Teksti suurus:

"Nõuete tee ääre tähistamiseks tähispostidega" kinnitamine Nõuded tee ääre tähistamiseks tähispostidega

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.07.1997
Avaldamismärge:RTL 1997, 97, 572

"Nõuete tee ääre tähistamiseks tähispostidega" kinnitamine Nõuded tee ääre tähistamiseks tähispostidega

Vastu võetud 10.04.1997 nr 12

AVALDATUD :

RTL 1997, 97, 572

KEHTETU:

Teede- ja sidemin m 15.06.2001 Nr.66 jõust.01.07.2001

RTL 2001, 78, 1070

"Nõuete tee ääre tähistamiseks tähispostidega" kinnitamine

 

Liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268) paragrahvi 5 lõike 2, paragrahvi 26 lõigete 2 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a. määruse nr. 99 (RT I 1996, 26, 531) "Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks" punkti 3 alapunkti 2 alusel määran:

1. Kinnitada "Nõuded tee ääre tähistamiseks tähispostidega" (lisatud).

2. Lubada teeomanikel ja -valdajatel kuni 1. jaanuarini 2000. a. sirgetel teelõikudel ja horisontaalkõveratel raadiusega üle 700 m paigaldada tähispostid vahekaugusega 100 m.

3. Maanteeametil tagada:
1) riigi põhimaanteedele - Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla tähispostide paigaldamine 1. oktoobriks 1997. a., arvestades käesoleva määruse punktis 2 kehtestatud tingimusi, ja 1. oktoobriks 1998. a. vastavalt "Nõuetele tee ääre tähistamiseks tähispostidega";
2) teiste riigimaanteede nendele lõikudele, kus liiklussagedus on vähemalt 1500 autot ööpäevas ja arvutuslik kiirus on vähemalt 90 km/h, tähispostide paigaldamine 1. oktoobriks 2000. a.

 

Minister Raivo VARE

Kantsler Ruth MARTIN

 

Kinnitatud
teede- ja sideministri
10. aprilli 1997. a.
määrusega nr. 12

Nõuded tee ääre tähistamiseks tähispostidega

1. ÜLDSÄTTED

 

1.1. Tee ääre tähistamise eesmärk on juhi visuaalne juhendamine teel ning liiklusohutuse ja sõidumugavuse suurendamine. Tee ääre tähistamisega näidatakse tee ristlõike muutusi lühikestel lõikudel, tee suuna ootamatuid muutusi, parandatakse juhi visuaalset juhendamist üleminekul valgustatud teelõigult valgustamata teelõigule ning suurendatakse ristmike eraldus- ja ohutussaarte nähtavust.

1.2. Tee ääre tähistamiseks kasutatakse:
- helkuritega tähisposte;
- helkuriga varustatud teekattemärgiseid;
- liiklusmärke 681...683 "Kurvisuund", 684 "Hoiatustara" või nende elemente, 685 "Hargnemiskoht";
- Eesti Vabariigi standardi kohaseid teekatte- ja püstmärgiseid;
- helkuritega varustatud piirdeid;
- teisi liikluskorraldusvahendeid.

1.3. Käesolevates nõuetes kasutatud termineid tuleb mõista nii, nagu alljärgnevalt on seletatud.

Arvutuslik kiirus on üksiku sõiduki suurim ohutu kiirus, mis on tee põhiparameetrite arvutuste aluseks.

Kiirtee on linnadevaheline kiirühendustee, kus puuduvad samatasandilised ristumised teedega. Hargnemised ja liitumised toimuvad ainult parempööretega. Kiirtee on eraldusribaga tee, mille arvutuslik kiirus on 140 km/h ja mille ennustuslik liiklussagedus on üle 6000 auto ööpäevas. Kiirteel on keelatud peatuda ja parkida väljaspool selleks ettenähtud kohti.

I klassi tee on linnadevaheline ühendustee, kus on valdavalt eritasandilised ristmikud. I klassi tee on eraldusribaga tee, mille arvutuslik kiirus on 120 km/h ja mille ennustuslik liiklussagedus on üle 6000 auto ööpäevas.

