Tartu, Pärnu, Võru ja Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine
Vastu võetud 21.03.1995 nr 126
Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391) paragrahvi 15 lõike 2 ja paragrahvi 46 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada:
1) «Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud)
koos piiride plaaniga*;
2) «Pärnu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud)
koos piiride plaaniga*;
3) «Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud)
koos piiride plaaniga*;
4) «Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud)
koos piiride plaaniga*.
|
Peaminister Andres TARAND
Kultuuri- ja haridusminister Peeter OLESK Riigisekretär Ülo KAEVATS |
|
|
|
Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
I. Määrang, eesmärk, piirid
1. Tartu vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) hõlmab Tartu ajaloolist linnatuumikut omaaegsete linnakindlustega piirneval alal.
2. Muinsuskaitseala eesmärgiks on tagada Tartu kui ajalooliselt ja linnaehituslikult kujunenud terviku, talle omase planeeringu, sealhulgas tänavatevõrgu, haljastuse, miljööliste ja topograafiliste iseärasuste, kõigi seal paiknevate ehitusajaloolise ja ajaloolise väärtusega ehitiste, monumentide, arheoloogiliste ja muude kinnismälestiste ning neile omase keskkonna säilitamine, uurimine, korrastamine, eksponeerimine ning linnakeskkonna järkjärguline parandamine.
3. Muinsuskaitseala hõlmab Emajõe ning Kroonuaia, K. E. von Baeri ja Vallikraavi tänavate vahelise ala vastavalt plaanile.
II. Taotlused ja kitsendused
4. Kaitse eesmärgil taotletakse muinsuskaitsealal:
1) linna ajalooliselt kujunenud ilme ning seda kujundava planeeringu ja
hoonestusstruktuuri säilitamist ning vajaduse korral selle terviklikkuse
järkjärgulist taastamist ja arendamist;
2) Tartule omaste hoonestus- ja ehitustavade (kinnistute suurus, hoonete
korruselisus ja mastaap, ehitusmaterjalid, haljastustavad, kujundusvõtted jms.)
arvestamist olemasolevate hoonete hooldamisel, remontimisel,
rekonstrueerimisel, saneerimisel, restaureerimisel ja uusehitiste püstitamisel;
3) ajaloolist hoonestust kahjustavate tegurite (autoliiklus, õhusaaste,
vajumine jms.) toime minimiseerimist ja vanalinna hoonetele sobimatute
kasutusviiside (tööstus, laomajandus jms.) järkjärgulist kaotamist ning
elamisfunktsiooni, turismi ja nendega seotud teeninduse arengut;
4) ehitusajalooliselt väärtuslike ehitiste fassaadide, interjööride,
konstruktsioonide ja detailide uurimist, fikseerimist, säilitamist, taastamist
ja eksponeerimist;
5) linna tekke- ja arengulugu ning seisundit käsitlevate komplekssete
uuringute jätkamist ja süvendamist;
6) kultuuriväärtuslike objektide täiendavat kaitse alla võtmist vastavalt
nende kultuuriväärtuse väljaselgitamisele;
7) kinnis- ja vallasvara omanikele nende valduses olevatest
kultuuriväärtustest tulenevate kaitsekohustuste teadvustamist ja täitmise
tagamist.
5. Muinsuskaitseala terviklikkuse ja seal asuvate mälestiste säilitamiseks
ja nende kasutamise reguleerimiseks on omandivormist sõltumata
muinsuskaitsealal ilma Riigi Muinsuskaitseameti (edaspidi Muinsuskaitseamet)
ja Tartu Linnavalitsuse igakordse loata keelatud:
1) muuta ajalooliselt väljakujunenud planeeringut;
2) muuta kinnistute ajaloolisi piire;
3) lammutada olemasolevaid ehitisi;
4) teha mistahes ümberehitus-, restaureerimis-, remont- või uusehitustöid;
5) muuta hoonete interjööre;
6) eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides
leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja
konstruktsioone;
7) teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada
muinsuskaitsealal asuvaid hooneid ja nende puitaluseid, vallasmälestisi või
maapinnas säilinud kultuurkihti.
III. Uuringute ja projekteerimise erinõuded
6. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimisele peavad eelnema üldjuhul uuringud, mille ulatuse määravad Muinsuskaitseamet ja Tartu Linnavalitsus.
