Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine
Vastu võetud 17.09.2021 nr 325
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 28 lõikes 8 sätestatut:
1. Muuta Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ ja sõnastada punkti 4 alapunkt 81 järgmiselt:
„81) kui sportlane või delegatsiooni liige osaleb Eestis toimuval rahvusvahelise spordiorganisatsiooni võistluskalendrisse kantud kõrge sportliku tasemega rahvusvahelisel tiitlivõistlusel, kus vähemalt pooled osalejad on saabunud välisriikidest ja mille kohta on Kultuuriministeerium spordiorganisatsiooni taotluse alusel andnud hinnangu ja Terviseamet heaks kiitnud võistluse riskide maandamise plaani ning sportlane või delegatsiooni liige järgib rahvusvahelise spordialaliidu kinnitatud nõudeid ja tema riskide maandamise plaanis nimetatud testide tulemused on olnud negatiivsed ja ta järgib keeldu lahkuda oma elukohast või viibimiskohast, välja arvatud treeningtegevuseks, võistlustegevuseks, riiki saabumiseks või riigist lahkumiseks.“.
2. Korraldus jõustub 20. septembril 2021. a.
3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.
Korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ (edaspidi korraldus nr 212).
Käesoleva korraldusega muudetakse praegu kehtiv konkreetsetele võistlustele tehtud lähikontaktsete karantiininõuete erand üldiseks erandiks, mis võimaldab teatud tingimustel ka teiste rahvusvaheliste kõrge tasemega spordiürituste korraldamisel erandit rakendada. Kui varem kinnitas iga konkreetse spordivõistluse erandi Vabariigi Valitsus, siis loodava erandi alusel kinnitab taotluse erandi rakendamiseks Kultuuriministeerium ning nakkusohu riskide maandamise plaanile annab heakskiidu Terviseamet. Erandi kohaselt ei rakendata spordidelegatsiooni liikmele, kes on tunnistatud lähikontaktseks, kuid kellel ei esine sümptomeid ja kes annavad negatiivse proovi, karantiininõudeid treeningtegevusel ja spordivõistlusel osalemiseks.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut.
Korralduse nr 212 kohaselt kehtib karantiinis viibimise nõue COVID-19 haiguse diagnoosi saanud isikuga lähikontaktis olnud isikutele 10 päeva möödumiseni lähikontaktsuse tuvastamisest. Nimetatud piirangut ei kohaldata lähikontaktse suhtes, kes:
1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva (edaspidi läbipõdenu);
2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritu);
3) on võrdsustatud vaktsineerituga.
Vaktsineerimata isikutele või isikutele, kes ei ole COVID-19 haigust läbi põdenud, 10-kalendripäevase karantiini kehtestamine võib takistada rahvusvaheliste kõrge tasemega spordiürituste korraldamist, kui üritusel osaleva delegatsiooni liige annab positiivse proovi ning selle tagajärjel peab osa delegatsioonist, kes on tunnistatud lähikontaktseks (sõltumata nende tehtud testide tulemustest), viibima eneseisolatsioonis.
Korralduse nr 212 punkti 4 alapunkti 81 muudetakse ning praegu kehtiv konkreetsetele võistlustele tehtud erand muudetakse erandiks, mida saab rakendada teatud tingimustel ka teiste rahvusvaheliste kõrge tasemega spordiürituste korraldamisel.
Korralduse nr 212 punkti 4 alapunkti 81 muudatus võimaldab Eestis toimuvatel rahvusvahelise spordiorganisatsiooni võistluskalendrisse kantud kõrge tasemega rahvusvahelisel tiitlivõistlusel sportlastel ja delegatsiooni liikmetel, kes on vaktsineerimata või ei ole COVID-19 haigust läbi põdenud, jätkata treeningtegevuse ja võistlusmängudes osalemisega ka olukorras, kus ühe või mitme sama delegatsiooni liikme COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD kiirtesti või SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus on positiivne, aga nende enda testi tulemus pärast lähikontaktseks tunnistamist on olnud negatiivne. Testide tüüp, testimise intervall ning kestus määratakse iga kord spordiorganisatsiooni esitatavas riskide maandamise plaanis.
