1. Kinnitada Välisministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Valitsuse 12. märtsi 1990. a. määrus nr. 56 ""Eesti NSV Välisministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta" (ENSV ÜVT 1990, 10, 155).
Peaminister Tiit VÄHI
Välisminister Siim KALLAS
Riigisekretär Uno VEERING
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
19. novembri 1996. a.
määrusega nr. 292
Välisministeeriumi põhimäärus
I. ÜLDSÄTTED
1. Välisministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Rävala pst. 9, EE0100 Tallinn.
II. VALITSEMISALA JA ÜLESANDED
6. Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
7. Riigi välispoliitika kavandamisel ministeerium:
1) töötab välja riigi välispoliitika põhisuunad, teostab ja koordineerib välissuhtlemist;
2) töötab koostöös vastavate valitsusasutuste ja põhiseaduslike institutsioonidega välja julgeoleku- ja välismajanduspoliitika põhisuunad ja teostab neid oma pädevuse piires;
3) valmistab ette riikidevahelist suhtlemist puudutavate avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõude tekstid;
4) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste asutamise ja nende tegevuse lõpetamise kohta, avab ja sulgeb Eesti Vabariigi konsulaarasutusi.
8. Välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamisel ministeerium:
1) osaleb välislepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel, valmistab ette või vajadusel kooskõlastab lepingute eelnõud ning vormistab Vabariigi Valitsuse korraldusel volikirjad välislepingute sõlmimiseks;
2) esitab Vabariigi Valitsusele välislepingute eelnõud, tehes seda vajaduse korral koostöös eelnõu ettevalmistanud valitsusasutusega;
3) korraldab välislepingute ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või nendega ühinemise dokumentide ettevalmistamise, allakirjutamise ja vahetamise või depositaarile esitamise, samuti välislepingute denonsseerimise;
4) esitab välislepingud registreerimiseks ÜRO Sekretariaadis ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides;
5) säilitab Eesti Vabariigi välislepingud ja korraldab nende avaldamise Riigi Teatajas;
6) täidab Eesti Vabariigi nimel depositaari ülesandeid.
9. Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamisel välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ministeerium:
1) korraldab suhtlemist välisriikide ja nende esindustega;
2) koordineerib teiste täidesaatva riigivõimu valitsusasutuste suhtlemist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindustega Eesti Vabariigis;
3) korraldab vastavalt riikidevahelistele kokkulepetele Eesti huvide esindamist teiste riikide poolt või teiste riikide huvide esindamist Eesti poolt;
4) koordineerib suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega ja osalemist nende töös;
5) korraldab valitsusdelegatsioonide, eriülesannetega delegatsioonide ja missioonide lähetamise teistesse riikidesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistele nõupidamistele;
6) abistab välisriike ja rahvusvahelisi organisatsioone nende esinduste asutamisel ning tegutsemisel Eesti Vabariigis;
7) osaleb Vabariigi Presidendi, peaministri ja valitsusliikmete välisvisiitide, samuti välisriikide riigi- ja valitsusjuhtide ning valitsusliikmete Eesti-visiitide korraldamisel;
8) teeb Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile ettepaneku kuulutada välisriigi diplomaatilise esinduse juht või kuulutab Eesti Vabariigis asuva välisesinduse töötaja vastavuses rahvusvahelise õiguse normide ja tavaga persona non grata'ks;
9) korraldab ja juhib Eesti välisesinduste tööd, vahendab teiste täidesaatva riigivõimu asutuste suhtlemist välisesindustega;
10) korraldab Eesti välisesinduste kaudu Eesti viisade väljastamist ja teostab muid konsulaartoiminguid.
10. Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmisel välisriikides ministeerium:
1) korraldab Eesti Vabariiki puudutavate rahvusvaheliste vaidluste lahendamise vastavalt ÜRO põhikirjale ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele ja normidele;
2) korraldab Eesti Vabariigi esindamise ÜRO Rahvusvahelises Kohtus, Alalises Rahvusvahelises Vahekohtus, Euroopa Inimõiguste Komisjonis ja Euroopa Inimõiguste Kohtus ning vajadusel teistes vaidluste lahendamise, vahekohtu- ning kohtuinstitutsioonides;
3) teostab Eesti välisesinduste kaudu Eesti kodanike ja juriidiliste isikute huvide ja seaduslike õiguste kaitset välisriikides.
