Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:22.02.2021
Avaldamismärge:RT III, 19.02.2021, 7

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 19.02.2021 nr 82

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2, lõike 5 punkte 1 ja 3 ning lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada korralduse preambul järgmiselt:
„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkte 2 ja 3 ning lõikeid 5 ja 8 kehtestada järgmised piirangud:“;

2) täiendada punkti 91 alapunktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) teenuse osutaja tagab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaali täituvus ei oleks rohkem kui 50%;“;

3) sõnastada punkti 10 alapunkt 2 järgmiselt:
„2) teenuse osutaja tagab, et siseruumides ei oleks teenuse osutamise koha täituvus rohkem kui 50% ja klientide arv suurem kui 200 inimest ning õues ei oleks klientide arv suurem kui 250 inimest ja et  isikud on hajutatud;“;

4) sõnastada punkti 13 alapunktid 2 ja 3 järgmiselt:
„2) koosoleku korraldaja tagab, et siseruumides ei oleks täituvus rohkem kui 50% ja osalejate arv suurem kui 200 inimest;
3) koosoleku korraldaja tagab, et õues ei oleks osalejate arv suurem kui 250 inimest ja et  isikud on hajutatud;“;

5) sõnastada punkt 14 järgmiselt:
14. Isikud ei või viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele, ning vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen. Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates võib viibida ja liikuda nimetatud kohtades asuvates toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides punktis 91 sätestatud tingimustel ja nimetatud kohtades asuvates teenuse osutaja teenindussaalides punktis 9 sätestatud tingimustel ning majutusteenuse kasutamiseks või sportimiseks ja treenimiseks punktis 18 sätestatud tingimustel.“;

6) sõnastada punkti 15 alapunktid 2 ja 3 järgmiselt:
„2) ürituse korraldaja tagab, et siseruumides ei oleks täituvus rohkem kui 50% ja osalejate arv  suurem kui 200 inimest;
3) ürituse korraldaja tagab, et õues ei oleks osalejate arv suurem kui 250 inimest ja et isikud on hajutatud;“;

7) sõnastada punkti 16 alapunktid 3 ja 4 järgmiselt:
„3) tagatud on, et siseruumis ei oleks täituvus rohkem kui 50% ja osalejate arv suurem kui 200 inimest;
4) ürituse korraldaja tagab, et õues ei oleks osalejate arv suurem kui 250 inimest ja et isikud on hajutatud;“;

8) sõnastada punkti 17 alapunkt 1 järgmiselt:
„1) tagatud on, et osalejate arv ei oleks suurem kui 250 inimest, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50-liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et rühmad ei puutu kokku teiste rühmadega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;“;

9) sõnastada punkt 18 järgmiselt:     
18. Sisetingimustes on lubatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) tagatud on üksnes individuaaltegevus või individuaaltreening, sealhulgas juhendajaga ning teiste isikutega hoitakse vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening, välja arvatud juhul, kui tegevust või treeningut viiakse läbi koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata käesoleva korralduse kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise  piirangut ja kes õpivad samas klassis. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
2) tagatud on, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ja osalejate arv suurem kui 200 inimest;
3) kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
4) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
5) tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.
Alapunktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi ei kohaldata võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.“;

10) sõnastada korralduse punkt 19 järgmiselt:
19. Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistri- ja esiliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste koha täituvus ei või olla rohkem kui 50% ja osalejate arv suurem kui 200 inimest;
2) ürituse ja võistluse korraldaja tagab, et välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel ei oleks osalejate arv suurem kui 250 inimest, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50-liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et rühmad ei puutu kokku teiste rühmadega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
3) pealtvaatajad ei ole lubatud;
4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00;
6) võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7) võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktides 1, 2 ja 5 nimetatud tingimusi ei kohaldata üldhariduskoolide nende õppijate suhtes, kes võivad korralduse kohaselt viibida õppehoones, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele. Alapunktides 2 ja 5 nimetatud tingimusi ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele.“;

11) täiendada korraldust punktiga 2013 järgmises sõnastuses:
2013. Alates 1. märtsist 2021. a kuni 7. märtsini 2021. a (kaasa arvatud) ei või õppijad viibida ja liikuda üldhariduskoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, välja arvatud juhul, kui:
1) õpet viiakse läbi 1.–4. klassis;
2) õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või ta sooritab praktilist õpet, eksameid või teste või osaleb olümpiaadidel;
3) õpperuumis tagatakse tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine ning väljaspool õpperuumi võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;    
4) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.     
Punktis nimetatud tingimusi ei kohaldata üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, või puudega isikute tegevustele.“.

