Väljaandja: Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik: otsus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 14.06.2019
Avaldamismärge: RT III, 19.06.2019, 1

Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 14.06.2019 nr 117




Kaebuse asjaolud


Virgo Kruve esitas 26.05.2019. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, mille kohaselt Euroopa Parlamendi valimistel elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav valijarakendus ei vasta vaba valimise nõuetele.


V. Kruve on seisukohal, et jaoskonnas hääletamissedeliga ja arvutis hääletamine ei ole samaväärsete võimalustega. Jaoskonnas on sedelil kast, kuhu valija kirjutab kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab või jätab selle tühjaks. Elektroonilisel hääletamisel ei ole võimalik sedelit tühjaks jätta.


V. Kruve  märgib, et Eesti põhiseaduses, Riigikogu valimise seaduse sätetes elektroonilise hääletamise kohta ega Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ei ole kehtiva sedeli andmise nõuet. Kaebaja toetub Riigikohtu lahendi nr 5-17-32 punktile 21 ja RKVS § 601 lõikele 6 ning leiab, et valimise vabadus sisaldab võimalust valida kehtiva ja kehtetu sedeli vahel. Kaebaja väitel on ta ilma jäetud valimise vabadusest põhiseaduse § 60 alusel. Lisaks on V. Kruve arvates elektroonilise hääletamise salajasuse tagamisel krüpteerimise kasutamine vaieldav.


V. Kruve taotles esitatud kaebuses elektroonilise hääletuse tulemuste tühistamist ja kordushääletamise korraldamist viisil, mis võimaldab vaba hääletamist ehk valikut kehtiva ja kehtetu hääle vahel. 


Vabariigi Valimiskomisjon jättis oma 26.05.2019. a otsusega nr 106 V. Kruve esitatud kaebuse läbi vaatamata leides, et kaebaja on kaebuse esitamisel seaduses sätestatud kaebetähtaja mööda lasknud. 


V. Kruve esitas 30.05.2019. a Vabariigi Valimiskomisjoni 26.05.2019. a otsuse nr 106 peale kaebuse Riigikohtule. 


Riigikohus rahuldas 12.06.2019. a otsusega (kohtuasi nr 5-19-31) V. Kruve kaebuse ning tühistas Vabariigi Valimiskomisjoni 26.05.2019. a otsuse nr 106 ja kohustas Vabariigi Valimiskomisjoni tegema asjas uue otsuse. Riigikohus leidis oma otsuses, et V. Kruve kaebus oli esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja jooksul. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud kohaldama kaebetähtaja arvutamisel analoogia korras HMS § 33 lõiget 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval (punkt 12).


14.06.2019. a saatis V. Kruve Vabariigi Valimiskomisjonile e-kirja, milles selgitas 26.05.2019. a esitatud kaebuses sisalduvat, lisades uusi väiteid.



Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht


1. EPVS § 67  kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 701 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. 


2. EPVS § 68 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.


3. Kaebaja näeb oma subjektiivsete õiguste rikkumist selles, et elektroonilisel hääletamisel ei olnud tal võimalik anda kehtetut häält. Sellest tulenevalt on vaidlustatav toiming riigi valimisteenistuse poolt korraldatud elektrooniline hääletamine, mis toimus vastavalt EPVS § 37 lõike 2 punktile 3 ajavahemikus 16.05.-22.05.2019.


4. V. Kruve esitas samasisulise kaebuse kehtetu hääle andmise võimatuse kohta elektroonilisel hääletamisel 03.03.2019, mille Vabariigi Valimiskomisjon jättis 03.03.2019 otsusega nr 77 rahuldamata. Samasisulised otsused tegi  Vabariigi Valimiskomisjon V. Kruve eelmiste samasisuliste kaebuste kohta 27.02.2019. a (nr 74) ja 11.10.2017. a (nr 34). Viimati nimetatud otsuses märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et kehtetu (sh tühja) sedeli andmine ei ole valijale eraldi antud õigus, mida valijale elektroonilisel hääletamisel tuleks tagada. Kehtetu sedeli tekkimine on pabersedeli täitmisega paratamatult kaasnev võimalik tagajärg.  Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis oma 24.10.2017. a otsusega kohtuasjas nr 5-17-32 V. Kruve kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 11.10.2017. a otsuse nr 34 peale rahuldamata Riigikohtu otsuse punktides 18-20 nimetatud põhjustel. 


5. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei nähtu praegusest kaebusest uusi asjaolusid, mis võiksid tingida Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoha muutmise. 
 

6. Ülaltoodud põhjustel tuleb kaebus jätta rahuldamata.
 

7. Kaebaja väite, mille kohaselt on elektroonilise hääletamise salajasuse tagamisel krüpteerimise kasutamine vaieldav,  kohta selgitab Vabariigi Valimiskomisjon täiendavalt, et vastavalt EPVS § 591 lõike 3 punktile 2 eraldab riigi valimisteenistus lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. Elektrooniliselt antud hääled avatakse ja loetakse alles pärast häälte anonüümistamist. Sellega on valija hääle salajasus tagatud. 
 

8. Kaebaja 14.06.2019. a esitatud e-kirjas sisalduvaid väiteid Vabariigi Valimiskomisjon ei käsitle, kuna kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ning kaebust täiendada enam ei saa. 



Vastavalt EPVS § 70 lõike 3 punktile 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:


jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.



Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees