Teksti suurus:

Riigipiiri seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 54, 902

Riigipiiri seadus

Vastu võetud 30.06.1994

(õ) 27.11.2008 23:50

 

 

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 13. juuli 1994. a.
otsusega nr. 386

I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus sätestab Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirireþiimi.

§ 2. Eesti riigipiir

(1) Eesti riigipiir (edaspidi riigipiir) on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.

(2) Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.

(3) Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste piirilepingutega.

(4) Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir.

§ 3. Eesti territoriaal- ja siseveed ning õhuruum

(1) Eesti territoriaalveed on Eesti territoriaalmeri. Eesti Vabariigi suvereniteet laieneb territoriaalvete põhjale ning maapõuele selle all.

(2) Eesti siseveed on:
1) Eesti sisemeri;
2) sadamarajatiste kõige merepoolsemaid punkte ühendavast mõttelisest joonest kalda poole jäävad Eesti sadamate veed;
3) jõgede, järvede ja muude veekogude, mille kõik kaldad asuvad Eesti maa-alal, veed.

(3) Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.

(4) Piiriveekogu käesoleva seaduse mõistes on jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir.

§ 4. Riigipiiri kulgemine

Riigipiir kulgeb:
1) maismaal mõttelise joonena läbi Eesti Vabariigi välislepingutega(edaspidi välislepingud) kindlaks määratud piirimärkide keskkohtade;
2) merel mööda Eesti territoriaalmere välispiiri;
3) riigipiiriga ristuval jõel sirgjoonena, mis ühendab jõe kallastele väljuvaid mõttelisi riigipiiri punkte;
4) järvel ja muul looduslikul veekogul sirgjoonena läbi välislepingutega kindlaks määratud piirimärkide keskkohtade või mööda keskmise veeseisu ajal määratud veepeegli keskjoont;
5) tehisveekogul vastavalt riigipiiri kulgemisele enne veekogu täitmist;
6) mittelaevatataval piirijõel mööda jõe keskmise veeseisu ajal määratud keskjoont, laevatataval piirijõel mööda pealaevatee keskjoont;
7) sillal, tammil või piiriveekogul paikneval muul rajatisel mööda selle keskkohta või tehnoloogilist telge, sõltumata piirijoone kulgemisest veekogul.

§ 5. Riigipiiri tähistamine

(1) Riigipiir tähistatakse:
1) maismaal alaliste, paiksete piirimärkidega;
2) piiriveekogul ujuvate, talvel jääle paigaldatavate ajutiste piirimärkidega.

(2) Piirimärkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus, võttes arvesse sõlmitud välislepinguid.

§ 6. Piiririba

(1) Piiririba on maismaal kuni 10 meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa poole.

(2) Linnas või muus asulas piiririba ei kehtestata.

(3) Piiririba konkreetne laius ja hooldamise kord kehtestatakse riikidevaheliste lepingutega.

(4) Piiririba maa-ala on riigi omand.

(5) Piiriribal on keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piirimärkide ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimise ning riigipiiri valvamisega.

§ 7. Riigipiiri kontroll

Vabariigi Valitsus kehtestab vastavalt riikidevahelistele lepingutele riigipiiri kontrollimise ning piirimärkide ja -rajatiste korrashoidmise eeskirjad.

II peatükk
PIIRIREŽIIM

§ 8. Piirirežiim

(1) Piirirežiimiga määratakse kindlaks:
1) isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kord;
2) kauba (vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid, samuti loomad) üle riigipiiri toimetamise kord;
3) ujuvvahendite (edaspidi laevad) territoriaal- ja sisemerre sisenemise, nendes liikumise ja viibimise ning nendest väljumise, samuti piiriveekogude Eestile kuuluvates vetes liikumise ja viibimise kord;
4) õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord;
5) isikute ja transpordivahendite piiripunkti sisenemise, selles paiknemise ja sellest väljumise ning kaupade piiripunkti sisseveo, selles paiknemise ja sellest väljaveo kord.

(2) Piirirežiimiga võidakse piirata riigipiiri valvamist takistavat või piirirahu häirivat tegevust nagu tulirelvade ja lõhkematerjalide kasutamine, töötamine piiririba vahetus läheduses, jahipidamine ja kalapüük, kariloomade karjatamine, valgustuse ja lahtise tule kasutamine.

(3) Piirirežiimist tulenevad õigused, kohustused ning piirangud, kui need ei ole sätestatud seaduse või välislepinguga, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond, kui seadusega ei sätestata teisiti.

(4) Piirivalve õigused ja kohustused piirirežiimi tagamisel sätestatakse piirivalveseadusega.

§ 9. Riigipiiri ületamine

(1) Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad riigipiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle riigipiiri toimetada Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu.