2. Korraldus jõustub 22. veebruaril 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtumite arv on kogu maailmas, sealhulgas Eestis endiselt tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus praegusest suuremaks võib ohustada juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Korraldusega kehtestatakse liikumisvabaduse piirang, mille kohaselt alates 1. märtsist 2021. a ei toimu üldhariduskoolide koolihoonetes alates 5. klassist ühe nädala jooksul kohapealset õppetööd, et katkestada nakkusahelad. Seega ei või õppijad 1.–7. märtsini 2021. a õppehoonetes viibida ega seal liikuda. Koolis võib viibida ja liikuda üksnes erijuhtudel: kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, kui nad sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel, ning üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel või kui tegu on puudega isikutega.

Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täienduskoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel on lubatud üksnes individuaaltegevus või individuaaltreening, sealhulgas juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Samuti tuleb tagada, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ja osalejate arv kokku suurem kui 200 inimest. Välistingimustes tuleb tagada, et osalejate arv ei oleks suurem kui 250 inimest, kes peavad olema jaotatud rühmadesse, millest igas rühmas ei tohi olla rohkem kui 50 isikut. Tagatud peab olema, et rühmad ei puutu omavahel kokku.

Meelelahutusteenusele, avalikele koosolekutele, avalikele üritustele, avalikele jumalateenistustele ja spordivõistlustele kehtestatakse siseruumides (mittestatsionaarsete istekohtadega) osalejate piirmäär senise 250 asemel 200. Välistingimustes muudetakse senine piirmäär 500 250ks ning lisatakse, et ka välistingimustes tuleb inimesi hajutada.

Toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides kehtestatakse 50-protsendilise täituvuse reegel. Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib viibida ja liikuda treenimiseks või sportimiseks spordile ettenähtud tingimustel, majutuda ja toitlustada korraldusega neile ettenähtud tingimustel (6+2 reegel, 50% täituvus, mask, desinfitseerimine), samuti viibida ja liikuda teenindussaalides korraldusega ettenähtud tingimustel (2+2 reegel, mask, desinfitseerimine). Piiranguid  ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele, ning vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen.

Lähtuvalt sellest, et eelnevate nädalate nakatumise stabiliseerumine on pöördunud selgelt tõusutrendi, haigestumise juurdekasv on 21,2% ning haigestumus on suurtes maakondades, eriti Harjumaal endiselt kasvutrendis, on põhjendatud üle-eestiliste piirangute jätkamine. Haigestumuse tõus Harjumaal viitab olulisele üleriigilisele nakatunute arvu tõusule. Samuti on viimasel nädalal kasvanud hospitaliseeritud isikute arv, mis suurenes võrreldes eelmise nädalaga 12% võrra. Lähtuvalt sellest on Terviseameti hinnangul haigestumuse intensiivsus endiselt väga suur ja viiruse levik ulatuslik.

Korralduses ette nähtud piirangud on vajalikud, sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane. Seetõttu on nende nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede rahvatervise kaitseks. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud. Piirangute kehtestamisel on arvestatud, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Muu hulgas on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud isikutele, kes saabuvad Eestisse välisriikidest.

18. veebruari 2021. a seisuga analüüsiti Eestis viimase ööpäevaga 8517 testi tulemust, nendest 996 ehk 11,69% olid positiivsed. Kokku on kinnitatud 872 911 laboratoorset testi, millest 55 295 ehk 6,3% on positiivsed vastused. 18. veebruari 2021. a kella 07.00 seisuga on haiglaravil haiglate edastatud andmete põhjal 502 patsienti, juhitaval hingamisel on 18 patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus 4 surmajuhtumit. Kokku on Eestis surnud 514 koroonaviirusega nakatunud inimest, neist haiglas 500. Viimase 14 päeva jooksul on tehtud testide seast osutunud positiivseks kokku 8930 testi, mis teeb suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 671,95.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json