Teksti suurus:

Polli mõisa valitsejamaja ja aednikumaja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:13.09.2017
Avaldamismärge:RT III, 19.09.2017, 4

Polli mõisa valitsejamaja ja aednikumaja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Vastu võetud 13.09.2017 nr 201

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 10.09.2002. a määruse nr 286 “Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 5 lg 1 p 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut.

1. Lõpetan Polli mõisa valitsejamaja, 19. saj (kultuurimälestiste riikliku registri nr 14516, Viljandi maakond, Karksi vald, Polli küla, Valitsejamaja) kultuurimälestiseks olemine.

2. Lõpetan Polli mõisa aednikumaja, 19. saj (kultuurimälestiste riikliku registri nr 14518, Viljandi maakond, Karksi vald, Polli küla, Valitsejamaja) kultuurimälestiseks olemine.

Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga ja väljavõttega Muinsuskaitse Nõukogu 02.02.2017. a koosoleku protokollist nr 1-2017 on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestiste omanikku või valdajat ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 5 lõikele 3.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Polli mõisa valitsejamaja ja aednikumaja tunnistati kultuurimälestisteks kultuuriministri 15.12.1997. a määrusega nr. 79 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (vastavalt määruse punktid 75 ja 77). Mõlemad hooned on mälestiseks tunnistatud kui hoonetüübi näited suures mõisaansamblis. Polli mõisakompleksis on mälestistena kaitse all kokku 20 ehitist: mõisa peahoone, park, pargi piirdemüür, pargi väravapostid, koertemaja, jääkelder, ait-kuivati, moonakatemaja, tall, karjalaut, härjatall, lihaait, ametnikemaja 1 ja 2, viinavabrik, viinameistri maja, viinaait, kasvuhoone, aednikumaja ja valitsejamaja.

1866. aastal valminud Polli mõisa valitsejamajas toimus 2004. a tulekahju. Pärast põlengut on hoone seisnud katuseta. Ilmastiku mõjul on toortellistest seinad laiali vajunud ja hoone on valdavas osas hävinud.

Karksi vald müüs valitsejamaja pärast põlengut eraomanikule. Nii valitsejamaja kui ka aednikumaja vahetasid 2000. aastatel korduvalt omanikke. Muinsuskaitseamet on hoonete vahepealsetele omanikele teinud ettekirjutusi, eraldanud taastamiseks ja remondiks toetust ning küsinud toetuse tegevuste puudumise tõttu tagasi. Hooldus- ja avariitöödest hoidumise tõttu jätkus hoonete hävimine hoolimata Muinsuskaitseameti igakülgsetest pingutustest omanikke nii toetada kui ka survestada.

Polli mõisa aednikumaja muutus pikaaegsest hooldamatusest avariiliseks, selle tagasein varises kokku 2015. a ning esisein 2016. a. Hoone on valdavas osas hävinud, säilinud on vaid mõni siseseina katke.

Eelnevast lähtuvalt algatas Muinsuskaitseamet menetluse hoonete mälestiseks olemise lõpetamiseks ja koostas selle kohta eksperdihinnangu. Selles on tuvastatud, et hooned on hävinud ulatuses, et nende piisavalt autentsena taastamine pole võimalik. Muinsuskaitse Nõukogu nõustus 02.02.2017. a. koosolekul Muinsuskaitseameti ettepanekuga ning otsustas esitada kultuuriministrile ettepaneku lõpetada hoonete mälestiseks olemine.

Taotluse hoonete kaitse lõpetamiseks tegi hoonete omanik OÜ Polli Mõis 24.03.2016. a. OÜ Polli Mõis omandas kõnealused hooned 2015. a, mil valitsejamaja ja aednikumaja olid juba avariilises seisus, sh valitsejamaja peaaegu hävinud.

Kohalikule omavalitsusele edastati Muinsuskaitseameti eksperdihinnang ja küsiti arvamust hoonete mälestiseks olemise lõpetamise kohta 29.12.2016. Karksi vald kirjale ei vastanud.


II ÕIGUSLIK HINNANG

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku tulemusena on tehtud ettepanek lõpetada Polli mõisa aednikumaja ja valitsejamaja mälestiseks olemine. Käesolevas asjas on tehtud kindlaks, et hooned on hävinud sellisel määral, et nende piisavalt autentsena taastamine ei ole võimalik. Valitsejamaja puhul ei ole võimalik ka varemetena konserveerimine, sest põletamata tellistest seinad on ilmastikuolude käes muutunud sisuliselt saviks. Aednikumaja väheseid säilinud ajaloolisi müüriosi ei ole Muinsuskaitseameti hinnangul võimalik enam säilitada. Hoonete seisundi parandamiseks vajalik konstruktsioonide asendamine põhjustaks nende autentsuse kadumise.

Muinsuskaitseamet on asja kaalunud ning leidnud, et hoonete taastamine ei ole põhjendatud. Hoonete taastamise korral oleks tegu täiemahuliste rekonstruktsioonidega, millel puuduvad mälestise tunnused.

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamisel ei kohaldu enam omanikule muinsuskaitseseadusest tulenevad mälestise suhtes kehtivad kitsendused.

Eelnevast tulenevalt leidis Muinsuskaitseamet eksperdihinnangus, et asja mälestiseks olemise lõpetamine on põhjendatud. Edaspidi jäävad hävinud hoonete vundamendid Polli mõisa kasvuhoone kaitsevööndisse, kus ehitamine tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Perspektiivis on võimalik samale kohale ehitada hävinud hoonete mahte järgivad uued keskkonda sobivad hooned.

Indrek Saar
Kultuuriminister

/otsingu_soovitused.json