Teksti suurus:

Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT III, 17.05.2022, 2

Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine

Vastu võetud 12.05.2022 nr 146

Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 24 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2.


I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti mereala planeeringu koostamisest

Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine“1 kehtestati üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (edaspidi ÜRP). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 13 lõike 2 kohaselt võib koostada üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu merealade ja nendega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi planeerimiseks. PlanS § 14 lõikes 2 on esitatud teemaplaneeringuga lahendatavad ülesanded. Käesoleva teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat ÜRP-i.2

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a korraldusega nr 157 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“3 algatati üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu (edaspidi Eesti mereala planeering) koostamine.

Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu4 ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu5 lahendusi. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad Eesti mereala planeeringu kehtestamisega kehtima.6

Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL7, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, mis muu hulgas sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada mereala planeeringud hiljemalt märtsiks 2021. Nimetatud direktiivis seatakse mereala planeerimise raamistik, et edendada merealade majanduse kestlikku kasvu, merealade kestlikku arengut ning mereressursside kestlikku kasutamist. Direktiivis toodu kohaselt on merealade planeerimise peamine eesmärk toetada energeetikasektorite, meretranspordi ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikku arengut ning kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, sealhulgas suurendada selle vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele.

2. Mõjude hindamisest

Vastavalt PlanS § 13 lõikele 4 on üleriigilise planeeringu, sealhulgas selle teemaplaneeringuks oleva Eesti mereala planeeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) kohustuslik.

Tuginedes PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 viidi lisaks KSH-le läbi planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude laiapõhjaline hindamine. Koostati üks ühine mõjude hindamise aruanne8, milles on käsitletud nii eelnimetatud mõjud kui ka mõjud looduskeskkonnale, kus muu hulgas esitati mõjuhindamise metoodika, mis annab ülevaate mõjude hindamise metoodikatest, lähenemise põhimõtetest ja kasutatud juhendmaterjalidest (vt täpsemalt aruande peatükk 2).

Mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus) sõltub kavandatava tegevuse kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist planeerimist (erinevad valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad, programmid ja strateegiad) ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba, ehitusluba jms). Strateegiliste planeerimisdokumentide korral viiakse läbi KSH, tegevuslubade korral keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). Otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav KSH hindab mõjusid lähtudes strateegilise tasandi planeeringu täpsusastmest ning peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ja jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil ehk KMH raames. KSH ja KMH on mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste otsuste keskkonnamõjude käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate tegevuste keskkonnamõjude hindamise.

Eesti mereala planeeringu koostamise käigus on tehtud mitmeid täiendavaid analüüse ja uuringuid9, mis koondavad erinevates teemades Eesti mereala tervikpildi. Lisaks kasutati Eesti mereruumi planeerimise käigus keskkonnamõjude hindamiseks innovaatilist tööriista PlanWise4Blue (http://www.sea.ee/planwise4blue), mis hindab planeeritud inimtegevuste kumulatiivset mõju erinevatele loodusväärtustele. Näiteks on välja selgitatud lindude jaoks sensitiivsed alad, lindude ja nahkhiirte jaoks olulised rändekoridorid ning viiger- ja hallhüljeste merekasutusmustrid ja võtmeelupaigad. Samuti on analüüsitud mõju kaladele, et tagada kalavarude säilimine ja vältida kalarännete blokeerimist. Sealhulgas tehakse aastatel 2022–2024 Keskkonnaministeeriumi tellimusel planeeringu jätkutegevusena eksperimentaalne uuring, mille käigus selgitatakse välja räime kuulmisvõimekus ja käitumine erinevate müratasemete tingimustes, et täpsustada tuulikute müra mõju olulisust räimele Eesti rannikumeres. Saadav teave on aluseks tegevuslubade andmise otsustamisel, järgnevate tegevuste kavandamisel ja mõjude hindamisel. Eesti mereala planeeringu koostamisel on hinnatud ka kavandatavate tegevuste kumulatiivset mõju, mis aitab kaasa erinevate tegevuste paralleelsele tõrgeteta toimimisele ja hoiab ära sellest looduskeskkonnale tekkida võiva negatiivse mõju.

Eesti mereala planeeringus määrati tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride põhimõttelised asukohad ning mõjude hindamise raames hinnati nendega seotud mõjusid, sealhulgas pakuti kaablitele välja keskkonnakaitseliselt sobilikumad asukohad. KSH käigus hinnati kumulatiivseid ja laiahaardelisi mõjusid, sealhulgas nii kaablikoridoride omavahelist koostoimet kui ka koostoimet tuulikuparkide ja maismaaga. Merekaablite seosed maismaaga on võetud arvesse, kuna mereplaneeringuga kavandatav mõjutab merekaablite kaldaga ühendamise tõttu ka maismaad.

Läbi on viidud Natura 2000 hindamine, sealhulgas asjakohane hindamine. Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel viidi vastava pädevusega ekspertide osalusel läbi Natura 2000 hindamine, sealhulgas asjakohane hindamine, et vältida ebasoodsat mõju võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Eesti mereala planeeringualal asuvad kas täielikult või osaliselt merealale jäävad Natura 2000 võrgustiku alad. Eesti mereala planeeringu väljatöötamisel ja mõjuhinnangu koostamisel rakendati kõiki keskkonnakaitse põhimõtteid, sealhulgas vältimis- ja ettevaatuspõhimõtet, millest lähtuvalt välistati juba strateegilisel tasandil uute merekasutusviiside puhul, nagu tuuleenergeetika arendusalad ja kalakasvandused, kattuvus Natura 2000 võrgustiku aladega (sh Natura 2000 aladega samades piirides kattuvate riigisiseselt kaitstavate loodusobjektide merekaitsealadega).

Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel viidi läbi tuulikute visuaalse ja maastikumõju hindamine, et leevendada elluviimise etapis tuulikute ehitamisega kaasnevat visuaalset muutust, mida Eesti õigusaktid otseselt ette ei näe, ning selle kohta puuduvad ka normid ja standardid. Eesti mereala planeeringus on, erinevalt naaberriikide, nt Läti ja Rootsi planeeringutest, pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sealhulgas visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu.

Mõjude hindamisel viidi läbi ka tervisemõjude hindamine, kuna mereala on samuti oluline väärtus inimese tervise ja heaolu seisukohast. Kuna tuuleparkide alad on planeeritud maismaast ja püsiasustusega saartest vähemalt 6 meremiili (~11,1 km) kaugusele, siis see vähendab väga suurel määral müra, sh infraheli levikut rannikuni. Küll sõltub infraheli rannikuni jõudmine ja selle kuulmine nii tuule suunast kui ka tugevusest. Kuna tuul ja lainetus tekitavad ka ise infraheli, siis on selle eristamine tuuleparkide mürast enamikul juhtudel ilmselt võimatu. Hetkel ei ole teada uuringuid, mis oleks näidanud meres paiknevate tuuleparkide mürast tulenevaid tervisemõjusid. Eesti mereala planeeringu lahendus on välja töötatud selliselt, et minimeeritud oleksid otsesed tuuleparkide mõjud inimese tervisele, ja selleks on tegevusloa etapile määratud vajalikud tingimused. Täpsem ülevaade tervisemõjudest ja viited erialakirjandusele antakse mõjude hindamise ptk-s 4.5 (lk 188–189).

Mõjude hindamisel ja Eesti mereala planeeringu koostamisel viidi läbi ka ametlik piiriülene keskkonnamõjude strateegiline hindamine kooskõlas Läänemere regiooni soovitustega10. Piiriülese protsessi viis läbi Keskkonnaministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Protsessist osavõtmiseks anti võimalus kõigile Läänemere regiooni riikidele. Piiriülese keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus esitatud ettepanekuid arvestati materjalide väljatöötamisel ja need arutati läbi erinevatel kohtumistel. Täpsem ülevaade sellest antakse mõjude hindamise ptk-s 4.9 (lk 230–232).

Mõjude hindamisel ja Eesti mereala planeeringu koostamisel võeti muu hulgas arvesse kohtupraktikat, sealhulgas Riigikohtu 8. augusti 2018. a otsust nr 3-16-1472, millega tühistati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tuuleenergia tootmise alade osas (täpsemalt vt planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 2), ehk esiteks on järgitud nn reastamise põhimõtet, mille kohaselt otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil. Selleks on Eesti mereala planeeringuga antud selged suunised ja seatud tingimused, millega tuleb arvestada tegevuste järgmistes etappides (eelkõige hoonestus- ja ehituslubade menetlemisel), muu hulgas vastab Eesti mereala planeering küsimusele, kas, kuhu ja millistel tingimustel saab meretuuleparke rajada, ja seab selleks põhjaliku raamistiku uuringuteks ja muudeks olulisteks jätkutegevusteks, mis on eelduseks järgnevate otsuste langetamisel. Teiseks on Eesti mereala planeeringu mõjude hindamine toimunud planeeringulahenduse väljatöötamisega käsikäes, st KSH on mänginud aktiivset rolli planeeringulahenduse kujunemisel, mitte pole piirdunud planeerimisprotsessis väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärele korrigeerimise ja leevendusmeetmete väljapakkumisega. Lisaks erinevate tingimuste ja suuniste väljatöötamisel keskkonnakaalutluste arvestamisega seotud sisendile on planeeringus esitatud tuuleenergia tootmiseks sobilike alade kaablikoridoridele võimalikud alternatiivsed asukohad, millega kaasnevaid mõjusid on hinnatud. Kolmandaks sisaldab KSH aruanne põhjendatult nõutavat teavet, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teadmisi ja hindamismeetodeid.

3. Eesti mereala planeeringu ülesehitus

Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui ka majandusvööndit (vt joonis 1). Maismaad käsitletakse mereala planeeringus funktsionaalsete, n-ö meri-maismaa seoste kaudu (vt Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.16)11.

Joonis 1. Eesti mereala planeeringu lahendus on koostatud kogu Eesti merealale (nii territoriaalmerele kui ka majandusvööndile), v.a varem planeeritud ja kehtima jäävad Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevad merealad.

Eesti mereala planeering koosneb seletuskirjast, sealhulgas selles toodud teemajoonistest. Eesti mereala planeeringu juurde kuuluvad lisad, sealhulgas elluviimise tegevuskava, mõjude hindamise aruanne jm, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel.

Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 1 on esitatud sissejuhatus ja ptk-s 2 Eesti mereala planeeringu koostamise lähtekohad. Ptk-s 3 tuuakse esile Eesti mereala kasutuse tulevikusuundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted (kooskõlas PlanS § 14 lõike 2 punktiga 1). Ptk-s 5 on välja toodud erinevate merekasutusviiside kaupa alateemadena planeeringulahendus (kooskõlas PlanS § 14 lõike 2 punktidega 2–9). Eesti mereala planeering annab igas teemavaldkonnas suuniseid (soovituslikud juhtnöörid) ja seab tingimusi (kohustuslik järgida).

Eesti mereala planeeringu elluviimise tagamiseks antakse üldisi suuniseid maismaa planeerimiseks riigi eriplaneeringute, kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringute ning detailplaneeringute koostamiseks, samuti merekasutusega seotud otsuste langetamiseks.

PlanS § 3 lõike 4 kohaselt võib planeeringu lisaks olla planeeringu elluviimise tegevuskava, millest lähtuvalt on Eesti mereala planeeringu lisana koostatud planeeringu elluviimise tegevuskava. Tegevuskavas toodud tegevused on kindlaks määranud ja heaks kiitnud asjaomased elluviimise eest vastutavad osalised. See katab kõiki peamisi tegevusvaldkondi, millest planeeringu eesmärkide saavutamine sõltub ja mis on asjaomaste partneritega kokku lepitud. Tegevuskava alusel jälgitakse Eesti mereala planeeringu eesmärkide poole liikumist tegevussuundade ja üksiktegevuste tasandil. PlanS § 25 lõige 1 näeb ette Rahandusministeeriumi kohustuse vaadata üleriigiline planeering koos maakonnaplaneeringutega üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitada Vabariigi Valitsusele kokkuvõte ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Tegevuskava aitab seirata Eesti mereala planeeringu elluviimist ja teha asjakohaseid ülevaateid Vabariigi Valitsusele ning järeldusi Eesti mereala planeeringu aja- ja asjakohasuse kohta.

4. Eesti mereala planeeringu koostamise menetluse käik

PlanS-st tulenevalt peavad planeeringut koostama selleks vastavaid teadmisi ja oskusi omavad isikud (PlanS § 4 lõige 6 punkt 1). Eesti mereala planeeringu koostamises osalesid erinevate ekspertteadmistega isikud12, samuti ministeeriumide ja ametite13 esindajatest koosnev juhtrühm ning huvigrupid.14 Eesti mereala planeeringu lahenduse erinevates etappides korraldati teemakoosolekuid, et lisaks ametlikele avalikustamistele saada huvigruppidelt vahetut tagasisidet ja leida parimad lahendused. Kogu koostamis- ja kaasamisprotsess (sh piiriülene) on detailselt esitatud planeeringu lisas 315.

Eesti mereala planeeringu koostamisel toimus kolm avalikku väljapanekut, millele järgnesid avalikud arutelud: lähteseisukohtade etapis16 (avalik väljapanek 12.04.–14.05.2018; arutelud viies kohas ajavahemikul 30.05–12.06.2018), eelnõu ehk eskiislahenduse etapis17 (avalik väljapanek 23.04.–23.05.2019; arutelud viies kohas ajavahemikul 11.06.–20.06.2019), täiendavalt põhilahenduse etapis18 (avalik väljapanek 17.02.–18.03.2020; arutelud kolmes kohas ajavahemikul 17.08.–19.08.2020). Lisaks avalikustati planeering Rahandusministeeriumi veebilehel: paralleelselt kooskõlastamise etapiga19 (ajavahemikul 18.05.–18.06.2021) ja lõpplahenduse etapis20 (ajavahemikul 8.11.–8.12.2021). PlanS kohaselt tuleb üleriigilise planeeringu koostamise käigus viia läbi üks avalik väljapanek (PlanS § 19) ja avalik arutelu (PlanS § 20) ning vahetult enne kehtestamist tuleb planeering avalikustada planeeringu koostamise korraldaja veebilehel (PlanS § 23). Seega viidi koostöö ja kaasamine läbi oluliselt põhjalikumalt kui PlanS nõuded ette näevad. 

Eesti mereala planeeringu menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste ministeeriumide ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt (nt erialaliitudelt, arendajatelt, isikutelt, kes avaldasid soovi menetluses osaleda, jt) ja eespool viidatud asutustelt. Kooskõlas PlanS-s sätestatud avalikkuse ja kaasamise põhimõttega ja lähtudes PlanS § 15 lõikes 5 toodust, on kogu protsessi vältel Eesti mereala planeeringuga seotud asja- ja ajakohased materjalid (sh taustainfo) avalikustatud nii Rahandusministeeriumi veebilehel kui ka mereala portaalis. Mereala portaal loodi Eesti mereala planeeringu menetluse ajaks, mis tagas kogu protsessi vältel igal ajahetkel värskeima info operatiivse avaldamise. Nt anti portaali kaudu operatiivselt teada protsessi hetkeseisust, avaldati planeeringuga seotud video- ja kaardimaterjali.

Lisaks on Eesti mereala planeeringu koostamise ajal tutvustatud lahendust mitmel korral Riigikogu keskkonnakomisjonile ja majanduskomisjonile, kõigile merepiiri omavatele kohalikele omavalitsustele, erinevatel seminaridel ja valdkondlikel konverentsidel ning Euroopa Komisjoni poolt merestrateegia raamdirektiiviga21 seonduvate teemade arutamiseks moodustatud mereplaneerimise töörühma kohtumistel, Läänemere mereplaneerimise töörühma kohtumistel, rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel. Protsessi on kajastatud ja lahendust selgitatud pidevalt erinevates valdkondlikes väljaannetes (nt Eesti Loodus, TööstusEST, üleriigilised ja maakonnalehed) ning laiemalt meedias (nt ERR jm tele- ja raadiojaamade vahendusel).

Eesti mereala planeeringu lahenduse koostamisel lähtuti keskkonnakaalutlustest ja parimatest olemasolevatest teadmistest.22 Parimate teadmiste kaasamise tagasid planeeringu koostajate laiapõhjaline ekspertgrupp23, koostöö teiste riikide, ametkondade ja huvigruppidega24 ning planeeringu tasandile kohased täiendavad uuringud25.


II. KAALUTLUSED

1. Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk

Eesti mereala planeering on riiklik strateegiline arengudokument. PlanS § 13 lõike 3 kohaselt on üleriigilise planeeringu eesmärk riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Eesti mereala planeering ÜRP teemaplaneeringuna suunab Eesti mereala kasutust pikas ajalises perspektiivis, sätestades aluspõhimõtted ja reeglid erinevate merekasutusviiside ruumilisele arengule.

Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutusviiside koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt järgmiseks 15 aastaks26, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada kestlikku meremajandust. Pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub Eesti mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärk on kogu Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on vastavalt dokumendi kohta ettenähtule selle üldistusaste suhteliselt suur: keskendutakse peamiselt üldpõhimõtete seadmisele ja antakse ette raamistik, millest tegevuslubade menetlemisel ja muude jätkutegevuste puhul lähtuda. Eesti mereala planeeringuga antavad suunised ja seatavad tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele.

Eesti mereala planeeringu kehtestamine loob võimaluse hoonestuslubade menetluse algatamiseks kõigi hoonestusluba vajavate ehitiste puhul. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131 lõikest 1 tuleneb, et avaliku veekogu piiritletud osa koormamiseks veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga (tuulepargid, kalakasvatussumbad jm), on vajalik taotleda hoonestusluba. EhS § 11311 lõike 2 punkti 2 kohaselt keeldutakse hoonestusloa andmisest, kui taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringuga. Seega tuleb peale Eesti mereala planeeringu kehtestamist hoonestuslubade andmise otsustamisel sellest lähtuda ehk antav hoonestusluba peab vastama Eesti mereala planeeringus toodud tingimustele.

Kuna mitme traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on merekasutuse reeglid valdavalt välja kujunenud, keskendub Eesti merealaplaneering enam mereala kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele. Uued kasutusvaldkonnad on vesiviljelus ja energiatootmine, nende kohta annab Eesti mereala planeering suunised ja seab tingimused ning määrab tuuleenergia tootmiseks ruumiliselt võimalikud arendusalad. Eri merekasutusviiside mereruumi mahutamiseks antakse suuniseid kõikidele valdkondadele.

Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud mitmete strateegiate ja arengukavadega, sealhulgas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“27, „Eesti 2035“28, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“29, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“30, Läänemere strateegia31, merestrateegia raamdirektiiv32 jm. Mitmete kasutusvaldkondade puhul mereala planeering põhimõtteliselt siduvaid ruumilisi asukohti ette ei näe. Neis kasutusvaldkondades (nt meretransport jne) on olemas piisav õiguslik regulatsioon (rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREGs), meresõiduohutuse seadus jm), samuti on merekasutuse praktika juba välja kujunenud. Planeeringu rakendamise järel säilib mereruumis nende kasutusvaldkondade puhul olemasolev olukord. Eeltoodu on kooskõlas PlanS §-s 11 nimetatud teabe piisavuse põhimõttega, mille lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.