11. Õigusaktide eelnõude osas ministeerium:
1) töötab välja ministeeriumi valitsemisala (välissuhtlemist) reguleerivate õigusaktide eelnõud ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja teistele seadustele ning osaleb välismajandusalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;
2) annab arvamusi ja kooskõlastusi kooskõlastamiseks esitatud teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud õigusaktide eelnõude kohta.
12. Muude asjade korraldamisel ministeerium:
1) korraldab Eesti Vabariigi diplomaatilist posti;
2) annab välja diplomaatilisi passe;
3) oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel abistab teisi ministeeriume ja teeb nendega koostööd;
4) valitseb temale valitseda antud riigivara;
5) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande.
13. Ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.
III. VÄLISMINISTER
14. Ministeeriumi juhib välisminister (edaspidi minister).
15. Minister:
1) juhib ministeeriumi, korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises kooskõlas välissuhtlemisseaduse, teiste õigusaktide ning rahvusvahelise praktikaga;
4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
6) vastutab ministeeriumi valitseda antud riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega;
7) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste otsustamiseks;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi asekantsleri ja osakonna peadirektori;
9) nimetab ja kutsub tagasi asjuri ning konsulaarasutuse juhi välisteenistuse seaduses sätestatud korras;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri nõuniku;
11) kohaldab enda poolt ametisse nimetatavatele ametnikele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;
12) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused ja ministeeriumi teenistujate koosseisu;
13) kinnitab nõunike ametijuhendid, määrates nende ülesanded ja alluvuse;
14) kinnitab ministeeriumi sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, enda poolt ametisse nimetatud diplomaadi ametijuhendi, konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise korra ministeeriumis ja välisesinduses ning ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töökorra, -põhimõtted ja koosseisu;
15) kehtestab välisteenistuse diplomaatilised ametikohad vastavalt välisteenistuse seaduses sätestatud ametiastmetele;
16) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
17) esitab Vabariigi Valitsusele ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse alusel taotluse erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
18) esitab Vabariigi Valitsusele ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse alusel taotluse diplomaatilise auastme andmiseks või äravõtmiseks;
19) annab või võtab ära diplomaatilise teenistusastme või madaldab seda kantsleri ettepanekul välisteenistuse seaduses sätestatud korras;
20) lahendab ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised vaidlused ja seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikud vaidlused;
21) annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele;
22) võib moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ja määrab nende ülesanded ja töökorra, vajadusel paneb nende moodustamise ning ülesannete ja töökorra määramise kantslerile;
23) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile;
24) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
25) kinnitab ministeeriumi ametnike Vabariigi Valitsuse poolt moodustatavate valitsuskomisjonide ja delegatsioonide liikmeteks või juhiks ning rahvusvaheliste organisatsioonide Eesti-poolseks esindajaks esitamise juhendi;
26) täidab teisi ministeeriumi valitsemisalasse jäävaid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
16. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.
17. Ministri asendamine toimub seaduses sätestatud korras.
IV. KANTSLER
18. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.
19. Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite, juriidilise osakonna, protokolliosakonna, personaliosakonna ja sekretariaadi, samuti kantslerile alluvate ministeeriumi nõunike tööd ning asekantslerite kaudu muude ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, tagab teenistusliku töödistsipliini ja ministeeriumi tööülesannete õigeaegse ja majanduslikult säästliku lahendamise;
2) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud, korraldab ministeeriumi käsutuses olevate rahaliste vahendite jaotamist ja vastutab ministeeriumi eelarvevahendite ja vara sihipärase kasutamise eest;
3) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks;
4) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
5) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
6) vajadusel koordineerib suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
7) teeb ministrile ettepanekuid konsulaarasutuse juhi nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
8) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste juhtidelt nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
9) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja muud teenistujad, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi nõunikud;
11) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
12) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid ning koosseisuväliste teenistujate ameti- ja tööjuhendid;
13) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;
14) lähetab ministeeriumist välisesindusse, kutsub välisesindusest tagasi ning nimetab välisesinduses ametisse ministeeriumi teenistuses oleva diplomaadi ja muu teenistuja seaduses ettenähtud korras;
15) teeb ministrile ettepaneku diplomaatilise teenistusastme andmiseks, madaldamiseks või äravõtmiseks ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse alusel välisteenistuse seaduses sätestatud korras;
16) kinnitab enda poolt ametisse nimetatud diplomaadi ametijuhendi ja ministeeriumi teenistujate puhkusegraafikud;
17) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku;
18) korraldab ministeeriumi ametnike Vabariigi Valitsuse poolt moodustatavate valitsuskomisjonide ja delegatsioonide liikmeteks või juhiks ning rahvusvaheliste organisatsioonide Eesti-poolseks esindajaks esitamise juhendi väljatöötamist ning esitab selle ministrile kinnitamiseks;
19) annab kaasallkirja ministri määrustele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;
20) annab kaasallkirja Vabariigi Valitsusele esitatavatele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras ja vastutab nende ettevalmistamise eest ning osaleb ministri äraolekul Vabariigi Valitsuse istungil;
21) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi oma teenistuskohustuste või ministrilt saadud volituste piires;
22) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle ning teiste ministeeriumi pitsatite kasutamise korra;
23) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste põhimääruste, sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, ministeeriumis ja välisesinduses konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise korra ning välisteenistuse seaduse alusel moodustatava ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töökorra, -põhimõtete ja koosseisu väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
24) moodustab ministri ülesandel nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ning määrab nende ülesanded ja töökorra;
25) võib moodustada ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks, ministeeriumi tegevuse koordineerimiseks, ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks ning üksikküsimuste lahendamiseks ajutisi komisjone ning määrab nende ülesanded ja töökorra;
26) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike toimingute üle;
27) annab ministrile aru ministeeriumi struktuuriüksuste tegevusest;
28) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid.
20. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.
21. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab ministeeriumi kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.
22. Kantsleri äraolekul asendab teda asekantsler haldusküsimustes, viimase äraolekul asekantsler poliitika, pressi ja informatsiooni küsimustes ning viimase äraolekul asekantsler välismajanduspoliitika ja konsulaarküsimustes. Kantsleri ja asekantslerite äraolekul määrab minister kantsleri asendajaks osakonna peadirektori. Kantsleri asendamine vormistatakse ministri käskkirjaga.
V. ASEKANTSLER
23. Ministeeriumi koosseisus on asekantsleri ametikohad poliitika, pressi ja informatsiooni küsimustes, välismajanduspoliitika ja konsulaarküsimustes ning haldusküsimustes.