Seni on Vabariigi Valitsus lähikontaktsuse piirangute kohaldamata jätmise kohta teinud kõrgetasemelistele spordivõistlustele erandeid võistlusepõhiselt. Korraldust nr 212 täiendati erandiga 27. augustil 2021. aastal, lisades lähikontaktsuse piirangute kohaldamata jätmise võrkpalli meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniirile, FIBA korvpalli meistrite liiga kvalifikatsiooniturniirile ja Eesti rahvuskoondise jalgpallimängudele1. Varem on tehtud erand ka võrkpalli meeste Euroopa Kuldliiga turniirile2. Kuivõrd rahvusvahelisi üritusi on toimumas veel, on mõistlik kehtestada üldine alus erandite tegemiseks. Korralduse muutmisega on võimalik lähikontaktsuse erandit jätkuvalt rakendada eespool nimetatud veel toimumata võistlustele, sest nende puhul on ka käesoleva korraldusega sätestatud tingimused täidetud.
Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni võistluskalendrisse kantud kõrge tasemega rahvusvahelised tiitlivõistlused on käesoleva korralduse mõistes järgmised võistlused:
1. maailmameistrivõistlused, nende etapid, karikavõistlused ja kvalifikatsiooniturniiri mängud;
2. Euroopa meistrivõistlused, nende etapid, karikavõistlused ja kvalifikatsiooniturniiri mängud;
3. sportmängude klubide mängud rahvusvahelistes sarjades.
Lähikontaktsuse erandit ei kohaldata Eesti meistrivõistlustele ega Eesti karikavõistlustele. Samuti ei kohaldata erandit liikumisharrastuse üritustele ega lähinaabritega hooaja jooksul ühiselt toimuvatele liigadele või võistlustele.
Delegatsiooni liikmeteks loetakse treenereid, sportlaste tugipersonali ja teisi sportlasi saatvaid isikuid, kui neile rakendatakse võistluse eel ja ajal riskide maandamise plaanis kirjeldatud meetmeid nagu sportlastele.
Samuti peavad rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalejatest vähemalt 50% olema väljastpoolt Eestit saabuvad sportlased või võistkonnad. 2021. aastal Eestisse rahvusvahelistele tiitlivõistlustele saabunud sportlastest ja delegatsiooni liikmetest on ligikaudu 75% olnud juba vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud.
Rahvusvahelised spordivõistlused maailmas, sealhulgas olümpiamängud, on COVID-19 haiguse tingimustes toimunud põhimõttel, et võistlustest jäävad eemale need isikud, kes on andnud võistluse eel või ajal positiivse testi tulemuse. Korralduse nr 212 muudatus lähtub samast põhimõttest.
Muudatus võimaldab sportlastel ja delegatsiooni liikmetel, kes on vaktsineerimata või ei ole COVID-19 haigust läbi põdenud, jätkata treeningtegevuse ja võistlusmängudes osalemisega ka lähikontaktsena, kui nende enda testi tulemus on negatiivne, sealhulgas korduval testimisel, ning isikud viibivad võistlusisolatsioonis, mille kohaselt on neil lubatud lahkuda oma elukohast või viibimiskohast, milleks on hotell, ainult treeninguks, võistlemiseks, riiki saabumiseks või riigist lahkumiseks. Nimetatud tingimuste puhul juhindutakse Terviseameti juhistest ning muu hulgas sellest, et delegatsioonide transport peatumispaika, treening- ja võistluspaika ning riiki saabumisel ja riigist lahkumisel peab olema korraldatud nii, et kokkupuudet teiste delegatsioonide ja isikutega on välditud.
Lisaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud COVID-19 haiguse leviku tõkestamise meetmetele järgivad kõrge tasemega rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldajad Eestis ka rahvusvahelise spordiorganisatsiooni vastu võetud oma spordiala spetsiifilisi riskide maandamise plaane. Need on vastu võetud spordiala ja spordivõistluste jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse tagamiseks ning on enamasti rangemad kui riikides kehtestatud võistluste korraldamise tingimused. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni reeglid tagavad üldjuhul lähikontaktide vähesus transpordil, toitlustamisel, koosolekutel ja ööbimisel ning selle, et sportlased ja võistkonnad ei puutu kokku pealtvaatajatega. Võistluste eel ja ajal on sportlastele ja võistkonna liikmetele rakendatavad viiruse leviku tõkestamise meetmed rangemad kui paljudele teiste valdkondade isikutele. Viimase aasta jooksul Eestis toimunud rahvusvaheliste tiitlivõistluste raames toimunud sportlaste ja võistkonna liikmete testimisel tuvastatud positiivsete testitulemust osakaal on olnud väga väike, mis annab kinnitust, et rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide kinnitatud ohutusmeetmed on usaldusväärsed ning aitavad kaasa nakkuskollete vältimisele.
Rahvusvahelise kõrge tasemega võistluse korraldaja Eestis, kes soovib rakendada oma võistlusel korraldusega loodud erandit, pöördub esmalt oma taotluse ja riskide maandamise plaaniga Kultuuriministeeriumi poole ning põhjendab, miks on selle ürituse läbiviimiseks vaja nimetatud erandit. Kui Kultuuriministeerium leiab, et erand on põhjendatud ja tegemist on Eestile olulise rahvusvahelise võistlusega, esitab Kultuuriministeerium riskide maandamise plaani heaks kiitmiseks Terviseametile. Kui Terviseameti hinnangul on vaja riskide maandamise plaani muuta või täpsustada, tuleb seda korraldajal teha. Lõpliku tagasiside kõrvaltingimuste täitmise kohta annab korraldajale Kultuuriministeerium. Võistluseid on korraldusega lubatud tingimustel võimalik pidada (käesolev muudatus ei puuduta õigust võistluste pidamiseks), kuid lähikontaktse sportlase osalemine sõltub eeltoodud kõrvaltingimuste täitmisest.
Rahvusvaheliste kõrge tasemega tiitlivõistluste korraldamine aitab kaasa spordialade populariseerimisele ning jätkusuutlikkuse tagamisele Eestis. COVID-19 leviku tõttu on Eestis alates 2020. aasta märtsist ära jäänud mitmed rahvusvahelised võistlused ning sel põhjusel on iga rahvusvaheline võistlus, mida õnnestub Eestis korraldada, riigile oluline. Spordialadel, kus võistlused toimuvad kodus-võõrsil süsteemis, on kõrgetasemeliste võistluste korraldamine Eestis tulenevalt rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide tingimustest vältimatu. Võistluste kõrgel tasemel korraldamine aitab kaasa järgmiste rahvusvaheliste võistluste korraldusõiguste saamisele tulevikus. Lisaks on võistlustel oluline majanduslik mõju nii riigile kui ka üritustega seotud asutustele, sest kogu võistluste perioodil kasutavad delegatsioonid hotelli ja spordihoone pakutavaid teenuseid.
Rahvusvaheline spordiorganisatsioon on koostanud oma spordiala võistluskalendri ning enamasti on võistlused omavahel seotud. Ühe võistluse tulemuste põhjal selguvad järgmistel võistlustel osalejad ning sel põhjusel on oluline, et võistlused toimuksid Eestis rahvusvahelise spordiorganisatsiooni kokku lepitud kalendri alusel. Enamasti ei ole võimalik rahvusvahelisi tiitlivõistlusi edasi lükata või ära jätta, sest see mõjutaks oluliselt juba järgmiste võistluste korraldamist Euroopas ja maailmas.
Erandi tegemisel on viiruse levikule minimaalne oht, sest sportlased ja delegatsiooni liikmed viibivad Eestis võistlusisolatsioonis ehk hotellist pääsevad nad välja ainult treeninguteks ja võistlusteks. Teiste isikutega sportlased ja delegatsiooni liikmed Eestis olles kokku ei puutu.
Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 punktide 13–16 kohaselt lubatakse üritustele osalejatena, korraldajatena ja pealtvaatajatena vaid negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.
Nimetatud muudatus jõustub 20. septembril 2021. a.
Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.
Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.
1 Vabariigi Valitsuse 27.08.2021 korraldus nr 309
2 Vabariigi Valitsuse 20.05.2021 korraldus nr 203
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Facebook
Twitter