Mõjude hindamise tulemustest lähtuvalt seab planeering tingimused, mis tagavad erinevate tegevuste kavandamisel elupaikade ja elustikuga (sh merepõhja elupaikade ja elustikuga) arvestamise ja välistavad neile ebasoodsa mõju tekkimise. Eesti Mereinstituut on teinud ettepanekud (väljaspool planeerimisprotsessi) kahe majandusvööndi merekaitseala moodustamiseks, kuid neid ettepanekuid menetletakse väljaspool planeerimisprotsessi looduskaitseseaduse alusel. Lisaks on seatud tingimused, mis tagavad kalastiku jaoks tundlike alade (rändealade, potentsiaalsete koelmualade ja merekalade noorjärkudele oluliste alade) säilimise. Näiteks on uuskasutuse arendamine välistatud madalas rannikumeres, mis on kalastiku jaoks tundlik ala. Samuti on välistatud ebasoodne mõju maastikele, seda ennekõike erinevate looduskomponentide, mis on maastiku osaks, kaitseks seatud tingimuste kaudu.

Läbiviidud Natura asjakohasel hindamisel jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse-eesmärkidele, arvestades planeeringuga seatud tingimusi ning mõjuhindamises ette nähtud keskkonnameetmeid tegevusloa tasandiks (vt pikemalt planeeringu mõjude hindamise aruanne, peatükk 4.3). Seega ei kaasne mereala planeeringu nõuetekohase elluviimisega Natura 2000 aladele ega kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju.

2. Riigi huvi uute merekasutusviiside kasutuselevõtmiseks

2.1. Vesiviljelus33

Eesti mereala planeeringu lahenduse kohaselt saab vesiviljelust arendada kogu Eesti merealal, v.a selleks välistatud alad (laevateed, kalastiku jaoks tundlikud alad, varjumisalad, kaadamisalad, ankrualad; vt planeeringu seletuskirjas skeem 5.3.1.1. ptk), arvestades planeeringus toodud suuniseid ja tingimusi. Suunised ja tingimused koos nende andmise ja seadmise põhjendustega on toodud planeeringu seletuskirjas (lk 23–24). Kuna meres kasvatatavate kalade, merevetikate ja karpide kasvueelistused on võrdlemisi erinevad ning tehnoloogiad arenevad selles valdkonnas kiiresti, siis on määratud alad, kus arendustegevus on selgelt välistatud. Selline lähenemine annab piisavalt paindlikkust, soosides selles valdkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal kaitstes sätestatud tingimustega piisavalt merekeskkonda ja arvestades teiste merekasutusviiside ruumiliste vajadustega.

Vesiviljelus ehk kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikate) kasvatus on üks kiiremini kasvavaid sinimajanduse sektoreid maailmas34. Eesti vesiviljeluse sektori peamised tegevusvaldkonnad on kaubakala kasvatamine, kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks, vähikasvatus ning arengufaasis on vetika- ja karbikasvatus. Karpide ja vetikate kasvatamisega töönduslikult Eestis veel ei tegeleta, kuid mitmeid katsetusi on selles vallas tehtud.35 Valdav osa vesiviljelustoodangust, milleks on vikerforell, saadakse praegu veel maismaal paiknevatest kasvandustest. Säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiline eesmärk on viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas.36 Seega soodustab vesiviljeluse arendamine merealal Eesti majanduse kasvu ning on oluline riigi arengu ja heaolu vaatest tervikuna.

2.2. Tuuleenergeetika37

Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning suurendab majanduse konkurentsivõimet. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ seab eesmärgiks taastuvate energiaallikate järk-järgult suureneva kasutuselevõtu lõpptarbimise kõigis sektorites. Lisaks suunab Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika liikmesriike vähendama oma CO2 heiteid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise eest Euroopas38. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest (~50% energia lõpptarbimisest).

2020. aastal moodustas taastuvelektri osatähtsus elektri summaarses lõpptarbimises 22% (toodang 2,84 TWh)39. Arvestades Eesti elektritootmises toimunud kiireid muutusi on iseäranis suur vajadus uue taastuvenergia järele just elektritootmise sektoris. 2030. aastaks peab taastuvelektri osatähtsus suurenema ligi kaks korda ehk 40%-ni40. 2050. aastaks on Eesti võtnud eesmärgi minna üle kliimaneutraalsele energia tootmisele41. Suurima kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks aastaks 2030 neljakordistuma. Tuuleenergia arendamine (nii maismaal kui ka merel) on kulutõhus lahendus taastuvelektri tootmiseks Eestis (kasutustegur42 vahemikus 30…40% maismaal ning 45...55% merel).

Varustuskindluse tagamiseks vajab Eesti elektrisüsteem investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse: tootmisvõimsused ja nende asukoha otsustab elektriturg, kuid tõenäoliselt on tuleviku elektrisüsteemi tootmisressursid maismaa- ja meretuulepargid, päikeseenergia, akud, pumphüdroelektrijaamad ja rohegaasi võimekusega gaasielektrijaamad. Seega on pikaajalise varustuskindluse tagamiseks vajalik tagada konkurentsivõimeline investeerimiskeskkond vähese süsinikuheitega tootmisvõimsuste rajamiseks.

Tuuleenergeetika kasutuselevõtt merealadel suurendaks majanduslikku konkurentsivõimet ja uue tegevusvaldkonnana tooks lisaväärtust erinevatesse valdkondadesse (uued oskused, tehnoloogilised arengud, jmt). 1000 MW suurune tuulepark tähendaks hinnanguliselt üle 2 miljardi euro suurust investeeringut Eesti majandusse ja looks 70 kuni 100 otsest pikaajalist töökohta (lisaks tuhandeid ajutisi töökohti).

Võrreldes maismaatuuleparkidega on meretuuleparkidel väiksem otsene mõju elukeskkonnale. Vaatamata riigikaitseliste piirangute leevendamisele lähiaastatel riigi maismaa osas on Eestis hulk suure tuulepotentsiaaliga alasid, mille kohta kehtivad jätkuvalt kas riigikaitselised, looduskaitselised, asustusest, taristu paiknemisest, maapõue jm asjaoludest tulenevalt ulatuslikud piirangud. Seetõttu on vaja leida merealale tuuleenergeetika arenduseks sobivad alad.

