Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakond, Plaan B valimisliit (Pärnu linn), Plaan B valimisliit (Tartu linn), Plaan B Narva Linna Pulss valimisliit, Plaan B valimisliit (Tallinn) ja MTÜ Ausad Valimised kaebuste lahendamine

Vastu võetud 16.09.2025 nr 44

 

Asjaolud ja menetluse käik

Vaidlustatav toiming

1. Riigi Valimisteenistuse (RVT) saatis 5. septembril 2025 seitsmele erakonnale e-kirja, milles teatas, et RVT võimaldab 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel erakondade audiitoritel osaleda elektroonilise hääletamisega seotud toimingute auditeerimisel. Auditeerimise ulatus on sätestatud Riigikogu valimise seaduse (RKVS) §-s 48⁸. Erakondade poolt saadetavatel audiitoritel oleks võrdsed kohustused RVT poolt palgatud audiitoritega, neile esitatakse nõue omada CISA (Certified Information Systems Auditor) sertifikaati. Lisaks on auditeerimise eelduseks osalemine RVT poolt 11.09.2025 kell 10.00 korraldataval kohtumisel, kus on vajalik kasutada auditirakendust. Infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja RVT toimingute vastavust seadustele, Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile. Andmeauditina on audiitoril võimalus teostada krüptogrammide kontrolli, verifitseerida miksimis- ja kokkulugemisprotsessi tulemust, kasutades selleks rakendust, mille audiitor loob RVT poolt avaldatud lähtekoodi põhjal või mõnda muud samasuguse funktsionaalsusega rakendust, mille töökindluses on veendutud testandmeid kasutades.

2. Erakondadel paluti arvestada, et saadetavate audiitoritega seotud kulud kannavad erakonnad ise. Sooviavaldus osaleda 11. septembril 2025 toimuval kohtumisel paluti edastada koos audiitorite kvalifikatsiooni tõendava dokumentatsiooniga hiljemalt 10. septembril 2025. Sooviavaldus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimisel paluti edastada koos auditi läbiviija esindaja andmete ning audiitorite kvalifikatsiooni tõendava dokumentatsiooniga hiljemalt 19. septembril 2025.

3. Ettepaneku said EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa Erakond, Erakond Parempoolsed, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Keskerakond, Erakond Eesti 200 ja Eesti Reformierakond.

Kaebused

4. 8. septembril 2025 esitas EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kaebuse, millega vaidlustab RVT poolt elektroonilise hääletamisega seotud toimingute auditeerimisel kaasatavale audiitorile esitatud CISA sertifikaadi nõude, plaanitava auditeerimise protsessi läbiviimise ilma õigusliku aluseta ning valimiste tulemuste korrektsuse tagamise delegeerimise audiitoritele. Kaebaja hinnangul on RVT poolt 5. septembril 2025 saadetud kutsega mitmeid õiguslikke küsimusi, arusaamatusi ja probleeme. Kokkuvõtlikult on küsimused sellise audiitorite kaasamise õiguslikus aluses. Sellega kaasnevad ebaselgus audiitorite arvus ja neile esitatavas CISA sertifikaadi, koosolekul osalemise ja konfidentsiaalsuslepingu sõlmimise nõudes ja selle esitamise aluses, aga ka auditi ulatuses. Täiendavalt tekitavad küsimusi ajasurve ja tähtajad, puudulik raporteerimine ja ebaselge vastutus. Kaebaja on seisukohal, et RVT pakutud protsessiks, eriti erakondade audiitoritele esitatud nõudmistes, puudub viidatud õiguslik alus, mis tagaks auditeerimise tõhususe ja eesmärgipärasuse ning valimiste läbiviimise seaduse kohaselt ja tulemuste korrektse kindlaksmääramise. Kaebaja märgib, et RVT pakutud auditeerimisprotsess nii oma puuduliku korralduse kui õigusliku aluse puudumisega riivab erakonna ja erakonna kandidaatide õigusi.

