Kultuurimälestise andmete muutmine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine
Vastu võetud 05.02.2023 nr 39
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 1 alusel, arvestades § 14 lõiget 1, § 20 lõike 1 punkti 3 ja lõiget 6 ning Muinsuskaitseameti ettepanekut:
1. Muudan kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktis 1 ehitismälestise „Tartu linnakindlustused - linnamüüri, vallikraavi, muldkindlustuste ja kaitseehitiste säilmed, 13.-18. saj.“ (kultuurimälestiste registri number 6884) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tartu linnakindlustused“.
2. Mälestise koosseisu kuuluvad keskaegne linnamüür koos selle ees olnud vallikraavidega, varauusaegsed ja uusaegsed muldkindlustused ning Toomemägi.
3. Lisan kultuurimälestisele „Tartu linnakindlustused“ mälestise liigi „arheoloogiamälestis“.
4. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.
5. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.
6. Lõpetan ehitismälestise „Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15. saj.“ (reg-nr 6885; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Vabaduse pst ja Magasini tn vahel) kultuurimälestiseks olemise.
7. Lõpetan ehitismälestise „Tartu linnamüüri säilmed 2, 13.-15. saj.“ (reg-nr 6886; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Botaanikaaed) kultuurimälestiseks olemise.
8. Tulenevalt punktidest 6 ja 7 tunnistan kehtetuks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 punktid 2 ja 3.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning muuta mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registris ja Maa-ameti kaardil.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kultuurimälestiste andmete muutmise asjaolud ja menetluse läbiviimine
Tartu linnakindlustused on olnud riikliku kaitse all erineva koosseisu ja nimetusega alates 1920. aastatest, mil need võeti kaitse alla kolme mälestisena: „Bastioonid Toome mäe küljel“ (nr 1564, asukoht Tartus), „Linnamüüride jäänused“ (nr 1565, Tartus, Lihapoe tn nr-d 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, Jaani tn nr-d 12 ja 12-a) ja „Püssirohu torni ase botaanika aias“ (nr 1566, Tartus). 1964. aastal võeti linnakindlustused vabariiklikus kaitsenimekirjas kaitse alla mitme eri numbriga: nr 109 „Toomemäe bastionid“, nr 117 „Linnamüüri säilmed“ Oktoobri pst ja Kingissepa tänaval. Seevastu 1973. aasta täiendatud vabariiklikus nimekirjas kajastuvad linnakindlustused ühe tervikuna: nr 188 „Linnakindlustused – linnamüüri säilmed, bastionid ja vallikraav, 13.–15. saj“.
Eesti Vabariigi taastamise järel võeti 20.03.1997 kultuuriministri määrusega nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Tartu linnakindlustused ehitismälestisena kaitse alla kolme mälestisena: nr 1 „Tartu linnakindlustused - linnamüüri, vallikraavi, muldkindlustuste ja kaitseehitiste säilmed, 13.-18. saj.“ (asukoht Tartu linn, Toomemägi; Vallikraavi, K. E. v. Baeri ja Kroonuaia tn ning Vabaduse pst piirkond; reg-nr 6884); nr 2 „Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15. saj.“ (asukoht Tartu linn, Vabaduse pst ja Magasini tn vahel; reg-nr 6885); nr 3 „Tartu linnamüüri säilmed 2, 13.-15. saj.“ (asukoht Tartu linn, Botaanikaaed, reg-nr 6886).
2020. aastal vaatas Muinsuskaitseamet Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise raames üle muinsuskaitsealasse jäävate linnakindlustuste andmed ning ilmnes, et Tartu linnakindlustused on Maa-ameti kaardikihil kujutatud punktsümboliga ning neile ei ole kehtestatud piiri. Piiri määramiseks koostas Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu, milles analüüsiti ajaloolisi ruumiandmeid mälestiste ulatuse kohta ja hinnati mälestiste vastavust arheoloogiamälestise kriteeriumitele. Eksperdihinnangu ettepaneku alusel hõlmati menetlusse ka arheoloogiamälestise liigi lisamine. Kultuurimälestiste andmete muutmise eesmärk on eksitavate andmete parandamine.
Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra avalikust väljapanekust 31.03.2021 teavitades informeeris Muinsuskaitseamet muinsuskaitseala kinnistute omanikke valminud eksperdihinnangust ning selle alusel kaitsekorra avalikule väljapanekule lisatud linnakindlustuste piiri ettepanekust. 29.03.–29.04.2021 toimunud Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra avaliku väljapaneku raames esitas linnakindlustuste piiri kohta oma arvamuse eraisik M.P., kes palus selgitusi küsimustele, miks on planeeritavast muinsuskaitsealast välja arvatud potentsiaalsed Keskpargis asuvad linnakindlustuste elemendid. Muinsuskaitseamet selgitas, et kaitsekorraga on tehtud ettepanek vähendada muinsuskaitseala Poe tänava osas ja planeeritav muinsuskaitseala piir kulgeb piki teadaolevat keskaegse linnamüüri asukohta. Ühtlasi juhiti tähelepanu, et säilinud linnakindlustused on tunnistatud eraldi mälestiseks ning mälestise alal kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded.
2021. aasta teises pooles selgitati välja täiendavad asjaolud seoses Tartu linnakindlustuste andmete muutmise menetluse algatamisega. Muu hulgas kaaluti kolme eraldi riikliku kaitse alla võetud Tartu linnakindlustustega seotud mälestise ühildamise vajalikkust.
15.02.2022 otsustas Muinsuskaitseamet algatada mälestiste nr 6884, 6885 ja 6886 andmete muutmise menetluse.
Muinsuskaitseamet korraldas menetluse avatud menetluse korras haldusmenetluse seaduses sätestatu kohaselt, sest Tartu linnakindlustused asuvad suurel maa-alal Tartu linnas ning linnakindlustuste alale jääb arvukalt eraomandis olevaid kinnistuid. Linnakindlustused asuvad avalikus ruumis ja on vahetult seotud Tartu linna miljööga, mistõttu on võimalik, et linnakindlustuste mälestiseks olemise muutmisel on omanikele lisaks veel huvitatud isikuid. Ühtlasi on Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsessi käigus planeeritud leevendused kõrghaljastuse rajamise, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööde loakohustusest väljaspool vanalinna ja Toomemäge asuvastes hoovides ehk õuealal – esialgu planeeritud ja 2021. aasta avalikul väljapanekul tutvustatud leevenduste ala ulatub osaliselt ka linnakindlustuste alale. Pärast Tartu linnakindlustuste piiride täpsustamist ja lähtudes mälestise kavandatavast liigist ei ole linnakindlustuste alal võimalik planeeritud leevendusi siiski teha. Sellest korrektuurist teavitamiseks on eelistatud avatud menetluse korraldamine, sest menetlusse on kaasatud laiem avalikkus.
16.05.–16.06.2022 oli avalikul väljapanekul mälestiseks olemise muutmise eelnõu. 31.05.2022 esitas eraisik E. L. arvamuse, mille kohaselt soovis, et Kroonuaia 54a asuvad garaažid jääksid linnakindlustuste kaitsevööndi alalt välja. Omanik juhtis tähelepanu, et oli ka aasta varem toimunud Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra väljapaneku raames soovinud, et nimetatud kinnistu jääks planeeritava muinsuskaitseala laiendusest välja, kuid siis oli Muinsuskaitseamet kinnitanud, et planeeritava laiendusega kaeve- ja haljastustöödes piiranguid ei kaasne.
18.07.2022 vastas amet eraisikule E. L., selgitades, et Kroonuaia 54a asub maa-alal, kuhu ulatuvad nii linnakindlustuste kaitsevöönd kui ka Supilinna idaosas avastatud kalmistu planeeritav kaitsevöönd. Sel katastriüksusel on arheoloogilise kultuurkihi esinemise võimalus väga suur. Kuna kinnismälestise kaitsevööndi üks eesmärk on mälestist ümbritseva võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimine, ei ole ala võimalik mälestiste kaitsevööndist välja arvata. Lisaks selgitas amet, et varem menetluses olnud leevendusi ei ole piirkonnas võimalik arheoloogilise kultuurkihi esinemise potentsiaali tõttu võimalik siiski teha.
09.08.2022 saatis Muinsuskaitseamet toimuva avaliku istungi kohta meeldetuletuse. Avalik istung toimus 16.08.2022, kus tutvustati Tartu linnakindlustuste mälestiseks olemise muutmise menetluse senist käiku, otsuste tagamaid ning laekunud arvamust ja ameti vastust. Ettekannete järel vastati osalejate küsimustele, mis olid peamiselt seotud linnamüüri markeerimisega linnaruumis.