7. Erandjuhul võib Muinsuskaitseamet lubada osa uuringute teostamist projekteerimis-, rekonstrueerimis- või ehitustöödega paralleelselt.
8. Uuringuid võib teha isik, kes omab selleks nõutavat litsentsi.
9. Kõik kultuuriloolise tähtsusega hooneosad, konstruktsioonid või detailid, mis avastatakse uurimistööde või neile järgnevate remont- või ehitustööde käigus, kuuluvad fikseerimisele, säilitamisele või eksponeerimisele.
10. Uuringute aruanne esitatakse kirjalikult Muinsuskaitseametile ja Tartu Linnavalitsusele.
11. Uuringute tulemuste põhjal koostatakse arhitektuuriajaloolised eritingimused, mis Muinsuskaitseameti poolt kinnitatuna on hoonele antavate projekteerimistingimuste kohustuslikuks lisaks ja projekteerijale täitmiseks. Kui eritingimuste koostamiseks puudub vajadus, asendab neid Muinsuskaitseameti vastavasisuline kiri.
12. Loa muinsuskaitsealal asuvate või sinna rajatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimiseks väljastab Tartu Linnavalitsus kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.
13. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste restaureerimise, rekonstrueerimise, ehitamise ja remondi projektid tuleb enne lammutus- või ehitusloa väljastamist kohustuslikult kooskõlastada Tartu Linnavalitsuse ja Muinsuskaitseametiga.
14. Projekteerida võib isik, kes omab selleks nõutavat litsentsi.
IV. Ehitus-, remont-, restaureerimis- ja lammutustööde erinõuded
15. Loa töödeks väljastab Tartu Linnavalitsus.
16. Loa saamiseks peab tööde tellija esitama allakirjutatud lepingu tööde teaduslik-metoodiliseks järelevalveks vastavat litsentsi omava isiku poolt. Kui järelevalve pole vajalik, asendab lepingut Muinsuskaitseameti vastavasisuline kiri.
17. Kultuuriväärtusega leidude ilmnemisel peatab Tartu Linnavalitsus tööd ning teatab sellest Muinsuskaitseametile ja tööde tellijale. Viimane tellib üldjuhul vajalikud täiendavad uuringud ja kooskõlastab Muinsuskaitseameti ning Tartu Linnavalitsusega tööde jätkamise tingimused.
18. Lammutatavate kultuuriväärtuslike objektide fikseerimise ulatuse määrab Muinsuskaitseamet vastavate eritingimustega ning see toimub üldjuhul lammutaja kulul. Sellekohane aruanne esitatakse kirjalikult Muinsuskaitseametile ja Tartu Linnavalitsusele.
19. Ehitise vastuvõtukomisjonis osalevad ka Muinsuskaitseameti esindaja ja tööde teaduslik-metoodilise järelevalve teostaja.
20. Restaureerimistöid võib teha isik või firma, kes omab selleks nõutavat litsentsi.
V. Kaitsevöönd
21. Tartu vanalinna muinsuskaitseala kui mälestist piirab kaitsevöönd, mis koosneb aladest ümber muinsuskaitseala ja avaneb Emajõele.
22. Kaitsevööndit piiravad seestpoolt muinsuskaitseala piirid. Väljastpoolt piirneb kaitsevöönd Kroonuaia, Jakobi, Veski, J. Kuperjanovi, Pepleri, Tiigi, W. Struve ja Vanemuise tänavate ning Emajõega, hõlmates Kroonuaia, Jakobi ja Veski tänavatel ka linnaääre-poolse külje hoonestust vastavalt plaanile.
23. Kaitsevööndi ülesandeks on vältida muinsuskaitseala vahetusse lähedusse mastaabilt ja kõrguselt sinna sobimatute ehitiste või rajatiste püstitamist.