Eesti mereala planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad (koos innovatsiooniala ja reservaladega kogupindalaga ligi 1700 km2), annab suunised ja seab tingimused. Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade väljaselgitamisel lähtuti gravitatsioonivundamendil põhinevast tehnoloogiast, mis praeguse hetke teadmiste järgi on Eesti jääoludele sobivaim. Tuuleenergeetika alad on leitud paljude välistuskriteeriumide (nt teadaolevad looduskaitselised, riigikaitselised piirangud, vajalikud lennu- ja laevateed jpm) koosmõjus43. Esmalt määrati tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad lähtudes tuuleenergia potentsiaalist, vee sügavusest, lähima kõrgepinge alajaama kaugusest, jää esinemise tõenäosusest ja laine kõrgusest, seejärel välistati looduskaitsealad, samuti visuaalne puhverala rannajoonest 11 km. Tulenevalt alade suurusest ja riigikaitselistest huvidest välistati tuuleenergeetika arendamine Eesti mereala põhjaosas. Järelejäänud aladel on lähtutud riigikaitselistest vajadustest ja tingimustega on sätestatud riigikaitse töövõime tagamise kohustus. Arendusaladest arvati välja ka lindude ja nahkhiirte olulisemad rändekoridorid, lindude peatumisalad ja hüljestele olulisemad merealad. Samuti välistati meretranspordi seisukohast olulisemad veeliikluskoridorid ja alad, mis on vajalikud lennuliikluse ohutuse tagamiseks. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemise kaalutlusprotsessi on täpsemalt kirjeldatud planeeringu seletuskirja peatükis 5.6.3 (lk 37–46).

Eesti mereala planeering määrab ka põhimõttelised kaablikoridoride asukohad kavandatavate tuuleparkide ühendamiseks maismaa ülekandevõrguga (vt planeeringu seletuskirja peatükki 5.6.6, lk 55–59). Kaablikoridoride põhimõtteliste asukohtade määramine on vajalik strateegilisel tasandil mõjude hindamiseks, et veenduda planeeringu elluviidavuses. Maismaale kaablite rajamiseks on antud ühenduste loomise eelduseks olevad suunised. Eesti mereala planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus tekkis veendumus, et tuuleparkidest lähtuvate merekaablite ühendamine maismaaga on põhimõtteliselt võimalik (vt planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 4.3), samuti on antud suuniseid tutvustatud protsessis asjaomastele kohalikele omavalitsustele.

Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade määramisel on sellega kaasnevaid mõjusid hinnatud planeeringule omase ja vajaliku täpsusega. Eesti mereala planeeringule omase kõrge üldistusastme ja määramatuse konkretiseerimiseks (riigi arusaam sellest, millist lahendust põhimõtteliselt võimalikuks peetakse) on planeeringus määratletud tuuleenergeetika arendamise lähtekohad (vt ka planeeringu seletuskirja peatükki 5.6.3), mis on aluseks võetud tuuleenergeetika arendusalade ja nende realiseerimise mõjude hindamisel. Lähtekohtasid saab käsitleda ka kui planeeringu elluviimise maksimumstsenaariumi.

Kuigi üldiselt on teadlased praegu seisukohal44, et tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole, siis ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil teha täpsemad uuringud tuulepargi alal ja selle mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim) koelmualade ning võimaliku koelmualadele pääsu blokeerimise kohta. Nagu eespool nimetatud, siis täiendavalt tehakse aastatel 2022–2024 Keskkonnaministeeriumi tellimusel eksperimentaalne (Läänemere regioonis esmakordne selline) uuring (planeeringu tegevuskava punkt 3.1), mille käigus selgitatakse välja räime kuulmisvõimekus ja käitumine erinevate müratasemete tingimustes, et täpsustada tuulikute müra mõju olulisust räimele Eesti rannikumeres. Kui mürauuringu käigus selgub, et müral ei ole mõju räimede rändele, siis võib lähtuda sellest tulemusest. Kui mürauuringu käigus selgub, et müra takistab kalade rännet, on edasised detailsemad uuringud vajalikud, et kaardistada kalade rändekoridorid. Kui uuringu tulemusel selgub, et kalade rändele avaldub oluline ebasoodne mõju, mida ei õnnestu leevendada, tuleb kavandatava tegevuse mahtu või muid parameetreid vähendada nii, et ebasoodsat mõju ei kaasneks, või tegevusest loobuda.

Tuuleenergeetika alade määramisel lähtuti sellest, et nii vee- kui ka maismaalinnustikule olulised massrändekoridorid ning veelinnustikule olulised peatumis-, toitumis- ja puhkealad on vabad (ei teki barjääriefekti). Samuti on vabad teadaolevad nahkhiirte massrände koridorid ning viiger- ja hallhülge peatumis-, toitumis-, poegimis- ja puhkealad. Samuti on seatud tingimused (tegevusloa etapis täiendav uurimiskohustus), mis tagavad tuuleparkide kavandamisel linnustiku, nahkhiirte ja hüljestega arvestamise.

Eesti mereala planeerimismenetluse tulemusel kujunes veendumus, et kindlaksmääratud alad, sealhulgas tuuleenergeetika arendusalad on sobivad ja vastavad riigi huvidele. Muu hulgas kujunes veendumus, et paremad alternatiivid, sealhulgas võimalike tuuleenergia arendusalade kindlaksmääramiseks, puuduvad. Näiteks kaaluti erinevaid tuuleenergeetika arendusalade ja nende kaablite asukoha alternatiive, sealhulgas võeti alade asukoha valikul arvesse ka keskkonnakaalutlusi (vt planeeringu seletuskirja peatükki 5.6.3 ja planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 4.3).

Keskkonnaministeerium kui valdkonna eest vastutav ministeerium on andnud seisukoha, et tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne mõju maastikule, milleks, arvestades Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni, saab pidada ka mereala, mis omakorda on keskkonnaelemendiks sarnaselt maa, pinnase, vee, välisõhu, kliima ja loodusliku mitmekesisusega. Seega on ka tuulikute visuaalse mõju näol tegemist ühe keskkonnamõjuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL mõistes. Samuti saab seda käsitleda PlanS kohase asjakohase sotsiaalse mõjuna45. Tuulikute visuaalne mõju avaldub eelkõige Saaremaa läänerannikul, kus tuuleenergeetika arendusala (ala nr 2) paikneb Vilsandi rahvuspargist Sõrve sääre tipuni. Lähima võimaliku tuuliku kauguseks Saaremaa läänerannikust on 6 meremiili (ligi 11,1 km). Liivi lahes avaldavad tuulikud enim visuaalset mõju Ruhnu saarele (kaugus ligi 11 km), samuti on tuulikupargid nähtavad Lätist Kolka neemelt (lähima võimaliku tuuliku asukoht alal 1 ligi 21 km). Meretuuleparkide nähtavuskaugus on umbes 50 km rannikust (selge ilmaga ligikaudu 200 m tipukõrgusega tuulik inimsilmale maksimaalselt nähtav). Rannikust kaugemale pole nimetatud kohtades võimalik meretuuleparkide arendusalasid kavandada. Eesti meri läheb kiiresti sügavaks, mistõttu kaugemal aladel pole tuuleparkide rajaminemajanduslikult otstarbekas ega Eesti klimaatilistes oludes praegu teadaolevaid tehnoloogiaid arvestades tehnoloogiliselt võimalik. Seega pole võimalik tuulikutest tulenevat visuaalset muutust täielikult vältida nende kaugemale merealale kavandamisega ning mõne kilomeetri võrra kaugemale nihutamine ei anna omakorda visuaalsete mõjude kontekstis efekti. Lisaks jäävad Saaremaast läände olulised rahvusvahelised meretranspordikoridorid, mistõttu n-ö ruumi alade veelgi lääne poole nihutamiseks ei ole.

