Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ muutmine

Vastu võetud 17.03.2022 nr 94

Riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punkti 3 ning lõigete 3 ja 6 alusel:

1. Sõnastada Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ punkt 13² järgmiselt:
„13². Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada kolmanda riigi kodanikul, kes on lahkunud sõjalise konflikti tõttu Ukrainast.“.

2. Korraldus jõustub 18. märtsil 2022. a.

3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldust nr 169 täiendati 2. märtsil 2022. a erandiga, mille järgi ei kohaldata COVID-19 haiguse ennetamiseks kehtestatud riigipiiri ületamise piiranguid Ukraina kodanikule ja tema otsejoones alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale seoses 24. veebruaril 2022. a Ukraina territooriumil alanud ulatusliku relvakonfliktiga. Pärast nimetatud täiendust on Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsil 2022. a võtnud vastu rakendusotsuse (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse. Tegu on meetmega, mis lihtsustab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist Euroopa Liidu liikmesriikides. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 52 lõike 3 järgi otsustas Vabariigi Valitsus 8. märtsil 2022. a, kellele ajutist kaitset kohaldatakse. Käesoleva korraldusega laiendatakse erandi sihtrühma kõikidele kolmandate riikide kodanikele, kes lahkuvad sõjalise konflikti tõttu Ukrainast.

Korraldusega kehtestatav erand hõlmab nii ajutise kaitse kohaldamisalasse kuuluvaid isikuid kui ka teisi kolmanda riigi kodanikke, kes Ukrainast Eestisse saabuvad (näiteks Ukrainas õppinud või töötanud kolmanda riigi kodanikud või Ukrainast enne 24. veebruari 2022. a lahkunud Ukraina kodanikud). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), artikli 2 punkti 6 kohaselt käsitatakse kolmanda riigi kodanikuna kõiki isikuid, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud. See tähendab, et käesoleva korraldusega on hõlmatud ka kodakondsuseta isikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022. a. Isikud, kellele Vabariigi Valitsus on otsustanud kohaldada ajutist kaitset, on rahvusvahelise kaitse subjektid ning kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ei kehtestata neile riiki sisenemiseks lisapiiranguid.

Ajutise kaitse subjektid ei ole enne 24. veebruari 2022. a Ukrainast lahkunud Ukraina kodanikud ja nende perekonnaliikmed või mõne muu viibimisalusega kui rahvusvahelise kaitse alusel Ukrainas viibinud kolmanda riigi kodanikud. Nende riiki sisenemise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kes saab anda loa riiki sisenemiseks humanitaarsetel kaalutlustel, võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotluse või alustada migratsioonijärelevalve menetlust, kui kolmanda riigi kodanikul on turvaline kodakondsusjärgne riik. Nimetatud otsuste tegemisel ei peaks aga kaaluma COVID-19 haiguse ennetamiseks kehtestatud reisipiirangute täitmist, sest sarnaselt ajutise kaitse subjektidega ei saa ka teisi Ukrainast saabunud isikuid kohustada Ukrainasse pöörduma.

Samas kohaldub ettevaatusabinõuna endiselt Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldusest nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ tulenev kohustus COVID-19 tõendita isikutel jääda riigipiiri ületamise järel isolatsiooni, et vältida SARS-CoV-2 viiruse leviku tõusu.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.