Liikluskorraldusvahend on standardi või muu normdokumendi kohane foor, liiklusmärk ja teemärgis ning vilkur, piire, tõkkelint, tähispost, tõkkepuu, ohutussaar või muu suunav rajatis.

Ramp on ühendus kahe lõikuva tee vahel eritasandilisel ristmikul.

 

2. NÕUDED TÄHISPOSTIDELE

 

2.1. Tähispost on ette nähtud tee ääre ja teiste tee-elementide tähistamiseks. Tähispostidele tuleb paigaldada helkurid, et need oleksid ümbritsevast keskkonnast pimeda ja halva nähtavuse ajal selgesti eristatavad.

2.2. Tähispost peab olema liiklejale võimalikult ohutu ja valmistatud ilmastikukindlast materjalist.

2.3. Tähisposti värv on valge.

2.4. Tähisposti kõrgus mõõdetuna lähima sõiduraja äärest on ligikaudu 1,1 m ja laius vastu sõidusuunda 8...15 cm (joon. 1).

2.5. Tähispost peab olema varustatud helkuritega mustal taustal. Tee suhtes 30-kraadise nurga all oleva 25 cm laiuse musta kaldriba kaugus posti otsast on beeta 8 cm.

Tähispostil kasutatavad helkurid peavad olema järgmised:
- ristkülikukujulised, suurusega vähemalt 4*18 cm;
- ümmargused, läbimõõduga vähemalt 6 cm.

Helkurid paigaldatakse tähispostidele vertikaalselt, ümmargused paarikaupa, vahekaugusega 10 cm.

Üldjuhul on helkurid valged.

Järskudel langudel, tee kitsenemistel, kuni 50 m raadiusega plaanikõveratel, järsakutel, põrkpiirde alguses ja lõpus, ristmike, bussipeatuste, parklate ning peatuskohtade alguses ja lõpus, enne ja pärast raudteeülesõidukohti ning teistes ohtlikes kohtades peab kasutama kollaseid helkureid. Püstmärgise 994 "Ohtliku teelõigu põrkpiire" korral peab kasutama tähispostidel samuti kollaseid helkureid.

Talu või teega külgneva ala mahasõidukoha tähistamiseks võidakse kasutada sinist ristkülikukujulist helkurit, mille mõõtmed on vähemalt 4*18 cm. Mahasõidu tähispostile ei kanta 25 cm laiust kaldriba.

2.6. Helkurite pinnaosa heleduse ja valgustustiheduse suhe (cd lx-1 m-2), olenevalt valguse sisenemisnurgast beeta ja vaatlusnurgast alfa ning helkuri värvist, ei tohi olla väiksem tabelis 1 toodud arvust.

Tabel 1

Vaatlusnurk alfa

Valguse sisenemisnurk beeta

Värvus

   

Valge

kollane

sinine

12o

+5 o

250

170

20

 

+30 o

150

100

11

 

+40 o

110

70

8

20o

+5 o

180

120

14

 

+30 o

100

70

8

 

+40 o

95

60

7

2o

+5 o

5

3

0,2

 

+30 o

2,5

1,5

0,1

 

+40 o

1,5

1,0

0,1

2.7. Tähispostid ja neil olevad helkurid tuleb hoida puhtad.

 

3. TÄHISPOSTIDE PAIGALDAMINE

 

3.1. Üldnõuded

3.1.1. Tähispostid paigaldatakse teele, mille liiklussagedus on beeta1500 autot ööpäevas ja arvutuslik kiirus on beeta90 km/h. Tähisposte võidakse paigaldada ka teele, millel on väiksem liiklussagedus ja arvutuslik kiirus.

3.1.2. Kui teel, kuhu peab paigaldama tähispostid, on kuni 2 km pikkused teelõigud, kus liiklussagedus ja arvutuslik kiirus on väiksemad eeltoodust, peab ka nendele lõikudele paigaldama tähispostid.

3.1.3. Tähispostid ja nendele pandud helkurid peavad olema sõidukite sõidusuuna suhtes võimalikult risti.

3.1.4. Tähispostide paigaldamisel tuleb jälgida, et postid oleksid nähtavad ega varjaks teisi liikluskorraldusvahendeid.

3.2. Tähisposti asend tee pikisuunas

3.2.1. Tähispostid peab paigaldama nii, et ühel pool teed on samaaegselt nähtavad vähemalt kolm posti, välja arvatud käesolevates nõuetes toodud erandjuhud.