24. Kaitsevööndis kehtivad tema eesmärgist tulenevalt järgmised kitsendused:
1) kaitsevööndit või selle osa käsitleva detailplaneeringu lähtetingimused
ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga;
2) kinnitatud detailplaneeringu hoonestustingimusi mittejärgiva ehitise või
rajatise püstitamisel erandkorras kaitsevööndisse on projekteerimisloa
kohustusliku lisana nõutavad Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud eritingimused
ja ehitise või rajatise projekt tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
VI. Kontroll
25. Käesoleva põhimääruse täitmist kontrollivad Muinsuskaitseamet ja Tartu Linnavalitsus.
|
|
|
Pärnu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
I. Määrang, eesmärk, piirid
1. Pärnu vanalinna muinsuskaitseala koosneb rootsiaegsete muldkindlustuste vööndist ja selle sees olevast keskaegse Uue-Pärnu alast rootsiaegse tänavatevõrgu ja 1940. aastateks väljakujunenud linnasüdamikuga, mis piirneb Pärnu jõe, sadama, Ringi ja Jõe tänavatega vastavalt plaanile.
2. Pärnu vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) eesmärgiks on selle kui ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku terviku, sealhulgas seda kujundava planeeringu, tänavatevõrgu, ehitiste ja miljöölise eripära säilitamine ja korrastamine.
II. Taotlused ja kitsendused
3. Kaitse eesmärgil taotletakse muinsuskaitsealal:
1) ajalooliselt kujunenud hoonestusstruktuuri ja linnaruumi elementide
(tänavaruumid, väljakud, siseõued, läbikäigud jms.) säilitamist ja selle
hävinud osade taastamist;
2) muinsuskaitsealale omaste arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur
ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, tänavasillutis,
fassaadide viimistlus, arhitektuursed võtted, elemendid jne.) järgimist
olemasolevate ehitiste hooldamisel, remontimisel ja ümberehitamisel;
3) ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu,
stiililis-ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise ja kohaliku mastaabi,
perspektiivvaadete, katusemaastiku jm. vanalinnale eripärase järgimist hävinud
hoonestuse asemele uusehitiste püstitamisel;
4) ehitusajalooliselt ja tehniliselt väärtusetute ning keskkonda
esteetiliselt risustavate hoonete lammutamist, hilisema hoonestusega rikutud
linnastruktuuri järkjärgulist taastamist;
5) maapinna vibratsiooni ja heitgaasides sisalduvate ainetega ehitisi
lagundava autoliikluse minimiseerimist ning vanalinnale ja tema ehitistele
muinsuskaitse seisukohalt kahjulike kasutusviiside väljatõrjumist;
6) elamisvõimaluste maksimaalset säilitamist muinsuskaitsealal;
7) vanalinna arhitektuuriajalooliselt väärtuslike interjööride ning
interjöörides leiduvate arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide,
ehituselementide ja konstruktsioonide säilitamist ja eksponeerimist;
8) kultuurkihi kaitsmist ja selle arheoloogilist läbiuurimist vanemat
asustust ja inimtegevust puudutavate andmete saamiseks trasside rajamisel ja
remontimisel, uusehitiste püstitamisel või teiste kultuurkihti vigastavate
tööde tegemisel;
9) arheoloogilistel uuringutel väljakaevatud arhitektuursete osiste,
ehituskonstruktsioonide jm. maksimaalset säilitamist ja eksponeerimist;
10) vanalinna kui ehitusliku terviku ning tema üksikehitiste või nende
komplekside tekke- ja arengulugu käsitlevate teadusuuringute jätkamist ja
süvendamist.
4. Muinsuskaitsealal on keelatud:
1) muuta olemasolevate kinnistute (kruntide) ajaloolisi piire;
2) lammutada olemasolevaid väärtuslikke ehitisi;
3) püstitada uusehitisi, laiendada olemasolevaid pindu peale- ja
juurdeehitustega või õuede katustamisega;
4) kohandada elamispindu (kortereid) muuks otstarbeks;
5) muuta arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud interjööre;
väärtuslikeks tunnistatakse interjöörid vastava uuringu alusel, nende loetelu
kinnitavad Pärnu Linnavalitsus ja Muinsuskaitseamet;
6) algsest asukohast eemaldada, rikkuda või uute konstruktsioonidega katta
praegu avatud arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, ehituselemente või
-konstruktsioone nii eksterjöörides kui interjöörides;
7) kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ja/või ajaloolisse
keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja - tehnoloogiaid;
8) tõsta tänavate, kõnniteede ja hoovide katete pindu olemasolevatest
katetest kõrgemale;
9) risustada vanalinna sobimatute reklaamikandjate, siltide jms. paigaldamisega;
10) teha remonttöid, ümberehitusi ja mullatöid Muinsuskaitseameti ja Pärnu
Linnavalitsuse eelneva loata ja nende poolt volitatud spetsialistide
järelevalveta.
