Teksti suurus:

Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.03.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2021
Avaldamismärge:RT III, 18.03.2021, 3

Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00

Vastu võetud 18.03.2021 nr 116

Alkoholiseaduse § 36 lõike 1 punkti 1 alusel ja arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut:

1. Avaliku korra tagamise huvides peatada riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00.

2. Punktis 1 nimetatud piirangut ei kohaldata:
  1) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale;
  2) majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil toimetada majandustegevuse registri kaudu korraldus viivitamata kätte alkoholi jaemüügiga tegelevatele isikutele.

4. Alkoholiseaduse § 49 lõike 4 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.

5. Korraldus jõustub allakirjutamisel. Punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. aprillil 2021. a. Korraldus kehtib kuni 30. aprillini 2021. a (kaasa arvatud).

6. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

7. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks ettevõtlusvabaduse piirang.

Praegu kehtib Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2021. a korraldus nr 76 „Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00“, millega peatati alates 1. märtsist 2021. a kuni 31. märtsini 2021. a avaliku korra tagamise huvides riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus müügikohtades, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00.

Korraldusega kehtestatakse piirang uueks perioodiks, sest COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning nakatumine ulatuslik. COVID-19-sse haigestumuse intensiivsus on väga suur ja langustrendi ei ole näha. Terviseameti otsusega on Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu kehtestatud tervishoiualane hädaolukord, mille alusel on statsionaarne eriarstiabi ja üldarstiabi ümber korraldatud, et ära hoida kehtiva olukorra eskaleerumist.

Piirangute eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Uue alkohoolse joogi jaemüügi õiguse piirangu vajadus tuleneb Eestis kujunenud epidemioloogilisest olukorrast. Võrreldes Vabariigi Valitsuse korraldustega nr 322, 348, 412, 10 ja 76 on koroonaviiruse levik endiselt väga laialdane. Kõik võrreldavad näitajad on olulisel määral suuremad kui nimetatud korralduste kehtestamise ajal.

Korralduse nr 76 kehtestamise ajal lisandus Terviseameti 16. veebruari 2021. a andmete põhjal ööpäevaga 622 positiivset testi, 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 637,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvus oli 10,9%. Terviseameti jälgimisel oli üle 19 200 inimese. 17. märtsi 2021. a seisuga tuvastati viimase ööpäeva jooksul positiivseid teste 1784 ehk 20,7% testide koguarvust. Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 87. Haiglaravi vajab 690 patsienti. Juhitaval hingamisel on 48 ja intensiivravil 66 patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus kuus surmajuhtumit. Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 745 koroonaviirusega nakatunud inimest. Terviseameti hinnangul on tervishoiuasutustes COVID-19 olukord väga kriitiline, haigestumus on suur kogu Eestis. Praegu levib hoogsalt koroonaviiruse nakkavam tüvi. Haiglasse pöördub üha enam inimesi ja seal on vabu kohti vähe. Uusi voodikohti suudetakse avada plaaniliste ravikohtade arvel. Eeltoodust nähtub, et viiruse levik on kogu Eestis laialdane ning tervishoiusüsteem on sattunud suure surve alla. On tõenäoline, et plaanilist ravi tuleb lähinädalatel veel ümber korraldada või veel ulatuslikumalt piirama hakata, kui seda seni tehtud on.

Korralduse kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus peatatud müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00.

Korralduse kohaselt ei kohaldata alkohoolse joogi jaemüügi piirangut rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Erand nähakse ette rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ja sadama ainult reisijatele ette nähtud alal asuvas müügikohas, st sadama ja lennujaama puhul selle ootealal pärast pardakontrolli väravaid enne reisija pardale minekut ning rahvusvahelisi reise tegeva õhusõiduki pardal. Lennujaama julgestuspiirangu alale ja sadama ootealale pääseb ligi vaid eraldi tasu eest ja reisijapileti olemasolu korral. Nimetatud aladel on tagatud vajaduse korral hilisem isikute tuvastamine, sest on teada, mis lennule ja istekohale või laevale inimene suundub.

Täiendav erand on nähtud ette majutusettevõtetes ööbivatele külastajatele, kel on võimalik majutusruumide minibaarides ja hommikusöögil tarbida alkohoolseid jooke. Toitlustamisel tuleb täita muu hulgas lisapiiranguid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 2014 alapunktis 8. Nimetatud alapunkti kohaselt tuleb majutusettevõtetel majutusteenuse pakkumisel koos toitlustamisega tagada hotelli toitlustuskohtade asemel klientide toitlustamine alternatiivsete meetmetega, näiteks toateenindusega ajal, mil toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis viibimisele on kehtestatud piirangud. Minibaarid ei ole üldjuhul ka lukustatavad, mis raskendab piirangu täitmist. Erandit kohaldatakse üksnes majutusasutuses ööbivate külastajate suhtes, kes saavad kasutada numbritoa minibaari ja hommikusöögi ajal tarbida paketis ette nähtud alkohoolseid jooke. Erand ei laiene piirangu kehtivuse ajal muudele majutusettevõtte osadele või ruumidele, seega alkohoolne jook ei tohi olla kättesaadav piirangu ajal nt fuajees või koridoris asuvas joogiautomaadis või lobby-baaris.

Lisaks on Vabariigi Valitsus kehtestanud uued, senisest rangemad piirangud, kuna korralduse kehtestamise ajal, märtsis 2021, kujutab viiruse epideemia endast mitte üksnes suurt, vaid ka kõrgendatud ohtu korrakaitseseaduse § 5 lõigete 3 ja 4 tähenduses. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kehtestati alates 11. märtsist 2021. a kuni 11. aprillini 2021. a üle kogu Eesti lisapiirangud kauplustes, meelelahutusasutustes ja toitlustusasutustes viibimisele ja liikumisele, piirati spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimist, samuti kehtestati lisapiirangud sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele. Kehtivate piirangute ajal ei ole klientidel lubatud meelelahutusasutustes viibida. Toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal ei ole lubatud viibida ja liikuda, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks.

Klientide liikumisvabaduse piirangute rakendamise lähtekohaks on Terviseameti informatsioon, mille kohaselt on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikokkupuutel nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib tõhusamalt siseruumides ning ohustab eelkõige riskirühmi.

Piirangu kehtestamist toetavad ka Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda ja Terviseamet.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lõike 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seetõttu kohustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toimetama adressaatidele korraldus kätte. Kuivõrd alkoholi jaemüügiga tegelevad ettevõtjad on registreeritud majandustegevuse registris, siis on võimalik seda kanalit kasutada korralduse kättetoimetamiseks. Vastavalt HMS § 27 lõike 2 punktile 3 loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil.

Alkoholiseaduse § 36 lõike 2 kohaselt tuleb alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitada alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu. Seetõttu nähakse korraldusega ette massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada korraldus viivitamata.

Korraldus jõustub allakirjutamisel erisusega, et alkoholi jaemüügi piirang ja erandid piirangu rakendamisel jõustuvad 1. aprillil 2021. a, mis võimaldab mõjutatud isikutele vajaliku aja oma tegevuse vastavaks korraldamiseks ja korralduse nõuetekohaseks täitmiseks. Korraldus kehtib kuni 30. aprillini 2021. a. Korralduse kehtivuse tähtaja määramisel on arvestatud, et piirangu kehtivuse aeg võimaldab täiendavalt tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud piiranguid järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Jaak Aab
Riigihalduse minister peaministri ülesannetes

Taimar Peterkop
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json