5. 8. septembril 2025 esitasid kolmes kohalikus omavalitsuses – Tallinnas, Tartu linnas, Pärnu linnas – registreeritud valimisliidud Plaan B ja valimisliit Plaan B Narva Linna Pulss identsed kaebused, mille kohaselt on piirang, mis ei ole kooskõlas valimisseaduste eesmärgi ja põhiseaduses määratletud valimispõhimõtetega. Kaebajad väidavad, et analoogia põhjal, näiteks jaoskonnakomisjonidesse oma kandidaatide esitamise ja valijate nimekirjadega tutvumise õiguse osas, peaks neil olema samaväärne võimalus veenduda ka elektrooniliste hääletustulemuste korrektsuses. Kaebajate jaoks on e-hääletuse tulemuste korrektsus eriti oluline, kuna ebakorrektsed tulemused võivad viia kohtade kaotamiseni volikogudes, mis on neile vastuvõetamatu. Nad rõhutavad, et valimistulemuse korrektsuse tagamine ei saa olla ainult audiitorite või erakondade audiitorite asi, vaid selles peab saama veenduda iga avalikkuse esindaja. Kaebajad taotlevad RVT pakutud auditeerimise protseduuri tunnistamist õigusvastaseks ning juhul, kui elektroonilise hääletuse puhul pole tagatud, et kaebajate esindajad, kandidaadid ja muud liikmed saaks küllaldaselt veenduda tulemuste korrektsuses, siis jätta valimisrahu tagamiseks kohaliku omavalitsuse valimistel elektroonilise hääletuse üldse ära ning piirduks tavapärase pabersedelitega hääletusega jaoskondades. Kaebajad märgivad, et nende õigusi riivatakse, kuna valimistulemuste korrektsuse tagamiseks pakutud auditeerimise võimalus on esitatud üksnes erakondadele, jättes välja valimisliidud.

6. 9. septembril 2025 esitas MTÜ Ausad Valimised Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, millega vaidlustab RVT väljakuulutatud auditeerimisprogrammi selle õigusliku aluse puudumise, läbipaistmatu ettevalmistuse ja piiratud sihtrühma tõttu. Kaebaja märgib, et sellest programmist ei ole RVT avalikkust teavitanud. Kuigi vaatlejate võimaluste laiendamine on kaebaja hinnangul tervitatav ja seda on soovitanud ka OSCE/ODIHR, peaks see toimuma läbipaistvalt, avaliku arutelu ja parlamendi toetusega ning vajaliku õigusraamistiku kehtestamisega. Kaebaja hinnangul aga praegu selline õigusraamistik puudub, mistõttu eksperimentaalne ja kiirkorras valitud erakondade audiitoritele suunatud vaatlemise laiendamine ei pruugi valimiste demokraatlikke tagatisi tugevdada. Kaebaja viitab, et kaasamise nimetamine „auditeerimiseks“ on eksitav, kuna tegemist ei ole auditeerimisega tavapärases mõttes, mis vastaks selgetele nõuetele või kriteeriumidele ning pealegi on elektroonilise hääletamise dokumentatsioon 2024. aastast uuendamata, mis takistab igasugust tegelikku auditeerimist. Kaebaja on seisukohal, et valimiste üldise seaduslikkuse kontroll ei saa olla jõukohane ühelegi audiitorile ning pigem on elektroonilise hääletamise puhul audiitor eriliste õigustega valimisvaatleja rollis, mida OSCE/ODIHR soovitab laiemalt vaatlejatele võimaldada, mitte audiitorile reserveerida. Kaebaja toob esile, et praegu on vaatlejate õigused Eestis piiratud vaid visuaalse vaatlusega, mis ei võimalda internetihääletuse korrektse läbiviimise hindamist. Kaebaja leiab, et RVT pakutud programm riivab nende ja nende liikmete õigust vabadele ja demokraatlikele valimistele, see on eksitavalt raamistatud, läbipaistmatu, puudub korrektne õiguslik alus ja see on suunatud kitsalt erakondadele. Kaebaja sõnul ei saa õigus – veenduda valimiste läbiviimise ja tulemuste kindlakstegemise sammude korrektsuses – piirduda ainult erakondadega, kuna valimistulemuste korrektsus on oluline igale valijale. Kaebaja taotleb, et Vabariigi Valimiskomisjon peataks sellise programmi läbiviimise, kui seda pole võimalik teha vastavalt valimispõhimõtetele ja tagades kaebajale ning selle liikmetele teiste huvitatud osapooltega samaväärse õiguse valimistoiminguid vaadelda.

RVT ja Vabariigi Valimiskomisjoni edasine tegevus

7. 10. septembril 2025 kell 13.57 saatis RVT juhtivnõunik eelmise kirja adressaatidele uue kirja järgmise sisuga. Kuna on ebaselgus laiendatud auditeerimisprogrammi õiguslikes alustes, sealhulgas RVT õiguses kaasata teiste osapoolte audiitoreid, siis valimisteenistus sel korral kolmandate isikute esitatud infosüsteemide audiitoreid ei kaasa. Seaduses nõutava auditi viib läbi RVT hangitud infosüsteemide audiitorteenuse osutaja, kellega RVT sõlmib vastava lepingu.