5. Erandina on lubatud Pärnu Linnavalitsuse igakordsel eriloal ja
kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga:
1) uusehitiste püstitamine sõjas, tulekahjus või muul juhul hävinud
hoonestuse asemele;
2) väärtusetu hoonestuse ja tehniliselt seisundilt nende edasist säilitamist
mittevõimaldavate hooneosiste lammutamine;
3) korterite kohandamine muuks otstarbeks, tagades seejuures esitatavate
eritingimuste täitmise;
4) pööningukorruste kasutuselevõtmine selleks sobivates funktsioonides;
5) ajalooliselt väärtuslike interjööride muutmine;
6) arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide eemaldamine algsest
asukohast või nende kinnikatmine uute konstruktsioonidega, kui see on vajalik
nende säilivuse tagamiseks. Arhitektuursete detailide eemaldamisel nende
asendamiseks koopiatega tuleb originaalid säilitada museaalsetes tingimustes;
7) traditsioonilisi materjale imiteerivate ja/või ajaloolisse keskkonda
sobimatute ehitusmaterjalide kasutamine ajaloolisse keskkonda sobitatavate
uusehitiste juures tingimusel, et see ei vähenda nende hoonete ansamblilist
sobivust;
8) reklaamikandjate paigaldamine.
6. Liiklusskeemid ja liikluskorraldus vanalinna kaitsealal kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.
III. Uuringute ja projekteerimise erinõuded
7. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimisele peavad eelnema uuringud Muinsuskaitseameti poolt määratud mahus. Muinsuskaitseameti loal on lubatud osa uuringuid teha ehitus-, remont- või restaureerimistöödega paralleelselt. Uuringute tulemuste põhjal koostatakse arhitektuuriajaloolised eritingimused, mis Muinsuskaitseameti poolt kinnitatuna on projekteerimisloa kohustuslikuks lisaks.
8. Väliuuringuid (v.a. visuaalseid) tohib teha ainult Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud programmi alusel. Uuringute aruande üks eksemplar antakse üle Muinsuskaitseametile.
9. Väliuuringute tegemisel ehitus-, remont- või restaureerimistöödega paralleelselt peatab tööde teaduslik-metoodiline järelevalve projektlahendust muutvate uute leidude ilmnemisel viivitamata tööd ja informeerib Muinsuskaitseametit. Viimase kooskõlastusel otsustatakse projekti muutmine ja tööde jätkamine.
10. Muinsuskaitseala või selle osa detailplaneeringu lähtetingimuste lahutamatuks osaks on Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud arhitektuuriajaloolised eritingimused. Detailplaneeringu lähtetingimused ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
11. Lisaks Pärnus projekteerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud korrale on
muinsuskaitsealal nõutav kinnitatud projekt järgmiste ehitus- ja remonttööde
tegemiseks:
1) avatäidete remont või väljavahetamine;
2) interjööride piirdetarindite (lagi, seinad, põrand) muutmine või
väljavahetamine;
3) interjööris leiduvate arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide,
ehituselementide või ehituskonstruktsioonide ümberpaigutamine, remont,
värvimine või uute ehituskonstruktsioonidega varjamine;
4) piirdeaedade lammutamine, ümbertegemine või remont;
5) ehitistele siltide, reklaami, antennide jms. paigaldamine
(Muinsuskaitseamet võib projekti asendada vastavasisulise kirjaga);
6) välisfassaadide värvimiseks (välisviimistluspass). Muinsuskaitseametiga
kooskõlastatult võib projekt olla vähendatud mahus või asendab seda
Muinsuskaitseameti vastavasisuline kiri.
12. Majasiseste tehnovõrkude ja tehnoseadmete väljavahetamiseks, ümberpaigutamiseks või uutega asendamiseks (ehitamiseks) on nõutav Muinsuskaitseameti järelevalve.
13. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate rajatiste projektid peavad vastama Muinsuskaitseameti poolt kehtestatud juhendi nõuetele ja need tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
14. Muinsuskaitsealal võivad uuringuid teha ning seal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekte koostada ainult vastavat litsentsi omavad isikud.
IV. Ehitus-, remont- ja restaureerimistööde erinõuded
15. Loa saamiseks Pärnu Linnavalitsuselt tööde alustamiseks peab tööde tellija esitama allakirjutatud lepingu tööde teaduslik-metoodiliseks järelevalveks vastavat litsentsi omava isiku poolt. Kui hoones ei ole säilinud ajaloolisi osiseid, ei ole teaduslik-metoodiline järelevalve vajalik ja lepingut asendab Muinsuskaitseameti vastavasisuline kiri.
16. Ehitus-, remont- ja restaureerimistöid tohib teha ainult vastavat litsentsi omav isik.
17. Kui uuringud toimuvad ehitustöödega paralleelselt, kontrollib nende tegemist teaduslik-metoodiline järelevalve.
18. Kõikideks kaevetöödeks ja geoloogilisteks puurimisteks muinsuskaitsealal on nõutav Muinsuskaitseameti kirjalik luba, kus määratakse arheoloogilise järelevalve vajadus ja tingimused.
19. Leidude ilmnemisel, mis nõuavad arheoloogilisi kaevamisi, peatab järelevalve kaevetööd ning teatab sellest Muinsuskaitseametile ja omanikule/tellijale. Viimane tellib arheoloogilised kaevamised ja kooskõlastab Muinsuskaitseametiga tööde jätkamise tingimused.
20. Restaureeritud ehitise vastuvõtukomisjonis osalevad ka tööde teaduslik-metoodiline järelevalve ja Muinsuskaitseameti esindaja.
V. Kaitsevöönd
21. Pärnu vanalinna muinsuskaitseala kui mälestist piirab kaitsevöönd, mis koosneb hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala ja avaneb põhjaküljes Pärnu jõele.
22. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada sujuv miljööline üleminek ümbritsevalt hoonestuselt muinsuskaitsealale ning vältida sinna mastaabilt, kõrguselt ja kujunduselt sobimatute ehitiste või rajatiste püstitamist.
23. Kaitsevööndit piiravad Pärnu jõgi, Ringi, Muuli, Seedri, Remmelga, Esplanaadi, Aia, Vanapargi ja Vingi tänavad ning Riia maantee vastavalt plaanile.
24. Kaitsevööndis kehtivad tema eesmärgist tulenevalt järgmised kitsendused:
1) kaitsevööndit või selle osa käsitleva detailplaneeringu lähtetingimused
ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga;
2) kinnitatud detailplaneeringu hoonestustingimusi mittejärgiva ehitise või
rajatise püstitamisel erandkorras on projekteerimisloa kohustusliku lisana
nõutavad Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud eritingimused ja projekt tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
VI. Kontroll
25. Käesoleva põhimääruse täitmist kontrollivad Muinsuskaitseamet ja Pärnu Linnavalitsus.
|
|
Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
I. Määrang, eesmärk, piirid
1. Võru vanalinna muinsuskaitseala koosneb 1785.a. generaalplaani järgi rajatud, praeguseks linnatuumikuks kujunenud alast.
2. Olles üks kahest Eesti linnast, mis on rajatud looduslikku keskkonda paigutatud geometriseeritud kompositsiooniga planeerimiskava järgi, on Võru vanalinn oluline linnaehituslik mälestis nii kohalikus kui ka üle-eestilises ulatuses.
3. Võru vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) eesmärgiks on selle ajaloolise planeeringu, seal paiknevate ehitiste, tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite, kinnistute ja miljöölise eripära säilitamine ja korrastamine.
4. Muinsuskaitseala hõlmab Roosi, Kreutzwaldi, Karja, Väike, Tartu, Lembitu, Uue ja Petseri tänavate ning Tamula järve vahelise ala plaanil näidatud piirides.
