Teksti suurus:

Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 42, 678

Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 21.05.1997

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 4. juunil 1997. a.
otsusega nr. 147

§ 1. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"4) õppelaenu summa, intressi ja viivise maksimaalmäära ning õppelaenu andmise ja tagasimaksmise korra kehtestamine, samuti õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise kehtestamine;";

2) seadust täiendatakse peatükiga IX.1 järgmises sõnastuses:

"IX.1. ÕPPELAEN

§ 36.1. Õppelaenu tagamine

(1) Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud ja enam ning kes:

1) on päevases (statsionaarses) õppevormis õppiv üliõpilane (sealhulgas magistrant või doktorant) Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi- või munitsipaalrakenduskõrgkoolis;

2) on päevases õppevormis õppiv üliõpilane erakooliseaduse (RT I 1993, 35, 547; 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965) alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis;

3) õpib päevases õppevormis gümnaasiumi või keskkooli baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses;

4) õpib päevases õppevormis gümnaasiumi või keskkooli baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses;

5) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1-4 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu vastava õppesuuna õppekavajärgse õpingute kestuse (nominaalse õppeaja) ulatuses. Välisriigi õppeasutuses õppival isikul on õigus saada õppelaenu Eesti õppeasutuse vastava või lähima õppesuuna õppekavajärgse õpingute kestuse (nominaalse õppeaja) ulatuses.

(3) Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis). Riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta aastas kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. augustiks.

(4) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi 5 protsenti aastas. Nimetatud intressi ja kommertsintressi vahe tasub krediidiasutusele riik käesoleva seaduse paragrahv 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.

(5) Õppelaenu andja poolt antud õppelaenu peavad täiendavalt tagama kaks Eesti kodanikku või Eestis asuv kinnisvara.

(6) Isikul, kes eksmatrikuleeriti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusest seoses õppekava täitmisega täies mahus, või isikul, kes lõpetas õpingud selles õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kes asus teenistusse või tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse või tööle avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, on õigus riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

(7) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud soodustuse anda isikule, kes eksmatrikuleeriti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusest seoses õppekava täitmisega täies mahus või isikule, kes lõpetas õpingud selles õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kes asus tööle Vabariigi Valitsuse poolt määratud regionaalarengu seisukohalt prioriteetsesse maapiirkonda eraõigusliku juriidilise isiku juurde või asus seal tegutsema ettevõtjana. Õppelaenu kustutamise tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 36.2. Riigitagatise rakendamine

(1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse paragrahv 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses.

(2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.

(3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas.

(4) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summat ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi on riigil õigus õppelaenu saanud isikult või õppelaenu täiendavalt taganud isikutelt sisse nõuda täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487; 1997, 1, 4; 5/6, 30 ja 32; 24, 364; 29, 447) ettenähtud korras.

(5) Laenusaaja põhjendatud taotlusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel kohaldada maksegraafikut.

(6) Laenusaaja surma või püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt või tema pärijatelt või õppelaenu taganud isikutelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses.

(7) Laenusaaja surma või püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub riik käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõudeõigusest.

§ 36.3. Õppelaenu andjad

(1) Õppelaenu andjateks on avaliku konkursi teel valitud krediidiasutused. Laenuandja annab õppelaenu oma krediidiressursi arvel.

(2) Konkursi kuulutab välja, määrab selle tingimused, otsustab tulemuste üle ning sõlmib konkursi teel valitud krediidiasutusega riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu rahandusminister.

(3) Krediidiasutuse ja riigi vahelises õppelaenu andmise korraldamise lepingus lepitakse kokku õppelaenu kommertsintressi suurus, täpsustatakse riigitagatise rakendumise tingimused ja õppelaenulepingu tingimused (tüüpleping), sealhulgas laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressi tasumise tingimused, laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressi ja kommertsintressi vahe tasumise tingimused ning lepitakse kokku krediidiasutuse ja riigi vastastikuses informeerimiskohustuses.

§ 36.4. Õppelaenu tagasimaksmine

(1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus.

(2) Laenusaaja peab kogu õppelaenu summa koos intressiga laenuandjale tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates hiljemalt kahekordse nominaalse õppeaja jooksul.

(3) Kui eksmatrikuleerimine või õpingute lõpetamine toimub muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel, peab laenusaaja alustama laenusumma tagasimaksmist hiljemalt kuus kuud pärast eksmatrikuleerimist või õpingute lõpetamist, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid, kusjuures kogu laenusumma koos intressiga tuleb tagasi maksta õppeasutuses õpitud ajaga võrdse aja jooksul.

(4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi arvestamine peatub laenusaaja tegevteenistuses viibimise ajaks ja emale lapsehoolduspuhkuse ajaks üheks aastaks pärast lapse sündi.

(5) Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 36.5. Riigitagatise korraldamine

(1) Käesoleva seaduse paragrahv 36.2 lõigetest 2, 4 ja 5 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Haridusministeerium.

(2) Õppelaenu saamiseks õigustatud ja õppelaenu saanud isikute arvestust peab Haridusministeerium. Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused edastavad andmed oma õpilaste, üliõpilaste, magistrantide ja doktorantide kohta Haridusministeeriumile kaks korda aastas: 1. veebruariks ja 1. oktoobriks.".

§ 2. Ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965) paragrahv 50 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Käesolev seadus jõustub 1997. aasta 1. juulil.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json