Eesti mereala planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel on keskendutud visuaalse muutuse leevendamise võimalustele (vt seletuskirja ptk 5.6.5 ja mõjude hindamise ptk 4.4.1.6.2), muu hulgas on nähtud ette, et tuulikuid ei paigutata mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 6 meremiili (11,1 km; kaugust arvestatakse lähimast tuulikust) ning mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel tuleb hinnata tuuleparkide visuaalset koosmõju. Samuti tuleb visuaalseid mõjusid täpsemalt hinnata hoonestusloa staadiumis. Suunised ja tingimused visuaalsete mõjude leevendamiseks töötati välja koostöös maastikuarhitektide, sealhulgas visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga46. Eesti mereala planeeringu on Keskkonnaministeerium, kes on keskkonnamõju strateegilise hindamise valdkonna eest vastutav ministeerium, kooskõlastanud märkusteta.

Eesti mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub täpsematest uuringutest ja analüüsidest, mis on ette nähtud planeeringu tingimustena) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Nii on ka Eesti mereala planeeringu materjalide avalikustamisel läbivalt esitatud ettepanekuid47, et tuuleenergeetika arendusaladel visualiseeritaks tegevusloa menetluses kavandatavad tuulikud, kuid see pole võimalik, kuna üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Eeldatavasti arenevad ka vastavad tehnoloogiad Eesti mereala planeeringu kehtivuse perioodil.

Samuti erinevad vaated rannikult merealale suuresti sõltuvalt konkreetse rannikuala konfiguratsioonist ja pargiala paiknemisest lähtuvalt. Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile tingimuste seadmine ja suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Tuuleenergia tootmiseks sobilikud alad valiti teadvustades asjaolu, et tuulikud hakkavad olema rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Mõjude hindamisel esitati mõjutatava keskkonna kirjeldus, planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja meetmed mõjude leevendamiseks ja vältimiseks tegevusloa etapis (vt aruande peatükk 4). Mõju hindamise aruandes on jõutud läbivalt järeldusele, et kui rakendatakse väljapakutud lähenemisi ja leevendusmeetmeid, siis planeeringu elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ei kaasne. Eesti mereala planeeringu seletuskirja peatükis 4.2 olev tabel annab ülevaate mõjude hindamise käigus tehtud olulisematest ettepanekutest ja nendega arvestamisest planeeringus.

Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses tehtavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid rajada. Seejuures on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid, analüüsida ja rakendada leevendusmeetmeid ning tuulikuid ka visualiseerida. Hindamine peab toimuma planeeringus ette antud raamistiku baasil, sealhulgas peab hindamise läbi viima vastav ekspert, kasutades väljatöötatud juhendmaterjali48 või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav. Juhendmaterjal annab muu hulgas soovitused visualiseeringute esitlemiseks, modelleerimiseks.

3. Reservalade moodustamise põhjendatus

Kogu Eesti traalpüügialadest kattub 4,3% planeeritud tuuleenergeetika aladega. Eesti traalpüügist moodustas aastatel 2017–2019 kattuvatelt aladelt püütud kogus alla 10% aastas. Planeerimisprotsessi käigus (2020. a augustis planeeringulahenduse avalikustamise käigus) tekkis traalpüüdjate vastuseis Eesti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele, kuna tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad kattuvad osaliselt oluliste traalpüügialadega. Tuuleenergeetika alast nr 1 kattub traalpüügiga 92% ning tuuleenergeetika alast nr 2 kattub traalpüügiga 17%. Kokku on tuuleenergeetika alade kattuvus traalpüügiga 39%. Juhul, kui kattuvatel aladel ei ole edaspidi tuuleenergeetika arendamise tõttu võimalik traalpüüki viljeleda, on sellel piirkondlikult siiski kalandussektorile oluline mõju.

Maaeluministeerium tõi pärast traalpüüdjate vastuseisu tekkimist 5. jaanuari 2021. a kirjas nr 6.2-15/2691-1 välja järgmist: juhul, kui seni kasutuses olnud traalpüügialad väheneks, suureneks traalpüügiks alles jäävate alade koormus ning võib prognoosida saakide vähenemist. Probleem võib teravaim olla Liivi lahes, kus kalapüüki on juba praegu erinevate meetmetega oluliselt piiratud. Koosmõjus Pärnu mereala planeeringus ning Läti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika alade realiseerimisega vähenevad alad, kus traalpüük saab toimuda, veelgi. Väljakujunenud traalpüügi alade vähenemisel tuleb ettevõtetel asuda leidma alternatiivseid püügipiirkondi, mille nihkumisel sadamatest kaugemale suureneb aja- ja kütusekulu, väheneb püügipäevade arv ning halveneb kala kvaliteet. Samuti võib väheneda seni lossimiseks kasutatud sadamates maale toodava kala kogus, osa seni kasutatud kalasadamaid võivad kaotada oma funktsiooni. See omakorda mõjutab negatiivselt sadamate piirkonnas olevaid kalatöötlemise ettevõtteid ja seega ka kalapüügi- ja kalatöötlemissektori sissetulekuid.

Traalpüügi näol on tegemist traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi hooaeg kestab jaanuar–aprill ning september–detsember) ja mida viljelevad kohalikud kalapüügiettevõtted. Sektori majandusliku edu toel on tehtud investeeringuid sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jm. Nt on ettevõtteid, kelle püük kavandatavatelt tuuleenergeetika aladelt moodustab kogu nende aasta väljapüügist üle 15%. Vaadeldes eraldi Liivi lahte, siis seal on kavandatavatelt tuuleenergeetika aladelt väljapüügi osakaal suurem, moodustades 2019. aastal keskmiselt 35%, kusjuures kõigil ettevõtetel jäi see üle 20% ja ühel ettevõttel ka 50%. 