8. 10. septembril 2025 kell 16. 00 saatis Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Ingrid Kullerkann RVT-le kirja, milles palus selgitada põhjuseid, miks RVT 5. septembril 2025 ülaltoodud e-kirja erakondadele saatis, mille alusel e-kirja saajad valiti ning millisel õiguslikul alusel tegi RVT adressaatidele ettepaneku osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste elektroonilise hääletamise auditeerimisel Riigikogu valimise seaduse § 48⁸ ulatuses.

9. 12. septembril 2025 saatis RVT juht järgmised selgitused. 5. septembri 2025 e-kiri adresseeriti erakondadele EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, ISAMAA Erakond, Erakond Parempoolsed, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Keskerakond, Erakond Eesti 200, Eesti Reformierakond. Soov oli kaasata suuremad erakonnad, kuid inimliku eksimuse tõttu jäi adressaatide hulgast välja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Protsessi algatamisel ei olnud veel teada valimistel osalevad valimisliidud ja üksikkandidaadid, mistõttu neid ettepaneku saajatena ei kaalutud. Ettepaneku esitamine lähtus soovist suurendada e-hääletamise sõltumatu kontrolliga tegelevate audiitorite arvu. Teemaga on tegeletud juba pikemat aega – esimest korda tehti kolmandate osapoolte audiitorite kaasamise ettepanek juba 2019. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi e-valimiste turvalisuse töörühma koondaruandes. Kutse kohaselt pidid erakonnad oma audiitori kaasamise soovist andma teada hiljemalt 10. septembril 2025. Sooviavalduse esitas EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 8. septembril 2025 kell 16.55. Pärast ühe erakonna, valimisliitude ja vaatleja tõstatatud küsimusi otsustas RVT algatatud kaasamisest sel korral siiski loobuda ning saatis sellekohase e-kirja ettepaneku saajatele 10. septembril 2025 kell 13.57. Riigikogu valimise seadusega nõutava elektroonilise hääletamisega seotud toimingute auditeerimiseks peab RVT auditeerimisteenuse hankima. Hankeprotsessi käivitamisel saadeti sel korral teade ka erakondadele ning pakuti võimalust RKVS § 48² lg 2 p 4 alusel RVT poolt korraldatava auditeerimise juurde saata ka nende valitud infosüsteemide audiitor. Eesti infoturbestandardi (E-ITS) juhend eeldab infosüsteemi auditi läbiviijalt sertifikaati. Ka erakondade nimetatavad audiitorid pidanuks vastama samadele nõuetele, sest nii nagu enda hanke tulemusel valitud audiitoritega, sõlminuks RVT lepingu ka nendega. Audiitori ülesanne on sõltumatu osapoolena veenduda e-hääletamise tervikluses ja valimisteenistuse ülesanne on hankida selleks pädev infosüsteemide audiitor, kes vastab tunnustatud standarditele ja viib auditeerimise läbi heade tavade alusel. Audiitori valikul on selge kvalifitseerimiskriteerium rahvusvaheline infosüsteemi audiitorite CISA sertifikaat, mis tagab, et audiitoril on piisav eelnev kogemus ja tõestab, et ta on võimeline auditeerimise seaduses ettenähtud ulatuses ja viisil läbi viima. Sama sertifikaadi olemasolu nõude esitas RVT ka erakondade soovil kaasatavatele audiitoritele. Protsessi peatamine või tähtaegade edasilükkamine tõusetunud küsimuste lahendamiseks ei oleks olnud praktiliselt võimalik – see tähendanuks, et elektroonilise hääletamise toimingutega seotud auditeerimise ettevalmistus ei jõua lõpule enne elektroonilise hääletamise toimingute algust.