Mälestise nimetus ja koosseis
Praegu kolm eraldi mälestist liidetakse üheks. 1997. aastal võeti riikliku kaitse alla Tartu linnakindlustused laiemalt ning eraldi mälestistena veel kaks linnamüüri osa. Kõigi kolme mälestise puhul on tegemist ühe ja sama rajatise või selle erinevate osadega, mis kuuluvad sisulises mõttes kokku. Selleks, et kultuurimälestiste registri info mälestiste arvu ja liigilise koosseisu kohta oleks selgem, on asjakohane muuta mälestise nimetus lihtsamaks („Tartu linnakindlustused“) ja koondada kogu teave linnakindlustuste kohta mälestise nr 6884 alla.
Mälestise liik
Tartu linnakindlustused on ehitismälestis. Kultuurimälestiseks olemise muutmise menetluse käigus mälestise senine liik säilib. Samuti kaaluti arheoloogiamälestise liigi lisamist.
Ehitismälestis on muinsuskaitseseaduse § 11 lõike 4 kohaselt hoone koos selle interjööri, sh sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega rajatis või ehituslik kompleks, mis on Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu oluline tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja.
Arheoloogiamälestis on muinsuskaitseseaduse § 11 lõike 3 kohaselt inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja annavad teaduslikku teavet inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht, mis on seaduse § 6 lõike 1 kohaselt otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul tekkinud ladestus, mis võib sisaldada ehitusjäänuseid, arheoloogilisi leide jm.
Mälestise liigi määramisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Määruse § 4 sätestab arheoloogiamälestise riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid.
Arheoloogiamälestise kriteeriumitest on Tartu linnakindlustuste puhul olulisemad teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus, silmapaistvus ja erilisus, kajastumine kirjalikes allikates ja hariduslik väärtus ning säilitatavus.
Teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus – osa linnakindlustuste kunagistest rajatistest on mattunud pinnaseladestustesse, mistõttu annab arheoloogiline uurimine olulist teavet asjade kohta, mida ajaloolised allikad ei kajasta või kajastavad osaliselt. Linnapildis jälgitavad linnakindlustused moodustavad lahutamatu osa Tartu keskaja, varauusaja ja uusaja ajalugu peegeldavast linnaruumist, edastades ühtaegu nii linna vajadust ennast kaitsta kui ka linna vallutamisega kaasnenud hävitustööd.
Silmapaistvus ja erilisus – linnakindlustused on Tartu linnamaastiku tähelepanuväärne osa ning säilinud ja maa peal jälgitavad muldkehandid moodustavad atraktiivse osa Tartu linnaruumist. Nii linlased kui ka turistid külastavad tänapäeva botaanikaaeda, milles on oskuslikult ära kasutatud kunagist bastioni. Tähelepanuväärsed vaatamisväärsused on ka keskaegse linnamüüri maapeal säilinud osad ning Toomemägi ja selle lähiümbrus.
Kajastumine kirjalikes allikates ja hariduslik väärtus – linnakindlustustest, nende rajamisest ja kasutamisest on säilinud kirjalikke allikaid, sh on linnakindlustusi kujutatud ajaloolistel kaartidel. Maa alla mattunud rajatistel on oluline roll linna varasema ajaloo mõistmisel.
Säilitatavus – ajaloolised linnakindlustused on Tartu linna kujunemislugu ilmestav struktuurielement, mistõttu on nende säilitamine algses asukohas oluline linna ajalise mitmekesisuse säilitamiseks.
Tartu linnakindlustused vastavad olulistele arheoloogiamälestiste kriteeriumitele, mistõttu on kohane lisada mälestisele arheoloogiamälestise liik. Mälestiste senine liik „ehitismälestis“ jääb samuti kehtima, sest mälestis vastab endiselt ehitismälestise kriteeriumitele, olles tähelepanuväärne Tartu ajaloolise ruumilise keskkonna arengu tähistaja.