Samas teisalt rõhutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 8. mai 2020. a kirjas nr 17-2/2020/3011, et saavutamaks 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Tuuleenergeetika alade määramisel võeti aluseks esmalt tuuleenergeetika seisukohast sobivad tingimused ning alasid täpsustati kasutades välistusmetoodikat, mis tähendab, et arvestati mitmete teiste valdkondade vajadustega (nt välistati kattuvus kaitsealuste loodusväärtuste, sh Natura aladega, tiheda laevaliikluse piirkondadega, tuulikute rajamine lähemale kui 11,1 km rannikust, riigikaitselised alad jpm). Kui võtta arvesse ainult tuuleenergeetika arendamise jaoks sobilikke tingimusi, oli potentsiaalseid alasid kokku ~5800 km2, kuid peale välistusmetoodika (sh vajalike ettevaatuspõhimõtete) kasutamist on praegu tuuleenergeetika alasid kokku ligi 1700 km2. Eesti mereala planeeringu lahenduses on välja toodud, et allesjäänud tuuleenergeetika alad realiseeruvad kuni 70% ulatuses. See näitab, et nii tehnoloogilistest aspektidest (sh erinevate meretuuleparkide vaheline puhverala), hoonestusloa etapis tehtavate täpsustavate uuringute tulemustest kui ka meretranspordi vajadustest tulenevalt ei ole võimalik ega ka reaalne ala lausaliselt katta tuulikutega. Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Intensiivsemate traalpüügialade täielik väljalõikamine tuuleenergeetika aladest muudaks järelejäänud alade suuruse tõttu nende arendamise majanduslikult ebaotstarbekaks. Silmas tuleb pidada, et meretuuleparkide arendustsükkel on pikk (üle 10 aasta koos vajalike uuringutega), mille ajal on võimalik traalpüügiga jätkata endises mahus. Kokkuvõttes oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et 2020. aasta augusti seisuga Eesti mereala planeeringu lahenduses määratud alasid ei tohiks vähendada.

Hindamaks, kas traalpüügi jätkumine tuulikute vahel on võimalik, korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium septembris 2020. a Rahandusministeeriumi koostatud info põhjal tuuleenergeetika sektori arendajate küsitluse parkide tehnilise info täpsustamiseks. Küsitluse tulemusel selgus, et traalpüügi lubamine tuulikute vahel on teoreetiliselt põhimõtteliselt küll võimalik, kuid eeldab väga suuri investeeringuid (nt kaablite katmise näol). Traalpüüdjate sektori esindajate hinnangul ei ole selline lahendus võimalik, kätkeb endas mitmeid riske ning vajaks otsustamiseks põhjalikumat analüüsi. Rahvusvahelises praktikas ei ole samuti konkreetseid näiteid, kus aktiivne traalpüük on lubatud tuulepargis, kuna traalpüügi lubamine tuulepargis võib kujutada ohtu kaablitele merepõhjas jms.

Mõlema, nii traalpüügi kui ka tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti jaoks olulise riikliku huviga majandusvaldkonnaga49. Lahenduse leidmiseks tehti täiendavat koostööd nii traalpüügisektori esindajate kui ka tuuleenergeetika arendajate huvirühma esindajatega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus arvestava kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tasakaalustatult erinevaid huve arvestava Eesti mereala planeeringu lahenduse menetluse jätkamiseks ja arvestades eeltoodud asjaolusid, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maaeluministeeriumi esitatud argumente, on Vabariigi Valitsus otsustanud Eesti mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata kuni 2027. aastani mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika aladest reservaladeks need alad, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Reservalade kindlaksmääramisel lähtuti konkreetsetest andmetest, st viimase kolme aasta (2018–2020) traalpüügi andmetest, markeerides traalitõmmete koordinaatide järgi nende koondumiskohad, ja arvestati tuuleenergeetika jaoks minimaalset ala suurust (90 km2), mille arendamine on majanduslikult otstarbekas.

Reservalade moodustamine tähendab, et kuni 2026. aastani reservalasid tuuleparkide arendamiseks tegevusloa menetlustega kasutusse ei anta, need jäävad senisel viisil kasutatavaks. Pärast 2026. aastat hinnatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti eestvedamisel, kas ja millises mahus on reservalade kasutuselevõtt vajalik kliimaeesmärkide saavutamiseks (vt täpsemalt seatud tingimusi Eesti mereala planeeringu seletuskirjas ptk 5.6.5). Nimetatud aega (ligi 4 aastat) saab pidada piisavaks selleks, et viia teistel meretuuleparkide arendamiseks sobilikel aladel läbi menetlusprotsessid ja uuringud hindamaks, kas nendel aladel on võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. Samuti haakub see PlanS § 25 lõikega 1, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil kohustus iga viie aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist (kooskõlas PlanS §-ga 25) ning selle aja- ja asjakohasust. Reservalade kasutuselevõtu vajaduse hindamisel antakse Vabariigi Valitsusele olemasoleva olukorra ülevaade. Olemasoleva olukorra analüüsimisel lähtutakse muu hulgas nt hoonestuslubade, tehtud uuringute ja keskkonnamõju hindamiste seisust, riiklikest kliima- ja energeetikaeesmärkidest, majanduslikest mõjudest, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile, jms olulistest asjaoludest. Eesti mereala planeeringu lahenduse on nii Maaeluministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkusteta kooskõlastanud.

Et kompenseerida tuuleparkidest tulenevaid häiringuid vahetult mõjutatud isikutele, sealhulgas traalpüügiga tegelevatele ettevõtjatele, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja töötanud kohaliku kasu regulatsiooni50. Kavandatu kohaselt hakatakse tuuleparkidest mõjutatud omavalitsuste traalpüüdjatele kompenseerima tuuleparkidest põhjustatud tegevuse piiranguid juhul, kui tuuleparkide tegevus põhjustab otseselt saagi vähenemist.

Tuuleenergeetika alade, sealhulgas reservalade määramise aluseks on eeltoodud põhjendused, samuti on see kooskõlas ka PlanS §-s 10 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega, mis näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Nimetatud põhimõte aitab tagada muu hulgas planeeringu elluviidavuse. Huvide tasakaalustamine ei tähenda automaatselt ettepanekuga arvestamist: ettepanekuga võidakse arvestada, samas võidakse leida hoopis muu lahendus, mida ongi praegusel juhul tehtud. Nii tuuleenergeetika kui ka traalpüügi puhul on tegemist riigi jaoks olulise majandusharuga. Praegusel juhul on otsustamisel lähtutud nii kalanduse ruumilistest prioriteetidest kui ka kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest ning suundumustest. Seega tasakaalustatakse Eesti mereala planeeringu lahenduse kaudu riigi jaoks olulised huvid – tuuleenergeetika arendamine ja traalpüük.