II. Taotlused ja kitsendused
5. Kaitse eesmärgil taotletakse muinsuskaitsealal:
1) ajaloolise linnatuumiku sõjas osaliselt hävinud ja hilisema hoonestusega
rikutud struktuuri järkjärgulist taastamist, korrastamist ja edasiarendamist;
2) ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur
ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus,
arhitektuursed võtted ja elemendid jne.) järgimist olemasolevate ehitiste
hooldamisel, remontimisel ja ümberehitamisel; ajaloolise linnaehitusliku
struktuuri, tänavatevõrgu, hoonestuse üldise ja kohaliku mastaabi, ajalooliste
ehitustavade ja ehitusmaterjalide kasutamise järgimist uusehitiste
püstitamisel;
3) kohati liiga suure kvartalisisese hoonestustiheduse vähendamist
ehitusajalooliselt ja tehniliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt
risustavate hoonete lammutamisega;
4) vanalinnale ja tema ehitistele muinsuskaitse seisukohalt kahjulike
kasutusviiside vältimist;
5) elamisvõimaluste maksimaalset säilitamist ja soodustamist;
6) vanalinna arhitektuuriajalooliselt väärtuslike interjööride ning
interjöörides leiduvate arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide,
ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide säilitamist ja eksponeerimist;
7) vanalinna kui linnaehitusliku terviku ning tema üksikehitiste või nende
komplekside tekke- ja arengulugu käsitlevate teadusuuringute jätkamist ja
süvendamist, vanalinna kui väärtuse teadvustamist.
6. Kaitse tagamiseks on muinsuskaitsealal omandivormist sõltumata ilma
Muinsuskaitseameti ja Võru Linnavalitsuse igakordse loata keelatud:
1) muuta ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrku, resp. ehitusjoont;
2) muuta olemasolevate kinnistute (kruntide) piire;
3) lammutada enne 1940.a. püstitatud ehitisi;
4) laiendada olemasolevaid hooneid peale- ja juurdeehitustega;
5) kohandada olemasolevaid muinsuskaitse seisukohalt elamiseks (korteriteks)
sobivaid pindu muuks otstarbeks, kohandada olemasolevaid pindu tootmiseks,
laomajanduseks või garaažideks;
6) muuta arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke interjööre, algsest asukohast
eemaldada, rikkuda või uute konstruktsioonidega katta arhitektuuriajalooliselt
väärtuslikke detaile, ehituselemente ja -konstruktsioone nii eksterjöörides kui
interjöörides;
7) kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ja ajaloolisse
keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja - tehnoloogiaid;
8) tõsta tänavakatet kõrgemale olemasolevast tasandist.
III. Uuringute ja projekteerimise erinõuded
7. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimisele peavad eelnema uuringud Muinsuskaitseameti määratud mahus. Erivajadusel on Muinsuskaitseameti loal lubatud osa uuringuid teha ehitus-, remont- või restaureerimistöödega paralleelselt. Uuringute tulemuste põhjal koostatakse arhitektuuriajaloolised eritingimused, mis Muinsuskaitseameti poolt kinnitatuna on projekteerimisloa kohustuslikuks lisaks.
8. Lisaks Võrus projekteerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud korrale on
muinsuskaitsealal nõutav kinnitatud projekt järgmiste tööde tegemiseks:
1) avatäidete remont või väljavahetamine;
2) arhitektuuriajalooliselt väärtuslikeks tunnistatud hoonete interjööride
piirdetarindite (lagi, seinad, põrand) muutmine või väljavahetamine;
3) piirdeaedade lammutamine, ümbertegemine või remont;
4) ehitistele siltide, reklaami, antennide jms. kinnitamine;
5) välisfassaadide värvimine (välisviimistluspass).
Nõutav projekt võib kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga olla vähendatud mahus. Kui tööde iseloomu tõttu puudub projekti koostamiseks vajadus, asendab seda Muinsuskaitseameti kirjalik luba nende tööde tegemiseks.
9. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projektid peavad vastama Muinsuskaitseameti poolt kehtestatud juhendi nõuetele ja need tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
10. Muinsuskaitsealal võivad uuringuid teha ning seal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekte koostada ainult vastavat litsentsi omavad isikud.
11. Muinsuskaitseala või selle osa käsitleva detailplaneeringu lähtetingimuste lahutamatuks osaks on Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud arhitektuuriajaloolised eritingimused. Detailplaneeringu lähtetingimused ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
IV. Ehitus-, remont- ja restaureerimistööde erinõuded
12. Ehitus-, remont- ja restaureerimistöid tohib teha ainult vastavat litsentsi omav isik.
13. Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud hoonete remont- või restaureerimistööde tegemisel peab omanik/tööde tellija tagama nende tööde teaduslik-metoodilise järelevalve vastavat litsentsi omava isiku poolt, kes esitab vastava aruande ühe eksemplari Muinsuskaitseametile.
Kui järelevalveks puudub vajadus, tõendab Muinsuskaitseamet seda vastavasisulise kirjaga.
14. Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud hoonete remont- ja restaureerimistööde vastuvõtukomisjoni liikmeteks on ka Muinsuskaitseameti esindaja ja tööde teaduslik-metoodiline järelevalvaja.
V. Kaitsevöönd
15. Võru vanalinna muinsuskaitseala kui mälestist piirab kaitsevöönd, mis koosneb hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala.
16. Kaitsevööndi ülesandeks on vältida muinsuskaitseala vahetusse lähedusse mastaabilt ja kõrguselt sobimatute ehitiste või rajatiste püstitamist.
17. Kaitsevöönd piirneb väljastpoolt Tamula järve, Roosi tänava ja tema pikendusega Koreliojani, Korelioja, Räpina maantee ja Paju tänavaga vastavalt plaanile.
18. Kaitsevööndit või selle osa käsitleva detailplaneeringu lähtetingimused ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
VI. Kontroll
19. Käesoleva põhimääruse täitmist kontrollivad Muinsuskaitseamet ja Võru Linnavalitsus.
|
|
|
Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
I. Määrang, eesmärk, piirid
1. Paide vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) koosneb 19. sajandi esimesel poolel väljakujunenud linnatuumikust koos keskaegse ordulinnuse alaga. Muinsuskaitseala hõlmab Tallinna, Laia, Väike-Aia, Suur-Aia, Pika, Rüütli, Vee, Parkali ja Kaevu tänavatega (nende välimisel serval paiknevate kinnistute laiuselt) piirneva ala vastavalt plaanile.
2. Muinsuskaitseala eesmärgiks on selle kui ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundavate ehitiste, planeeringu, tänavatevõrgu, haljastuse, arheoloogilise kultuurkihi ja miljöölise eripära säilitamine ja korrastamine.
II. Taotlused ja kitsendused
3. Kaitse eesmärgil taotletakse muinsuskaitsealal:
1) ajalooliselt kujunenud hoonestusstruktuuri ja linnaruumi elementide
(tänavad, väljakud, siseõued, läbikäigud, haljasalad jm.) säilitamist ja nende
hävinud osade taastamist;
2) Paidele omaste hoonestus- ja ehitustavade (kinnistud, krundid, hoonete
korruselisus ja mastaap, ehitusmaterjalid, haljastustavad, kujundusvõtted,
fassaadide viimistlus, tänavasillutis jm.) arvestamist olemasolevate hoonete
hooldamisel, remontimisel, rekonstrueerimisel, ümberehitamisel ja hävinud
hoonestuse asemele uusehitiste püstitamisel;
3) ehitusajalooliselt ja tehniliselt väärtusetute ning keskkonda
esteetiliselt risustavate hoonete lammutamist;
4) elamisvõimaluste maksimaalset säilitamist;
5) ehitusajalooliselt väärtuslike ehitiste fassaadide, interjööride,
konstruktsioonide ja detailide uurimist, fikseerimist, säilitamist, taastamist
ja eksponeerimist;
6) kultuurkihi kaitsmist ja selle arheoloogilist läbiuurimist trasside
rajamisel ja remontimisel, uusehitiste püstitamisel või muude kultuurkihti
vigastavate tööde tegemisel;
7) arheoloogilistel uuringutel väljakaevatud arhitektuursete osiste,
ehituskonstruktsioonide jm. võimalikku säilitamist ja eksponeerimist.
4. Muinsuskaitseala terviklikkuse ja seal asuvate mälestiste säilitamiseks
ning nende kasutamise reguleerimiseks on sõltumata omandivormist ilma
Muinsuskaitseameti ja Paide Linnavalitsuse igakordse loata keelatud:
1) muuta ajalooliselt väljakujunenud planeeringut;
2) muuta kinnistute ajaloolisi piire;
3) lammutada olemasolevaid ehitisi;
4) teha mistahes ümberehitus-, restaureerimis- ja remonttöid ning püstitada
uusehitisi;
5) muuta hoonete kultuurilooliselt väärtuslikuks tunnistatud interjööre;
6) eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides
leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja
konstruktsioone;
7) kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ja/või ajaloolisse
keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid;
8) teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada kaitsealal
asuvat hoonestust, vallasmälestisi või maapinnas säilinud kultuurkihti;
9) risustada vanalinna sobimatute reklaamikandjate, siltide jms.
paigaldamisega.
