Viljandi ja Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine
Vastu võetud 31.03.1995 nr 153
Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391) paragrahvi 15 lõike 2 ja paragrahvi 46 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada:
1) «Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud) koos piiride plaaniga*;
2) «Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud) koos piiride plaaniga*.
Peaminister Andres TARAND
Keskkonnaminister kultuuri- ja Riigisekretär Ülo KAEVATS |
|
Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
I. Määrang, eesmärk, piirid
1. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) hõlmab Viljandi ordulinnuse varemeid, keskaegset linnasüdamikku ja seda ümbritsevat ajalooliselt, arhitektuurselt ja arheoloogiliselt väärtuslikku piirkonda, mis piirneb Viljandi järve, Valuoja oja, Hariduse, Vaksali, Kaalu, Turu, Tallinna, Posti, Mäe ja Tartu tänavate ning Aasa tänava ja selle pikendusega Viljandi järveni vastavalt plaanile.
2. Muinsuskaitseala eesmärgiks on selle kui ajalooliselt kujunenud omanäolise linnaehitusliku terviku ajaloolise planeeringu, tänavatevõrgu, miljööliste ja topograafiliste iseärasuste, kõigi seal paiknevate kultuurilooliselt väärtuslike ehitiste ja rajatiste, tema ehitusloolise omapära säilitamine, uurimine, korrastamine ja edasiarendamine.
II. Taotlused ja kitsendused
3. Kaitse eesmärgil taotletakse muinsuskaitsealal:
1) linna ajalooliselt kujunenud ilme ja seda kujundava planeeringu ja
hoonestusstruktuuri säilitamist ning selle terviklikkuse järkjärgulist
taastamist ja arendamist;
2) Viljandile omaste hoonestus- ja ehitustavade ning
arhitektuuritraditsioonide (kinnistud, hoonete kõrgused, katusekatted,
tänavakatted, fassaadide viimistlus, ehitusmaterjalid, arhitektuursed
kujundusvõtted ja detailid, haljastus jms.) arvestamist olemasolevate hoonete
remontimisel, hooldamisel, rekonstrueerimisel, saneerimisel ja restaureerimisel;
3) ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu,
hoonestuse mastaabi, avanevate perspektiivvaadete, linna silueti jms.
vanalinnale eripärase järgimist hävinud hoonestuse asemele uusehitiste
püstitamisel;
4) ehitusajalooliselt väärtuslike ehitiste fassaadide, interjööride,
konstruktsioonide ja detailide uurimist, fikseerimist, säilitamist, taastamist
ja eksponeerimist;
5) linna tekke- ja arengulugu ning seisundit käsitlevate uuringute
jätkamist;
6) muinsuskaitsealal asuva kultuurkihi kaitsmist ja selle järkjärgulist
arheoloogilist läbiuurimist vanemat asustust ja inimtegevust puudutavate
andmete saamiseks;
7) hoonestust kahjustavate tegurite (autoliiklus, õhusaaste, vajumine jms.)
toime minimiseerimist ja vanalinna hoonestusele sobimatute kasutusviiside
(tööstus, laomajandus jms.) kaotamist;
8) ehitusajalooliselt ja tehniliselt väärtusetute ning keskkonda
esteetiliselt risustavate hoonete lammutamist, viimase sõja ajal oluliselt
hävinud linnastruktuuri järkjärgulist taastamist;
9) elamisfunktsiooni, turismi ja nendega seotud teeninduse arengut;
10) kinnis- ja vallasvara omanikele nende valduses olevatest
kultuuriväärtustest tulenevate kaitsekohustuste teadvustamist ja täitmise
tagamist.
4. Muinsuskaitsealal on hoonete või rajatiste omanikel ja valdajatel ning
teistel isikutel omandivormist sõltumata ning Muinsuskaitseameti ja Viljandi
Linnavalitsuse igakordse loata keelatud:
1) muuta ajalooliselt väljakujunenud planeeringut;
2) muuta kinnistute ajaloolisi piire;
3) lammutada olemasolevaid ehitisi;
4) püstitada uusehitisi, laiendada olemasolevaid pindu peale- ja
juurdeehitustega, teha ümberehitustöid;
5) muuta arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud interjööre;
6) eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides
leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja
konstruktsioone;
7) teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada
muinsuskaitsealal asuvat hoonestust, vallasmälestisi või maapinnas säilinud
kultuurkihti;
8) muuta hoonete kasutusviisi ja otstarvet;
9) muuta piirdeaedu ja haljastust;
10) paigaldada hoonetele reklaami, antenne ja teisi tehnilisi seadeldisi;
11) kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ja (või)
ajaloolisse keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid;
12) tõsta tänavate, kõnniteede ja hoovide katete pindu olemasolevatest
katetest kõrgemale.
III. Uuringute ja projekteerimise erinõuded
5. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimisele peavad eelnema uuringud, mille vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet.
6. Uuringuid võib teha ainult vastavat litsentsi omav isik.
7. Erandjuhul võib Muinsuskaitseamet lubada uuringute tegemist projekteerimis-, restaureerimis- või ehitustöödega paralleelselt.
8. Väliuuringuid (v.a. visuaalseid) võib teha ainult Muinsuskaitseameti igakordsel kirjalikul loal tema poolt kinnitatud programmi alusel.
9. Kõik kultuuriloolise tähtsusega hooneosad, konstruktsioonid või detailid, mis avastatakse uurimistööde või neile järgnevate remont- ja restaureerimistööde käigus, kuuluvad fikseerimisele, säilitamisele või eksponeerimisele.
10. Uuringute aruanne esitatakse kirjalikult Muinsuskaitseametile ja Viljandi Linnavalitsusele.
11. Uuringute tulemuste põhjal koostatakse arhitektuuriajaloolised eritingimused, mis Muinsuskaitseameti poolt kinnitatuna on hoonele antava projekteerimisloa kohustuslikuks lisaks ja projekteerijale täitmiseks.
12. Muinsuskaitsealal ehitise projekteerimiseks annab projekteerimisloa Viljandi Linnavalitsus kooskõlas Muinsuskaitseameti eritingimustega.
13. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste restaureerimise, rekonstrueerimise, remondi-, ehitus- ja muud projektid tuleb enne kinnitamist Viljandi Linnavalitsuses kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja need peavad vastama Muinsuskaitseameti poolt kehtestatud juhendi nõuetele.
14. Muinsuskaitseala või selle osa hõlmavate detailplaneeringute lähteülesanded ja detailplaneeringud tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
15. Viljandi Linnavalitsuse ja Muinsuskaitseameti loal erandina lammutatavate kultuuriväärtuslike objektide fikseerimise ulatuse määrab Muinsuskaitseamet vastavate eritingimustega ning see toimub üldjuhul tellija kulul.
IV. Ehitus-, remont- ja restaureerimistööde erinõuded
16. Muinsuskaitsealal tehtavateks ehitus-, restaureerimis-, rekonstrueerimis-, remont- ja lammutustöödeks annab loa Viljandi Linnavalitsus kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga. Loa saamiseks peab tööde tellija esitama vastavat litsentsi omava isikuga sõlmitud lepingu tööde teaduslik-metoodilise järelevalve tegemiseks. Kui järelevalve ei ole vajalik, esitab tellija loa väljastajale Muinsuskaitseameti vastavasisulise kirja.
17. Kultuuriväärtusega leidude ilmnemisel ehitus-, remont- või restaureerimistööde käigus peatatakse viivitamata tööd antud kohas ja informeeritakse Muinsuskaitseametit, kes määrab leidude edasise saatuse ning tööde jätkamise tingimused ja korra.
18. Muinsuskaitsealal (v.a. uusehitised) võib ehitus-, restaureerimis-, remont- ja lammutustöid teha ainult vastavat litsentsi omav isik.
19. Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud ehitiste vastuvõtmisel osalevad vastuvõtukomisjonis Muinsuskaitseameti esindaja ja tööde teaduslik-metoodilise järelevalve teostaja.