Kokkuvõtteks

Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Vajaduse koostada planeering mereala intensiivistuva kasutuse reguleerimiseks sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik. Planeeringu koostamise ja kehtestamisega on Eesti täitnud eelnimetatud direktiivist tuleneva nõude. Kõikide erinevate merekasutusviiside mereruumi mahutamiseks määrati planeeringuga kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Planeeringuga antavad suunised ja seatavad tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. See toob praeguse üksikotsustel põhineva praktika muutuse, kuna peale mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii üldpõhimõtted kui ka selged suunised ja tingimused, kuidas tegevusi ruumiliselt kavandada saab. Järgmises etapis tehtavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud alade sees on võimalik erinevaid objekte rajada. Arvestades, et planeeringu koostamisel, sealhulgas mõjude hindamisel on lähtutud nn reastamise põhimõttest, annab planeering raamistiku edasisteks tegevusteks. Seetõttu antakse planeeringuga suunised ja seatakse tingimused, millest tuleb lähtuda järgnevates etappides (eelkõige hoonestus- ja ehituslubade menetlemisel). Lisaks on planeeringu koostamisel arvestatud ja hinnatud erinevate tegevuste koosmõju, mis loob alused merealal paralleelselt toimuvate tegevuste, sealhulgas taastuvenergia kasutusvõimaluste laiendamisele tulevikus.


III. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ning PlanS § 24 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2 otsustab Vabariigi Valitsus:

1. Kehtestada Eesti mereala planeering.

2. Rahandusministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirjaga ja Eesti mereala planeering koos kõigi lisadega, sealhulgas selle elluviimise tegevuskavaga oma veebilehel.

3. Rahandusministeeriumil korraldada Eesti mereala planeeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 24 lõigetes 2–4 sätestatule. Riigikantseleil korraldada PlanS § 24 lõikes 3 sätestatud teavitamine Vabariigi Valitsuse veebilehel. 


IV. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

 

1 RT III, 06.09.2012, 1

2 Täpsustustest on antud ülevaade planeeringu seletuskirja ptk-s 5.17, kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/media/4765/download

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/330052017003

4 kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114

5 kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152

6 Vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 4.4

7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0089&from=EN; (ELT L 257, 28.08.2014, lk 135–145)

8 https://www.fin.ee/media/4733/download

9 vt ka https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering#mereala-planeeringu-

10 Helcom-VASAB MSP töögrupi välja töötatud soovitused piiriülese protsessi läbiviimiseks: https://vasab.org/wp-content/uploads/2018/06/Guidelines_transboundary_consulations_public_participation_24-25Feb2016-1.pdf

11 Meri-maismaa seoste all on silmas peetud tegevusi, mida tehakse kas merel või maismaal, kuid mis toetavad vastavalt maismaal või merel toimuvaid tegevusi.

12 Nt planeerijad, keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ekspert, geoinformaatika spetsialistid, merekeskkonna ekspert, kalandusekspert, majanduslike mõjude hindamise ekspert, energeetikaekspert, tervisemõjude ekspert, kultuuriliste mõjude ekspert, meretranspordi eksperdid ja erinevad liigieksperdid.

13 Juhtrühma kuulusid Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Transpordiameti, Muinsuskaitseameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Terviseameti, Maa-ameti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

14 Nt vesiviljeluse arendajad, tuuleenergeetika arendajad, keskkonnaorganisatsioonid, puhkemajandusega tegelevad organisatsioonid, mereäärsed kohalikud omavalitsused, erinevad liigispetsialistid jt.

15 https://fin.ee/media/4877/download

16 https://www.fin.ee/media/4729/download

17 https://www.fin.ee/media/4736/download

18 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/msp_pohilahenduse_ettepanekute_koondtabel.pdf

19 https://www.fin.ee/media/4751/download

20 https://www.fin.ee/media/4880/download

21 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia-raamdirektiiv

22 Lähenemine põhineb EL direktiivil nr 2014/89/EL, millega kehtestati mereruumi planeerimise raamistik.

23 Planeeringu koostamise meeskonna ülevaade on leitav Rahandusministeeriumi veebilehel:  https://www.fin.ee/media/4766/download

24 Koostöö ja kaasamise ülevaade on kajastatud planeeringu lisas nr 3, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/media/4730/download

25 Uuringute nimekiri on kättesaadav planeeringu lisas nr 5, nimekiri ja uuringud ise on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering#mereala-planeeringu-

26 15 aastat on võetud ajaliseks perspektiiviks, kuna mahukamate tegevuste arendusperiood on orienteeruvalt 10 aastat. Sarnane on olnud ka Euroopa riikide kogemus mereala planeeringute elluviimisest (nt Saksamaal ja Belgias). Samuti on ajalise perspektiivi juures arvestatud, et PlanS § 25 lõike 1 kohaselt on Rahandusministeeriumil kohustus iga viie aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist (kooskõlas PlanS §-ga 25) ning selle aja- ja asjakohasust.

27 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

28 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

29 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

30 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf

31 https://vm.ee/et/euroopa-liidu-laanemere-strateegia-lms

32 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia-raamdirektiiv

33 Vt lahendust täpsemalt planeeringu seletuskirjast ptk 5.3

34 FAO 2018 http://www.fao.org/3/i9540en/I9540EN.pdf

35 https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf

36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-taistekst.pdf

37 Vt lahenduse kujunemist ja suuniseid-tingimusi täpsemalt planeeringu seletuskirjast ptk 5.6

38 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3

39 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares

40 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030

41 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

42 Kasutustegur – energiatootmisseadme tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas.

43 Vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 5.6.3

44 Vt täpsemalt mõjude hindamise aruannet lk 60–66

45 Rahandusministeerium. 2018. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks ptk 6. Selles juhendmaterjalis toodud asjakohaste mõjude hindamise õiguslik raamistik ja hindamise põhimõtted kehtivad ka mereala planeeringu kui üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu asjakohaste mõjude hindamise kohta.

46 https://www.fin.ee/media/4766/download

47 Visualiseeringute teemaga seotud ettepanekuid on esitanud Sunly Wind OÜ, Saaremaa vald, Muhu vald, Ruhnu vald, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Meretööstuse Liit MTÜ, Energiaühistu MTÜ, MTÜ Sõrvemaa Arengu Ühing, eraisikud

48 Vt täpsemalt „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, AB Artes Terrae OÜ, 2020. https://www.fin.ee/media/4718/download

49 Olulise riikliku huvi olemasolu tuuleparkide arendamisel kinnitab ka Riigikohtu 26.05.2021 lahend asjas 3-17-2013

50 Eelnõu väljatöötamiskavatsus on läbinud kooskõlastusringi (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e7038a4e-4d3d-4a4d-a4af-fecdb2511e94)

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json