III. Uuringute ja projekteerimise erinõuded
5. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimisele peavad eelnema uuringud, mille ulatuse määrab Muinsuskaitseamet. Erandjuhul võib Muinsuskaitseamet lubada osa uuringute teostamist projekteerimis-, rekonstrueerimis- või ehitustöödega paralleelselt.
6. Uuringuid (v.a. visuaalseid) tohib teha isik, kes omab selleks nõutavat litsentsi.
7. Uuringuid (v.a. visuaalseid) tohib teha ainult Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud programmi alusel. Uuringute aruande üks eksemplar antakse üle Muinsuskaitseametile, teine Paide Linnavalitsusele.
8. Kõik kultuuriloolise tähtsusega hooneosad, konstruktsioonid või detailid, mis avastatakse uurimistööde või neile järgnevate remont- või ehitustööde käigus, kuuluvad fikseerimisele, säilitamisele või eksponeerimisele.
9. Uuringute tulemuse põhjal koostatakse arhitektuuriajaloolised eritingimused, mis Muinsuskaitseameti poolt kinnitatuna on hoonele antava projekteerimisloa kohustuslikuks lisaks ja projekteerijale täitmiseks. Kui eritingimuste koostamiseks puudub sisuline vajadus, asendab neid Muinsuskaitseameti vastavasisuline kiri.
10. Projekteerida võib isik, kes omab selleks nõutavat litsentsi.
Muinsuskaitseala käsitleva detailplaneeringu lähtetingimuste lahutamatuks osaks on Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud arhitektuuriajaloolised ja arheoloogilised eritingimused. Detailplaneeringu lähtetingimused ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
IV. Ehitus-, remont- ja restaureerimistööde erinõuded
11. Paide Linnavalitsuselt loa saamiseks ehitus-, remont- või restaureerimistööde tegemiseks peab ehitise omanik/tööde tellija esitama allakirjutatud lepingu tööde teaduslik-metoodiliseks järelevalveks vastavat litsentsi omava isiku poolt. Kui hoones ei ole säilinud ajaloolisi osiseid, ei ole teaduslik-metoodiline järelevalve vajalik ning lepingut asendab Muinsuskaitseameti vastavasisuline kiri.
12. Ehitus-, remont- ja restaureerimistöid tohib teha ainult vastavat litsentsi omav isik või organisatsioon.
13. Mistahes kaevetöödeks või geoloogilisteks puurimisteks muinsuskaitsealal on nõutav Muinsuskaitseameti kirjalik luba, kus määratakse ühtlasi arheoloogilise järelevalve vajadus ja tingimused.
14. Kultuuriväärtusega leidude ilmnemisel ehitus-, remont- ja restaureerimistööde käigus peatatakse viivitamata tööd antud kohas, informeeritakse Muinsuskaitseametit, kes määrab leidude edasise saatuse ja tööde jätkamise korra.
15. Ehitise vastuvõtukomisjoni liikmeteks on ka Muinsuskaitseameti esindaja ja tööde teaduslik-metoodiline järelevalvaja.
V. Kaitsevöönd
16. Paide vanalinna muinsuskaitseala kui mälestist piirab kaitsevöönd, mis koosneb hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala. Kaitsevööndit piiravad Kaevu, Tallinna, Lai, Väike-Aia, Suur-Aia, Pikk, Roheline, Rüütli, Vee ja Parkali tänavad vastavalt plaanile.
17. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada sujuv miljööline üleminek ümbritsevalt hoonestuselt muinsuskaitsealale, mastaabilt, kõrguselt ja kujunduselt sinna sobimatute ehitiste või rajatiste püstitamise vältimine.
18. Kaitsevööndis kehtivad tema eesmärgist tulenevalt järgmised kitsendused:
1) kaitsevööndit või selle osa käsitleva detailplaneeringu lähtetingimused
ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga;
2) kinnitatud detailplaneeringu hoonestustingimusi mittejärgiva ehitise
(rajatise) püstitamisel erandkorras on projekteerimisloa kohustusliku lisana
nõutavad Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud eritingimused ja projekt tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
VI. Kontroll
19. Käesoleva põhimääruse täitmist kontrollivad Muinsuskaitseamet ja Paide Linnavalitsus.
Facebook
Twitter