Mälestise piir
Tartu linnakindlustused on maa-alaline mälestis, millele on muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vajalik kehtestada piir. Linnakindlustuste mälestiseks tunnistamise määruses (kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr 12) on mälestise asukohaks märgitud Toomemägi; Vallikraavi, K. E. v. Baeri ja Kroonuaia tn ning Vabaduse pst piirkond. Nende andmete põhjal ei ole võimalik mälestise piiri täpselt määrata, samuti ei ole asukoha määratluse juures nimetatud mälestise sisepiiri ega hõlmatud Emajõe põhjakaldal paiknenud linnakindlustuste osa. Seetõttu on vajalik ajaloolisi allikaid ning säilinud linnakindlustuste elemente silmas pidades mälestise piir kindlaks teha ja kehtestada.
Kesk-, varauus- ja uusaegsed Tartu linnakindlustused moodustavad terviku ümber Tartu vanalinna. Tegu on kompleksse rajatisega, milles on võimalik eristada nii maa peal ja all säilinud kivirajatisi kui ka muldkehandeid. Keskaegset Tartu linna ümbritses enam kui kahe kilomeetri pikkune kivist linnamüür arvukate tornide ja viie suurema väravaga, mis ulatus ka Toomemäele. Bastionisüsteemi ehitus algas 17. sajandi keskel. Planeeritud ehitustöid ei lõpetatud, sest Põhjasõja käigus õhkisid Vene väed nii Tartu linnamüüri kui ka piiskopilinnuse. 18. sajandil alustati hävinud linnakindlustuste rekonstrueerimisega ning suurejoonelisemaks ehitamisega, kuid tööd seiskusid 1775. aastal, mil pärast suurt tulekahju Tartu kindluslinnade nimekirjast kustutati. 18. sajandi lõpul, mil Tartusse hakati rajama kivist maju, võeti ehituskive ka säilinud linnamüüri osadest. Linnamüüri järkjärguline lammutamine lõppes 1825. aastal, mil keelustati vanade varemete hävitamine.
Tartu linnakindlustuste sisemise piiri kehtestamisel lähtutakse säilinud ajalooliste andmete, sh kaartide põhjal koostatud linnamüüri tõenäolise asukohavahemiku rekonstruktsioonijooniste analüüsist.
Välimise piiri markeerimisel peetakse silmas nii säilinud muldkindlustuste ja vallikraavide asukohta, mis on tänapäeva linnamaastikul visuaalselt näha, kui ka ajaloolistele kaartidele tuginedes koostatud linnakindlustuste rekonstruktsioonijooniseid. Seejuures ulatub linnakindlustuste idaosa Emajõe idakaldale – piirkonda, mida seni linnakindlustuste riikliku kaitse asukohakirjelduses hõlmatud ei ole.
Lähtudes Tartu linnakindlustuste ajaloolisest ja säilinud osa ulatusest kehtestatakse 48,26 ha suuruse mälestise ala piir vastavalt kaardile lisas 1.
Mälestise kaitsevöönd
Tartu linnakindlustuse ehitusmälestiseks tunnistamise ajal kehtinud muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391) § 25 sätestas, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kaitsevööndiks oli 50 meetri laiune maa ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud märgitud teisiti. Kuna mälestiseks tunnistamise määruses linnakindlustustele eraldi kaitsevööndit ei kehtestatud, tekkis kaitsevöönd seaduse alusel. 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse § 95 kohaselt on enne 29.12.2008 ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud mälestiste kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti. Seega jäi ka pärast 01.05.2019 endiselt kehtima seadusest tulenev 50 meetri laiune kaitsevöönd.
Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, kinnismälestiste vaadeldavus ning mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Muinsuskaitseamet analüüsis menetluse käigus kaitsevööndi vajalikkust, ulatust ja vastavust seaduses loetletud eesmärkidele.
Tartu linnakindlustustele on vajalik kaitsevöönd määrata mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimiseks, samas kui sobivas ja toetavas keskkonnas säilimine ja mälestise vaadeldavus on tagatud muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist tulenevate kitsendustega. Mälestise sisemisele perimeetrile ei ole kaitsevööndi määramine asjakohane, sest see ala on hõlmatud Tartu muinsuskaitsealaga, kus tuleb pinnase- ja kaevetööd Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Linnakindlustuste välisperimeetril ulatub nii mälestise kui ka kaitsevööndi ala osaliselt muinsuskaitsealast välja ning selleks, et neis kohtades arheoloogilist kultuurkihti kaitsta, on vaja kehtestada linnakindlustuste välisperimeetrile kaitsevöönd. Mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimise eesmärgil kehtestatakse kaitsevöönd ühtlaselt kogu mälestise väliskülje ulatuses. Kaitsevöönd paikneb umbes 50 meetri laiusel alal mälestise välisperimeetrist, kuid arvestades nii looduslikke olusid kui ka kinnistute piire, on kaitsevöönd kohati kitsam või laiem. Kaitsevöönd kehtestatakse 17,17 ha suurusel alal lisas 2 märgitud ulatuses.
Mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad piirangud ja leevendused
Tartu linnakindlustused on tähelepanuväärsed pika ajalooga kaitserajatised, mille jäljed on säilinud maa all ja peal. Tegu on kohaliku ajaloo mõistmiseks olulise objektiga. Laiemalt on linnakindlustustel tähtis roll Eesti linnade ajaloolises arengus ja sõjaajaloos.
Mälestise alale ja selle kaitsevööndisse ulatuvad Emajõgi (VEE1023600), ranna või kalda veekaitsevöönd (kitsenduste infosüsteemi reg-nr: 6745665), ranna või kalda ehituskeeluvöönd (6745666) ning jõe ranna või kalda piiranguvöönd (6745667); Toomemäe park (KLO1200256), mitmed III kategooria looduskaitsealused liigid ja kivistised nii Emajões kui ka parkide alal ning erinevad tehnorajatised. Lisaks jääb linnakindlustuste alale arheoloogiamälestised „Asulakoht“ (reg-nr 12976) ja „Püha Jakobi kalmistu“ (reg-nr 12983).
Piirkonnas kehtib 2021. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneering ning mitmed detailplaneeringud, mille elluviimisega kaasnevad muu hulgas erinevas mahus pinnase- ja kaevetööd. Linnakindlustuste õigusakti muutmine, sh mälestise piiride täpsustamine ja arheoloogiamälestise liigi lisamine ei välista kehtestatud planeeringute elluviimist, sh seal kavandatud ehitustegevust, kuid ehitustegevuse puhul on vajalik ennetavalt kaaluda võimalusi arheoloogilise kultuurkihi säilitamiseks ning arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega. Muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kuultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Seega, kultuurkihi ilmnemisel tuleb ehitus- ja arendustegevus peatada, sõltumata, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte. Linnakindlustuste piiride määramisega saab maaomanik või valdaja tööde tegemise planeerimise faasis kultuuripärandiga arvestada, vältides seeläbi ootamatuid üllatusi, mis muudavad tööde tegemise keerulisemaks ja ettenähtust kallimaks.
Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis tööde tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad muinsuskaitseseaduse §-d 49, 50, 52, 54, 55 ja 58, mille kohaselt tuleb kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis tehtavate tööde (kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada vastavalt tööde tegemise loa taotlus või vähemalt 10 päeva enne töödega alustamist nende tegemise teatis. Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus (Tartu Linnavalitsus) ametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel.
Lähtudes kavandatud tööde iseloomust on ametil õigus kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis määrata tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust. Muinsuskaitseameti määratud uuringu asjus on võimalik taotleda uuringu kulu hüvitamist muinsuskaitseseaduse § 48 lõike 2 alusel. Linnakindlustuste alal ja kaitsevööndis olevad piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt. Mälestise alal ei ole ka ehitus- või arendustegevus välistatud, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega.
Muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 2 punkti 4 kohaselt märgitakse käskkirjas leevendused § 52 lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lõigetes 1–3 ja § s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse. Tartu linnakindlustuste alal ega selle kaitsevööndis ei ole seaduses sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning kaitsevööndis kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest leevenduste tegemine asjakohane, sest kõik reguleeritud tööd võivad mõjutada mälestise terviklikkust või kaitsevööndis mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimist.
Tartu linnakindlustustuste ala kattub osaliselt muinsuskaitsealaga ning lisaks mälestisele esitatud nõuetele kehtivad kattuval alal Tartu vanalinna muinsuskaitseala õigusaktist tulenevad nõuded. Kaitsevööndi osas, mis jääb muinsuskaitsealale, asendab tööde tegemise teatist muinsuskaitseseaduse § 58 lõike 5 alusel tööde tegemise luba.
Piret Hartman
Kultuuriminister
Lisa 1 Kaart 1. Tartu linnakindlustuste piir
Lisa 2 Kaart 2. Tartu linnakindlustuste kaitsevöönd
Facebook
X.com