24. Asekantsler poliitika, pressi ja informatsiooni küsimustes:
1) juhib ja koordineerib poliitikaosakonna, poliitika planeerimise osakonna ning pressi- ja infoosakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade peadirektorite edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
5) annab juhiseid sisuliste küsimuste lahendamiseks tulenevalt talle alluvate osakondade spetsiifikast ja põhimäärusest;
6) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
7) tagab tema funktsionaalsesse tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmise;
8) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
9) vajadusel kooskõlastab ministeeriumi poolt ettevalmistatud ja tema tegevusvaldkonda kuuluvad ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud õigusaktide eelnõud;
10) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
25. Asekantsler välismajanduspoliitika ja konsulaarküsimustes:
1) juhib ja koordineerib välismajanduspoliitika osakonna ja konsulaarosakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade peadirektorite edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
5) annab juhiseid sisuliste küsimuste lahendamiseks tulenevalt talle alluvate osakondade spetsiifikast ja põhimäärusest;
6) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
7) tagab tema funktsionaalsesse tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmise;
8) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
9) vajadusel kooskõlastab ministeeriumi poolt ettevalmistatud ja tema tegevusvaldkonda kuuluvad ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud õigusaktide eelnõud;
10) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
26. Asekantsler haldusküsimustes:
1) juhib ja koordineerib raamatupidamise osakonna ja haldusosakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade peadirektorite edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3) kujundab ja viib ellu ministeeriumi administratiiv- (v.a. personalipoliitika) ja finantspoliitika põhisuunad;
4) osaleb ministeeriumi aastaeelarve ning lisaeelarve väljatöötamisel ja teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
6) annab juhiseid sisuliste küsimuste lahendamiseks tulenevalt talle alluvate osakondade spetsiifikast ja põhimäärusest;
7) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle;
8) tagab tema funktsionaalsesse tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmise ja ministeeriumi struktuuriüksuste majanduslikult säästliku tegevuse;
9) vajadusel koordineerib oma pädevuse piires suhtlemist teiste täidesaatva riigivõimu asutustega, et lahendada ministeeriumi ees seisvaid ülesandeid;
10) vajadusel kooskõlastab ministeeriumi poolt ettevalmistatud ja tema tegevusvaldkonda kuuluvad ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud õigusaktide eelnõud;
11) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
27. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle alluvate osakondade peadirektoritele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras.
28. Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teine asekantsler. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.
VI. OSAKONNA PEADIREKTOR
29. Osakonna peadirektor:
1) juhib osakonna tööd ja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
2) jaotab ülesanded talle alluvate teenistujate vahel ning annab neile juhiseid ja korraldusi;
3) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
4) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
5) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
6) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;
7) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse, osakonna teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks;
10) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
11) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või ministri või vahetu ülemuse antud ülesandeid.
30. Osakonna peadirektori täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.
VII. OSAKOND
31. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
32. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad vastavalt osakonna põhimäärusele kuuluda bürood või talitused.
33. Ministeeriumi osakonna bürood juhib büroo direktor, kelle õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.
34. Ministeeriumi osakonna struktuur ja pädevus sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab minister.
35. Ministeeriumi osakonnad on:
1) poliitikaosakond;
2) välismajanduspoliitika osakond;
3) juriidiline osakond;
4) konsulaarosakond;
5) protokolliosakond;
6) pressi- ja infoosakond;
7) personaliosakond;
8) haldusosakond;
9) raamatupidamise osakond;
10) poliitika planeerimise osakond;
11) sekretariaat osakonna õigustes.
36. Poliitikaosakond tegeleb küsimustega, mis tulenevad Eesti Vabariigi poliitilistest suhetest välisriikidega, Eesti Vabariigi poliitilisest tegevusest rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel foorumitel, Eesti rahvuslikust julgeolekupoliitikast, ning vajadusel peab eeltooduga seotud läbirääkimisi.
37. Välismajanduspoliitika osakond tegeleb küsimustega, mis tulenevad Eesti Vabariigi majandussuhetest välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, koordineerib selleks vastava strateegia väljatöötamist ja elluviimist, sealhulgas kahe- ja mitmepoolseid läbirääkimisi, korraldab strateegiliste kaupade ekspordi süsteemi tööd ja rahvusvahelise arenguabi andmisega seotud küsimusi, osaleb kaubavahetuse ja investeeringute edendamise programmide väljatöötamisel ja elluviimisel.
38. Juriidiline osakond tegeleb küsimustega, mis on seotud läbirääkimiste pidamise, välislepingute ettevalmistamise, sõlmimise, nendega ühinemise või ratifitseerimisega; töötab välja välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; annab arvamusi ja kooskõlastusi kooskõlastamiseks esitatud, teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud õigusaktide eelnõude kohta; lahendab välissuhtlemisest tulenevaid inimõigustega seotud küsimusi; nõustab ministeeriumi juhtkonda rahvusvahelise õiguse küsimustes. Osakonna põhiülesanne on tagada Eesti Vabariigi huvide õiguslik kaitse ning välispoliitiliste eesmärkide realiseerimine rahvusvahelise õiguse printsiipidest ning normidest lähtuvalt.