V. Kaitsevöönd
20. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kui mälestist piirab kaitsevöönd, mis koosneb hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala ning piirneb Viljandi järve, Kösti oja, Tartu maantee, Uue tänava, Jakobsoni tänava, Kaalu tänava pikenduse, Turu tänava, Tallinna tänava, Posti tänava, Mäe tänava, Tartu tänava, Aasa tänava ja selle pikendusega Viljandi järveni vastavalt plaanile.
21. Kaitsevööndi ülesandeks on vältida muinsuskaitseala vahetusse lähedusse mastaabilt ja kõrguselt ebasobivate ehitiste või rajatiste püstitamist.
22. Kaitsevööndit või selle osa käsitlev detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
VI. Kontroll
23. Käesoleva põhimääruse täitmist kontrollivad Muinsuskaitseamet ja Viljandi Linnavalitsus.
|
Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
I. Määrang, eesmärk, piirid
1. Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) hõlmab Kuressaare linnust koos lossipargiga, ajaloolist linnasüdamikku ja seda ümbritsevaid ajalooliselt, arhitektuuriliselt ja arheoloogiliselt väärtuslikke piirkondi plaanil näidatud piires.
2. Muinsuskaitseala eesmärgiks on seal ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku struktuuri, arhitektuurse keskkonna ja haljastuse säilitamine, uurimine, korrastamine ja linnakeskkonna järkjärguline parandamine.
II. Taotlused ja kitsendused
3. Kaitse eesmärgil taotletakse muinsuskaitsealal:
1) linna ajalooliselt kujunenud ilme ja seda kujundava planeeringu ja
hoonestusstruktuuri säilitamist ning selle terviklikkuse järkjärgulist
taastamist ja arendamist;
2) Kuressaarele omaste hoonestus- ja ehitustavade ning
arhitektuuritraditsioonide (kinnistud, hoonete kõrgused, katusekatted,
tänavakatted, ehitusmaterjalid, kujundusvõtted, haljastus jms.) arvestamist
olemasolevate hoonete remontimisel, hooldamisel, rekonstrueerimisel,
saneerimisel, restaureerimisel ja uusehitiste püstitamisel;
3) ehitusajalooliselt väärtuslike ehitiste fassaadide, interjööride,
konstruktsioonide ja detailide uurimist, fikseerimist, säilitamist, taastamist
ja eksponeerimist;
4) linna tekke- ja arengulugu ning seisundit käsitlevate komplekssete
uuringute jätkamist;
5) kultuurkihi kaitsmist ja selle järkjärgulist arheoloogilist läbiuurimist
vanemat asustust ja inimtegevust puudutavate andmete saamiseks;
6) ajaloolist hoonestust kahjustavate tegurite (autoliiklus, õhusaaste,
vajumine jms.) toime minimiseerimist ja vanalinna hoonestusele sobimatute
kasutusviiside (tööstus, laomajandus jms.) kaotamist;
7) elamisfunktsiooni, turismi ja nendega seotud teeninduse arengut;
8) kinnis- ja vallasvara omanikele nende valduses olevatest
kultuuriväärtustest tulenevate kaitsekohustuste teadvustamist ja täitmise
tagamist.
4. Muinsuskaitsealal on hoonete (v.a. pärast 1945. a. ehitatud hooned) või
rajatiste omanikel ja valdajatel ning teistel isikutel omandivormist sõltumata
ilma Muinsuskaitseameti ja Kuressaare Linnavalitsuse igakordse loata keelatud:
1) muuta ajalooliselt väljakujunenud planeeringut;
2) muuta kinnistute ajaloolisi piire;
3) lammutada olemasolevaid ehitisi;
4) teha mistahes ümberehitus-, restaureerimis-, remont- või uusehitustöid;
5) muuta hoonete interjööre;
6) eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides
leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja
konstruktsioone;
7) teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada muinsuskaitsealal
asuvat hoonestust, haljastust, vallasmälestisi või maapinnas säilinud
kultuurkihti;
8) muuta hoonete kasutusviisi ja otstarvet;
9) muuta piirdeaedu ja haljastust;
10) paigaldada hoonetele reklaami.
III. Uuringute ja projekteerimise erinõuded
5. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimisele peavad eelnema uuringud, mille vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet.