RVT seisukoht

10. RVT jääb oma 12. septembril 2025 esitatud seisukohtade juurde. Kuna RVT on laiendatud auditeerimisprogrammi lõpetanud, siis on kaebuste alus ära langenud, mistõttu tuleks kaebused jätta rahuldamata.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

11. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi RVT juht Arne Koitmäe, EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond volitatud esindaja – Varro Vooglaid ning MTÜ Ausad Valimised seadusjärgne esindaja Märt Põder.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

12. Kõik kaebused on esitatud sama valimiste korraldaja (RVT) peale ja tõukuvad samast toimingust (väliste audiitorite kaasamine elektroonilise hääletamisega seotud toimingute auditeerimisele), seetõttu ei ole nende kaebuste eraldi menetlemine sisuliselt põhjendatud. Vabariigi Valimiskomisjonis kaebuste menetlemise kord on reguleeritud napilt. Samas on menetluse läbiviimisel lubatud kasutada seaduse analoogiat. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et siinkohal on kohane kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) põhimõtteid. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on mitu kaebajat esitanud kaebused sama vastustaja vastu, võib liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Mitu isikut võivad ühe kaebusega vaidlustada sama haldusakti või toimingut. Kaebuste liitmine võimaldab lühikeste menetlustähtaegade tingimustes asjade kiiremat ja lihtsamalt läbivaatamist, kuivõrd samale toimingule hinnangu andmine on võimalik koosoleku sama päevakorrapunkti raames ning lahendatav sama otsusega.

13. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 63 kohaselt on kaebus mh Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming.

14. KOVVS § 64 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal (huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakond, MTÜ Ausad Valimised, Plaan B valimisliit Pärnu linnas, Plaan B valimisliit Tartu linnas, Plaan B Narva Linna Pulss ja Plaan B valimisliit Tallinnas leiavad, et toiming rikub nende õigusi. EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna arvates on CISA sertifikaadi nõude kehtestamine piirav, sarnaseid valdkonna spetsiifilisi sertifikaate on teisigi, ühe konkreetse sertifikaadi seadmine tingimuseks kitsendab oluliselt ja ebaproportsionaalselt erakonna võimalust saata pädev audiitor end esindama. Kõik Plaan B valimisliidu nimel kaebuse esitanud leiavad, et RVT toiming rikub nende õigusi, sest teeb õigustamatuid erisusi erakondadele võrreldes valimisliitudega. MTÜ Ausad Valimised kui avalikes huvides tegutsev valimisvaatlejaid koondav ühing leiab, et kitsalt erakondadele suunatud vaatlemine riivab mittetulundusühingu ja selle liikmete õigust.

15. EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuses ei ole välja toodud kaebaja nõuet, kuid sellest on mõistetav KOVVS § 63 lg 1 kohane kaebaja taotlus – tunnistada seadusvastaseks RVT tegevus erakondade audiitorite kaasamisel elektroonilise hääletamisega seotud toimingute auditeerimisele ja riigi valimisteenistuse seatud nõuded erakondade poolt nimetatavatele audiitoritele.

16. Valimisliidud Plaan B ja valimisliit Plaan B Narva Linna Pulss on esitanud alternatiivsed nõuded – tunnistada RVT poolt pakutud auditeerimise protseduur õigusvastaseks või kui kaebajate märgitud isikud ei saa küllaldaselt veenduda e-hääletamise tulemuste korrektsuses, jätta valimisrahu tagamiseks ära e-hääletus ja piirduda pabersedelitel hääletamisega jaoskondades.

17. MTÜ Ausad Valimised esitas taotluse peatada väliste audiitorite kaasamise protsess, kui seda pole võimalik teha vastavalt valimispõhimõtetele ja tagades kaebajale ning selle liikmetele teiste huvitatud osapooltega samaväärset õigust valimistoiminguid vaadelda.

18. RVT teatas 10. septembril 2025, et sel korral kolmandate isikute esitatud infosüsteemide audiitoreid ei kaasa. Sellega on kaebajate kirjeldatud õiguste rikkumine lõpetatud.

19. RVT on seisukohal, et kuna laiendatud auditeerimisprogramm on lõpetatud, siis on kaebuste alus ära langenud ja kaebused tuleks jätta rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon seda seisukohta ei jaga. Kui kaebajal oli kaebuse esitamise hetkel kaebeõigus, siis ei lange kaebeõigus ära asjaolude hilisema muutumise tagajärjel (vt RKHK 3-3-1-25-02, p 24), kuid kaebuse rahuldamine ei pruugi tagada enam selle algse eesmärgi saavutamist.

20. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et RVT ei toiminud 5. septembril 2025 seadusega kooskõlas, kui pakkus seitsmele erakonnale väliste audiitorite kaasamise võimalust. Elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise korraldamine on RKVS § 48² kohaselt RVT ülesanne. Auditeerimise käigus kontrollib infosüsteemide audiitor elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise, süsteemi tervikluse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile. Seadusandja on RVT-le pannud elektroonilise hääletamise korraldamise ülesande, sh audiitori leidmise, kes sõltumatult auditeeriks elektroonilise hääletamise süsteemi. Audiitori leidmiseks viib RVT läbi riigihanke ja sõlmib lepingu. Valimiste korraldamiseks on RVT-le riigieelarvest eraldatud vajalik raha.

21. Erakondade kaasamises hääletustulemuste kindlaks tegemiseks ei ole iseenesest midagi taunimisväärset. Nii nähakse näiteks KOVVS § 23 lõigetes 3 ja 4 ette, et jaoskonnas hääletamisel esitavad poole jaoskonnakomisjoni liikmetest selles vallas või linnas valimistel osalevad erakonnad ja valimisliidud. RKVS võimalust, et kandideerivate erakondade ja valimisliitude palgatud audiitorid kaasataks elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimisele, aga ette ei näe.

22. RVT on oma selgitustes viidanud 2019. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi e-valimiste turvalisuse töörühma koondaruandes tehtud ettepanekule nr 5: suurendada e-valimiste sõltumatu kontrolliga tegelevate audiitorite arvu. Ettepaneku kohta on töörühma koondaruandes selgitatud, et üheainsa audiitorfirma kasutamine tekitab riski, et audiitor ei märka kõiki kahtlasi kohti, tal võivad puududa olulised kompetentsid või ta võib olla kompromiteeritud. Selle tulemusena väheneb andmeauditi usaldusväärsus. Usaldusväärsema tulemuse annaks erinevate sõltumatute audiitorite kaasamine ning infosüsteemi turvaaudiitorite rolli juurdetoomine. Vabariigi Valmiskomisjon on seisukohal, et väliste audiitorite kaasamise võimaluse saab luua ainult seadusandja. Kehtiv õigus kolmandate isikute palgatud audiitorite kasutamist ei võimalda.

23. Kuna elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise korraldamine on RVT ülesanne, peab ta korraldama riigihanke tingimustel, mis tagavad seaduse nõuetele vastava auditeerimise, palgates selleks piisava arvu audiitoreid. Täiendavate audiitorite vajadust ei saa korvata meetoditega, mida seadusandja ei ole ette näinud.

24. Valimisseadused näevad ette, et igaühel, sh erakonna ja valimisliidu esindajatel on õigus vaadelda valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. E-hääletuse läbiviimisel saavad vaatlejad jälgida e-hääletamise süsteemi seadistusprotseduure ning olla kohal häälte kokku lugemisel valimispäeva õhtul. Selleks, et e-hääletamise toimingud oleksid arusaadavad, korraldab RVT enne iga valimise e-hääletamise perioodi vaatlejate koolituse. RVT oleks saanud erakondade ja valimisliitude poole pöörduda, kutsudes nende esindajad aktiivselt osa võtma nii koolitusest kui ka valimiste vaatlemisest.

25. Eelnevat kokku võttes ei saa pidada RVT poolt 5. septembril 2025 e-kirjaga erakondadele saadetud ettepanekut seadusega kooskõlas olevaks ning see valimiste korraldaja toiming tuleb tunnistada seadusevastaseks.

26. Kuna RVT otsustas 10. septembril 2025, et loobub 5.septembril 2025 tehtud ettepanekust ja saatis erakondadele selle kohta kirja, on välistatud olukord, kus erakonnad ja valimisliidud oleksid valimiste vaadeldavuse osas erinevalt või õigusvastaselt koheldud. Kaebajate esitatud alternatiivsed taotlused jäävad seetõttu läbi vaatamata.

Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Liita EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Plaan B valimisliit (Pärnu linn), Plaan B valimisliit (Tartu linn), Plaan B Narva Linna Pulss valimisliit, Plaan B valimisliit (Tallinn) ja MTÜ Ausad Valimised kaebused ühte menetlusse.

Rahuldada EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Plaan B valimisliit (Pärnu linn), Plaan B valimisliit (Tartu linn), Plaan B Narva Linna Pulss valimisliit, Plaan B valimisliit (Tallinn) ja MTÜ Ausad Valimised kaebused osaliselt ja tunnistada riigi valimisteenistuse 5. septembril 2025 e-kirjaga erakondadele saadetud ettepanek palgata audiitorid, kes osaleksid kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste elektroonilise hääletamise toimingute auditeerimisel, seadusevastaseks.

Ülejäänud taotluste osas jätta kaebused läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.