39. Konsulaarosakond korraldab Eesti välisesinduste kaudu Eesti Vabariigi juriidiliste isikute ja kodanike huvide ja seaduslike õiguste kaitset, Eesti viisade väljastamist ning konsulaartoimingute teostamist, koostab selleks vajalike õigusaktide eelnõusid ning teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid konsulaarasutuste avamiseks ja sulgemiseks ning aukonsulite nimetamiseks ja vabastamiseks. Osakond vastutab oma põhiülesannete piires Eesti Vabariigi õigusaktide, välislepingute ja rahvusvahelise õiguse printsiipide ja normide järgimise eest konsulaartegevuses.
40. Protokolliosakond osaleb Vabariigi Presidendi, peaministri ja valitsusliikmete välisvisiitide, samuti välisriikide riigi- ja valitsusjuhtide ning valitsusliikmete Eesti-visiitide ettevalmistamisel ja läbiviimisel, riiklikul tasemel pidustuste, tseremooniate ja vastuvõttude korraldamisel, muude protokolliliste ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, riigiprotokolliga seonduvate küsimuste lahendamisel, välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindajate akrediteerimise ning elukorraldusega seonduvate küsimuste lahendamisel.
41. Pressi- ja infoosakond tagab ministeeriumi ja välisesinduste varustamise nii kodu- kui ka välismaiste massiteabekanalite kaudu leviva operatiiv- ja üldinfoga; teeb rahvusvaheliselt kättesaadavaks Eestit tutvustava ning tema sisepoliitilisi arenguid ja välispoliitilisi eesmärke selgitava teabe ning korraldab ministeeriumi suhtlemist ajakirjandusega.
42. Personaliosakond osaleb ministeeriumi personalipoliitika väljatöötamises ja korraldab selle elluviimist, lahendab sellest tulenevaid üksikküsimusi ning tegeleb personali juhtimise protseduuride ja meetodite väljatöötamise ning juurutamisega.
43. Haldusosakond tegeleb ministeeriumi ja välisesinduste haldamisega seotud küsimustega, olemasolevate kui ka asutatavate välisesinduste materiaal-tehnilise baasi perspektiivplaneerimise ja selle realiseerimise võimaluste väljaselgitamisega, ministeeriumi ja välisesinduste arvutipargi, paljundustehnika ja sidesüsteemide kompleksse väljatöötamisega, vajalike kantselei- ja majandustarvete ning mööbliga varustamise ja nende paigaldamisega, ministeeriumi haldusalasse kuuluvate ja välisesinduste hoonete ekspluatatsiooni-, remondi- ja ümberehitusküsimustega, transpordiküsimuste lahendamisega ja oma ülesannete täitmiseks vajalike riigihangete korraldamisega oma pädevuse piires.
44. Raamatupidamise osakond tegeleb ministeeriumi palgaarvestuse, vara, lähetuste ja hankijate arvestusega ning välisesinduste raamatupidamisalase töö koordineerimise ja kontrollimisega.
45. Poliitika planeerimise osakond tegeleb küsimustega, mis on seotud välispoliitilise strateegia väljatöötamise ja selle analüüsimisega, teeb prognoose ning ettepanekuid välispoliitiliste seisukohtade formuleerimiseks.
46. Sekretariaat korraldab ministeeriumi ja välisesinduste asjaajamist.
VIII. VÄLISESINDUS
47. Välisesindus on ministeeriumi struktuuriüksus. Välisesindused on diplomaatiline esindus, konsulaarasutus ja eriülesannetega missioon või delegatsioon.
48. Eriülesannetega missiooni või delegatsiooni moodustamise ja pädevuse konkreetse ülesande täitmiseks otsustab Riigikogu või Vabariigi Valitsus.
