Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tarmo Kalde kaebuse lahendamine

Vastu võetud 15.03.2023 nr 72

Kaebuse asjaolud

Tarmo Kalde esitas 08.03.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse ebavõrdse eetriaja võimaldamise tõttu meedias. Lisaks leiab kaebaja, et lähtuvalt Eesti Vabariigi põhiseadusest, peab olema valimisringkondades üksikkandidaadi isikumandaadi künnised võrdsed.

Kaebaja leiab, et vastavalt põhiseadusele peavad Riigikogu valimised olema võrdsed ning ühetaolised, kus kõikidele erakondadele ning üksikkandidaatidele antakse võrdselt meedias eetriaega. Kaebajale võrdväärset eetriaega avalik-õiguslikus ringhäälingus ei võimaldatud.

Lisaks leiab Tarmo Kalde, et Riigikogu valimised peavad olema ühetaolised ka valimisringkonniti. Valimisringkonnas nr 6 (Lääne-Virumaa) oli 5 mandaati, kus üksikkandidaadi jaoks oli künnis oli 20%; valimisringkonnas nr 4 (Harjumaa (v.a Tallinn) ja Raplamaa) oli 16 mandaati ja isikumandaadi saamiseks vajalik 6,7% häältest. Kaebaja leiab, et see pole üksikkandidaatide suhtes võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas.

Kaebaja väidab, et eelhääletamisel antud hääled loeti kokku valimispäeval, 5. märtsil 2023 antud häältega, mis kaebaja hinnangul on vastuolus nii põhiseaduse kui ka Riigikogu valimise seadusega.

Kaebaja leiab, et elektrooniline hääletamine ja jaoskonnas hääletamine on põhimõtteliselt erinevad ja seetõttu esineb vastuolu põhiseaduse ja Riigikogu valimise seadusega. Kaebaja selgitab, et elektrooniline hääl ei ole käega katsutav. Paberist hääletussedel on käega katsutav. Elektroonilise hääle andmine vajab elektri ja interneti olemasolu. Paberist hääletussedeliga on võimalik hääletada ilma elektri ja internetita. Elektroonilise hääle andmine on väga keeruline kõrgtehnoloogiline protsess, pabersedeliga hääletamine seevastu pika ajalooga, lihtsalt kontrollitav ja hõlpsasti läbiviidav. Elektroonilise hääle kontrollimine ei ole tavainimese poolt ilma väga spetsiifilisi teadmisi omamata võimalik. Paberhääletussedelite kontrollimisega saab ka laps hakkama.

Riigi valimisteenistuse selgitused

Mandaatide jaotamine toimub vastavalt RKVS § 7 lõikele 1. Vabariigi Valimiskomisjon jaotab oma otsusega mandaadid valimisringkondade vahel järgmiselt:
   1) valijate koguarv jagatakse arvuga 101;
   2) valimisringkonna valijate arv jagatakse punktis 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga;
   3) valimisringkond saab mandaate vastavalt punkti 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale;
   4) punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes punktis 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele.

2. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Tarmo Kalde oli üksikkandidaat valimisringkonnas nr 6. Üksikkandidaadil on kaebeõigus. Kaebus on esitatud tähtaegselt.

3. RKVS-i § 13 lg 1 kohaselt on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid. Kaebaja viitab kaebuses, et kuna valimispäev on pühapäev, siis eelhääletusel antud hääli ei saa arvesse võtta. Eelhääletamine on ette nähtud RKVS § 38 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 47. RKVS § 57 lg 1, § 57¹ lg 2, § 59 lg 2 ja § 60¹ lg 2 kohaselt tuleb nii eelhääletusel kui valimispäeval antud hääled lugeda valimispäeval pärast kella 20.00. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et eelhääletamise ajal leidsid aset rikkumised või hääli loeti varem või oleks esinenud muid rikkumisi häälte lugemisel. Seega jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse selles osas rahuldamata.

4. Kaebaja osundab kaebuses, et üksikkandidaadile ei loodud võrdseid võimalusi valimiskampaaniaks avalik-õiguslikus ringhäälingus. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab järgmist. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 6 lõige 5 sätestab, et rahvusringhäälingu saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud. Eriliselt tuleb poliitilise tasakaalustatuse nõuet järgida Riigikogu valimiste puhul aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Selleks annab Rahvusringhääling Riigikogu valimiste puhul võrdsed võimalused kõigile valimistel osalevatele erakondadele ja üksikkandidaatidele ning kohalike omavalitsuste valimiste puhul, arvestades valimisliitude ja üksikkandidaatide rohkust, loob võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele jõududele võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks. Rahvusringhäälingu nõukogu peab kinnitama rahvusringhäälingu programmides valimiste kajastamise reeglid. Rahvusringhäälingu nõukogu on need reeglid avaldanud aegsasti oma veebilehel https://info.err.ee/1608820159/riigikogu-valimiskampaania-kajastamise-kord. Vabariigi Valimiskomisjon peab RKVS § 1 lg 2 ja § 9 lg 1 ning lg 2 p 2 järgi hoolitsema muu hulgas valimiskampaanias kandidaatide võrdsete võimaluste eest. Vabariigi Valimiskomisjon saab teha ettekirjutuste aga ainult valimiste korraldajatele, mitte Eesti Rahvusringhäälingule või teistele meediakanalitele. Kaebaja ei ole pöördunud Eesti Rahvusringhäälingu poole, et eetriaega saada. Isik, kelle õigusi on rikutud, peab oma protesti esitama nõukogule või kohtule oma õiguste kaitseks. Vabariigi Valimiskomisjonil ei ole alust tunnistada hääletamistulemust kehtetuks, kui kaebuses tuginetakse Eesti Rahvusringhäälingu toimingute või otsuste õigusvastasusele, ent neid toiminguid või otsuseid ei ole seadusega ettenähtud korras vaidlustatud. Kuna Eesti Rahvusringhääling ei ole valimiste korraldaja (RKVS § 13 lg 1), ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses tunnistada rahvusringhäälingu tegevust seadusevastaseks.

5. Kaebaja viitab kaebuses ka valimisringkondade suuruse ebavõrdsusele. Valimisringkondade suuruse küsimuses on Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogule esitanud oma ettepanekud (vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/eb4ed964-1543-4e60-8df7-6ed64f6d0dd6), et ringkondade suurused oleksid võrdsemad, kuid Riigikogu ei ole valimisringkondade piire (RKVS § 6) seni seaduses muutnud. Vabariigi Valimiskomisjon peab valimiste korraldamisel lähtuma RKVS §-st 6 ja määrama RKVS § 7 järgi mandaatide arvud sõltuvalt elanike arvust. Vabariigi Valimiskomisjoni 30.11.2022 otsus nr 50 kehtib. Kaebaja ei saa seetõttu nõuda sel põhjusel hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist. Vabariigi Valimiskomisjon märgib siiski, et kaebaja saadud häälte arv ei võimaldaks tal osutuda valituks Riigikogu liikmeks ka juhul, kui valimisringkondade suurusest tulenevat künnist ei eksisteeriks või see oleks võrdne valimisringkonna nr 4 künnisega. Kaebaja sai 2023. a Riigikogu valimistel 23 häält (0,1% häältest).

6. Kaebaja osundab, et elektrooniline hääletamine on vastuolus põhiseadusest tuleneva ühetaolisuse põhimõttega. Kaebaja ei too välja ühtegi RKVS-i rikkumise fakti valimiste korraldaja poolt. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse ei kuulu seaduste põhiseadusele vastavuse kontrolli teostamine ja Vabariigi Valimiskomisjon jätab kaebuse väited selles osas tähelepanuta.

7. Eeltoodud põhjustel tuleb Tarmo Kalde kaebus jätta rahuldamata

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 72 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Tarmo Kalde kaebus rahuldamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.