6. Uuringuid võib teha ainult vastavat litsentsi omav isik.
7. Erandjuhul võib Muinsuskaitseamet lubada uuringute tegemist projekteerimis-, restaureerimis- või ehitustöödega paralleelselt.
8. Väliuuringuid (v.a. visuaalseid) võib teha ainult Muinsuskaitseameti igakordsel kirjalikul loal tema poolt kinnitatud programmi alusel.
9. Kõik kultuuriajaloolise tähtsusega hooneosad, konstruktsioonid või detailid, mis avastatakse uurimistööde või neile järgnevate remont- ja restaureerimistööde käigus, kuuluvad fikseerimisele, säilitamisele või eksponeerimisele.
10. Uuringute aruanne esitatakse kirjalikult Muinsuskaitseametile ja Kuressaare Linnavalitsusele.
11. Uuringute tulemuse põhjal koostatakse üldjuhul arhitektuuriajaloolised eritingimused, mis Muinsuskaitseameti poolt kinnitatuna on hoonele antava projekteerimisloa kohustuslikuks lisaks ja projekteerijale täitmiseks.
12. Muinsuskaitsealal asuvate ja sinna rajatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimisloa annab Kuressaare Linnavalitsus kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.
13. Muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste (v.a. pärast 1945. a. ehitatud hooned) või sinna kavandatavate ehitiste restaureerimise, rekonstrueerimise, ehitamise ja remondi projektid peavad vastama Muinsuskaitseameti poolt kehtestatud juhendi nõuetele ja need tuleb enne lammutus- või ehitusloa väljastamist kooskõlastada Kuressaare Linnavalitsuse ja Muinsuskaitseametiga.
14. Muinsuskaitsealale võib koostada ehitiste (v.a. pärast 1945. a. püstitatud ja uusehitised) projekte spetsialist või firma, kes omab selleks vastavat litsentsi.
15. Muinsuskaitseala või selle osa hõlmavate detailplaneeringute lähteülesanded ja detailplaneeringud tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
16. Detailplaneeringu hoonestustingimusi mittejärgiva uusehitise püstitamiseks on vajalik Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projekteerimis- ja ehitusluba.
IV. Ehitus-, remont- ja restaureerimistööde erinõuded
17. Muinsuskaitsealal tehtavateks ehitus-, restaureerimis-, rekonstrueerimis-, remont- ja lammutustöödeks annab loa Kuressaare Linnavalitsus kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga. Loa saamiseks peab tööde tellija esitama lepingu tööde teaduslik-metoodiliseks järelevalveks vastavat litsentsi omava isiku poolt. Kui järelevalve pole vajalik, esitab omanik/tellija Muinsuskaitseameti vastavasisulise kirja.
18. Kultuuriväärtusega leidude ilmnemisel peatab järelevalve eest vastutav isik tööd (seadusega ettenähtud ajaks) ning teatab sellest Muinsuskaitseametile ja tööde tellijale. Viimane tellib vajalikud täiendavad uuringud ja kooskõlastab Muinsuskaitseametiga tööde jätkamise tingimused.
19. Kuressaare Linnavalitsuse ja Muinsuskaitseameti loal erandina lammutatavate kultuuriväärtuslike objektide fikseerimise ulatuse määrab Muinsuskaitseamet vastavate eritingimustega ning see toimub üldjuhul tellija kulul. Sellekohane aruanne esitatakse kirjalikult Muinsuskaitseametile ja Kuressaare Linnavalitsusele.
20. Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud ehitiste vastuvõtukomisjonis osalevad Muinsuskaitseameti esindaja ja tööde teaduslik-metoodilise järelevalve teostaja.
V. Kaitsevöönd
21. Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala kui mälestist piirab kaitsevöönd, mis koosneb hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala.
22. Kaitsevööndi ülesandeks on vältida muinsuskaitseala vahetusse lähedusse mastaabilt ja kõrguselt ebasobivate ehitiste või rajatiste püstitamist.
23. Kaitsevööndi piirid kulgevad vastavalt plaanile.
24. Kaitsevööndit või selle osa käsitlev detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
VI. Kontroll
25. Käesoleva põhimääruse täitmist kontrollivad Muinsuskaitseamet ja Kuressaare Linnavalitsus.