49. Välisesinduse ametikohtade loetelu ja pädevus sätestatakse välisesinduse põhimääruses, mille kinnitab minister.
50. Välisesindus esindab oma pädevuse piires Eesti Vabariiki asukohariigis, kaitseb Eesti Vabariigi, tema juriidiliste isikute ja kodanike huve ning seaduslikke õigusi asukohariigis, väljastab Eesti viisasid ja teostab muid konsulaartoiminguid, suhtleb asukohariigi välisministeeriumi ja teiste ametiasutustega, peab vajadusel läbirääkimisi asukohariigi valitsusega, edendab sõbralikke suhteid ja majandussidemeid Eesti Vabariigi ja asukohariigi vahel ning jälgib asukohariigi sise- ja välispoliitikat.
IX. VÄLISESINDUSE JUHT
51. Välisesinduse juht:
1) juhib välisesinduse tööd ja vastutab välisesindusele pandud ülesannete laitmatu, õigeaegse, täpse ning majanduslikult säästliku lahendamise eest;
2) allub välispoliitilistes küsimustes ministrile, käesoleva põhimääruse punktis 24 nimetatud asekantslerile ja poliitikaosakonna peadirektorile, administratiiv- ja personaliküsimustes kantslerile ning finantsküsimustes kantslerile ja käesoleva põhimääruse punktis 26 nimetatud asekantslerile, majanduspoliitika ja kaubandussuhete küsimustes käesoleva põhimääruse punktis 25 nimetatud asekantslerile ja välismajanduspoliitika osakonna peadirektorile, konsulaarküsimustes käesoleva põhimääruse punktis 25 nimetatud asekantslerile ja konsulaarosakonna peadirektorile. Osakondade peadirektorid annavad vajadusel välisesinduse juhile juhiseid oma osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes;
3) korraldab välisesinduse tegevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi ning esitab ministeeriumile ettepanekuid nimetatud küsimuste lahendamiseks;
4) esitab ministeeriumile ettepanekud välisesinduse kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
5) tagab ministeeriumi poolt eelarves ettenähtud summasid ületavate välisesinduse kulutuste eelneva kooskõlastamise ministeeriumiga;
6) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt välisesindusele pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;
7) annab ministeeriumile aru välisesinduse tööst;
8) koostab regulaarselt ülevaateid asukohariigi sise-, välis- ja majanduspoliitika kohta ning edastab informatsiooni ministeeriumile;
9) kinnitab kantsleriga kooskõlastatult välisesinduse sisekorraeeskirja;
10) allkirjastab ja viseerib välisesinduses koostatud dokumendid kooskõlas kehtivate õigusaktide, välisesinduse põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
11) täidab muid seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega või välisesinduse põhimäärusega talle pandud või ministri, kantsleri või käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud ametniku poolt antud ülesandeid.
52. Välisesinduse juhi täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks välisesinduse põhimäärusega.
53. Ministeeriumi struktuuriüksused pöörduvad Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse poole ministri kaudu.
X. NÕUNIK
54. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda:
1) ministri nõunikud;
2) ministeeriumi nõunikud.
55. Ministri nõunikud alluvad ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks. Minister võib teenistusse võtta kuni kolm nõunikku.
56. Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
57. Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.
XI. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID,
NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
58. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon).
59. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks, ministeeriumi tegevuse koordineerimiseks, ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks ning üksikküsimuste lahendamiseks moodustada ajutisi komisjone või ministri ülesandel moodustada käesoleva põhimääruse punktis 58 nimetatud komisjone.
60. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees, liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.
61. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.
62. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende endi nõusolekul.
63. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonna peadirektori ettepanekul.
64. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.
65. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.
66. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu.
67. Käesoleva põhimääruse punktides 58 ja 59 nimetatud ministri või kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.
68. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.
69. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.
XII. MINISTEERIUMI SÜMBOLID
70. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "VÄLISMINISTEERIUM".
71. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ning kantsleri kirjaplangil kasutatakse riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler.
72. Ministeeriumi struktuuriüksusel võib olla oma kirjaplank ja oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.
73. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.
XIII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
74. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute aktide ja toimingute üle seadusega ettenähtud korras.
75. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonna peadirektorile või välisesinduse juhile talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.
76. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile, osakonna peadirektorile või välisesinduse juhile ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.
Välisminister Siim KALLAS
]]>