3.2.2. Tähispostide vahekaugus sirgel teelõigul ja nõgusal vertikaalkõveral peab olema 50 m. Kiirteel ja I klassi maanteel peavad tähispostid olema paigaldatud 100 m vahedega.

Märkus. Kuni 1. jaanuarini 2000. a. on lubatud teeomanikel ja -valdajatel sirgetel teelõikudel ja horisontaalkõveratel raadiusega üle 700 m paigaldada tähispostid vahekaugusega 100 m.

Tähispostid peavad juhile edasi andma visuaalse pildi kõverast ja nad peavad olema paigaldatud horisontaalkõverale raadiusega <-700 m ja kumerale vertikaalkõverale raadiusega <-2500 m, vahekaugusega 25 m (joon. 2 ja 3).

3.2.3. Teele paigaldatakse tähispostid nii, et paremale poole teed jäävad ristkülikukujuliste helkuritega ja vasakule ümmarguste helkuritega postid (joon. 1).

3.2.4. Eritasandilise ristmiku korral, kui peatee on tähistatud tähispostidega, peavad ka ristmiku rampidele olema paigaldatud tähispostid. Maha- ja pealesõidurampe vaadeldakse eraldi teelõikudena.

3.2.5. Valgustatud teelõikudel üldjuhul tähisposte ei kasutata. Üleminekul valgustatud teelõigult valgustamata teelõigule kasutatakse tähisposte vähemalt 300 m ulatuses.

3.2.6. Ristmike, bussipeatuste, sõiduteeäärsete parklate, peatuskohtade ja põrkpiirde algusesse ning lõppu paigaldatakse kollaste helkuritega tähispostid (joon. 4a, 5 ja 6). Nendel juhtudel, kui ei ole võimalik tagada käesolevate nõuete punktis 3.2.2 toodud vahekaugusi alates kollaste helkuritega tähispostidest, tuleb eelneva teelõigu tähispostide vahekaugusi muuta. Muutus korrigeeritakse nelja tihedamini paigaldatud tähispostiga enne ja pärast ülalmainitud kohti (joon. 6).

3.2.7. Piirde olemasolu korral paigaldatakse tähispost või selle üle piirde ulatuv osa piirdeelemendi taha samale joonele piirdepostidega (joon. 4 ja 4a). Üle piirde ulatuv osa võidakse kinnitada piirdeelemendi külge samale joonele piirdega.

3.3. Tähisposti asend tee põiksuunas

3.3.1. Tähisposti paigaldamisel mõlemale poole teed paigaldatakse nad üldjuhul kohakuti.

3.3.2. Tähispost paigaldatakse nii, et helkuri keskpunkti kõrgus mõõdetuna lähima sõiduraja äärest on 0,9 m.

3.3.3. Tähispost paigaldatakse üldjuhul tee äärde, erandjuhul peenrale, kuid katte äärele mitte lähemale kui 0,5 m (joon. 1).

3.3.4. Tähispostide kaugus tee teljest külgsuunas peab olema muutumatu nii pikkadel lõikudel kui võimalik. Kui kauguse muutus on vajalik, tasandatakse erinevus kolme postivahega.

Joonis 1. Tähispostide paigutus teel. Mõõtmed on antud sentimeetrites.

(vt. joonist RTL 1997, 97, 572)

Joonis 2. Tähispostide paigutus sirgetel ja horisontaalkõveratel.

(vt. joonist RTL 1997, 97, 572)

Joonis 3. Tähispostide paigutus vertikaalkõveratel.

(vt. joonist RTL 1997, 97, 572)

Joonis 4. Tähispostide paigutus piirde korral.

(vt. joonist RTL 1997, 97, 572)

Joonis 4a. Piirde alguse tähistamine.

(vt. joonist RTL 1997, 97, 572)

Joonis 5. Tähispostide paigutus bussipeatuste, sõiduteeäärsete parklate ja peatuskohtade korral.

(vt. joonist RTL 1997, 97, 572)

Joonis 6. Tähispostide vahekauguste muutmine.

(vt. joonist RTL 1997, 97, 572)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json