(2) Erandid käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud korrast on lubatud käesolevas või muus seaduses ettenähtud juhtudel. Samuti ei laiene nimetatud kord õhusõidukitele, mis läbivad Eesti õhuruumi ilma vahemaandumiseta, ning välislaevadele nende rahumeelsel läbisõidul territoriaalmerest või seilamisel Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi.

(3) Eestisse saabuvad laevad ja õhusõidukid, mis on ületanud Eesti riigipiiri, liiguvad kehtestatud korras rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamasse või lennujaama.

(4) Keelatud on kaupade peale- ja mahalaadimine ning isikute väljumine riigipiiri ületanud laevast või õhusõidukist piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal. See keeld ei kehti lootsimisel, inimelude päästmisel ja õnnetusjuhtumite korral.

(5) Välisriigist piiripunkti saabunud isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, kuuluvad seaduste ning riikidevaheliste lepingutega ettenähtud korras kinnipidamisele ning tagasisaatmisele riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati.

§ 10. Piiripunkt

(1) Piiripunkt on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu, raudteejaama, jõe- või meresadama või lennujaama territooriumi osa, kus toimub piiri- ning muu piiriületamisega seotud kontroll.

(2) Piiripunktide ehitamise ja avamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 11. Piiri- ja tollikontroll

(1) Isikud ja transpordivahendid riigipiiri ületamisel ning kaubad nende ületoimetamisel kuuluvad piiri- ja tollikontrolli alla. Vajaduse korral toimub riigipiiril välislepingute ning Eesti õigusaktidega kehtestatud sanitaar-, karantiini-, veterinaar- või fütosanitaarkontroll.

(2) Isikute Eestisse sisenemine toimub rahvusvaheliselt tunnustatud reisidokumendi või seda asendava dokumendi alusel.

(3) Transpordivahendite riigipiiri ületamise ning kaupade sellest ületoimetamise aluseks olevate dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Riikidevahelise lepingu või seadusega võidakse teatava kategooria isikutele kehtestada riigipiiri ületamise lihtsustatud kord.

§ 12. Õhupiiri ületamine

(1) Õhusõidukid ületavad Eesti riigipiiri Vabariigi Valitsuse kehtestatud lennutrassidel kooskõlas välislepingutega ning Vabariigi Valitsuse sätestatud korras.

(2) Õhusõiduk võib riigipiiri ületada väljaspool kehtestatud lennutrassi üksnes Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonna loal.

(3) Sundmaandunud õhusõidukis olnud isikud toimetatakse vajadusel piirikontrolliks piiripunkti või kontrollitakse neid maandumise kohas. Sel juhul võib õhusõiduk startida Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonna loal.

(4) Piirireþiimi rikkumiseks ei loeta riigipiiri ületamist õhusõiduki tehnilise rikke, avarii, loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttu. Õhusõiduki kapten on kehtestatud korras kohustatud kõrvalekaldumisest teatama Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnale.

§ 13. Rahumeelne läbisõit territoriaalmerest

(1) Rahumeelne läbisõit Eesti territoriaalmerest on lubatud.

(2) Välisriigi sõjalaev või muu riiklikku ülesannet täitev laev võib territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita, kui riik teatab sellest Vabariigi Valitsusele diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt 48 tundi enne laeva läbisõitu. Teates märgitakse laeva nimi, tüüp ja muud nõutavad tundemärgid, läbisõidu alguse ja lõpu aeg ning koht. See nõue ei kehti laeva kohta, mis tegeleb inimelude päästmise või avariipäästetöödega.

(3) Välisriigi tuumalaev võib territoriaalmerest läbi sõita, kui välisriik esitab Vabariigi Valitsusele diplomaatiliste kanalite kaudu taotluse vähemalt 30 päeva enne kavandatavat läbisõitu. Vabariigi Valitsus teatab läbisõidu lubamisest või sellest keeldumisest vähemalt 14 päeva enne kavandatavat läbisõitu.

(4) Välisriigi laeva läbisõit territoriaalmerest on rahumeelne, kui sellega ei ohustata Eesti julgeolekut ega rikuta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga kehtestatud rahumeelse läbisõidu korda.

(5) Territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu korral on lubatud laeval peatuda, kui selle põhjuseks on avarii, vääramatu jõud või inimelu päästmine. Rahumeelse läbisõidu korrast kõrvalekaldumisest on välisriigi laeva kapten kohustatud teatama merepäästekeskusele või piirivalveasutusele.

(6) Välisriigi allveelaev või muu allveesõiduk peab Eesti territoriaalmere läbima veepinnal ja heiskama oma riigilipu.

(7) Läbisõidul territoriaalmerest peavad välisriigi laeva pardarelvad olema veoasendis ja kaetud kattega ning kala- ja muud püügivahendid paigutatud hoiukohta.

(8) Territoriaalmeres, kus on kehtestatud laevateed ja laevaliikluse eraldamise skeemid, peab välisriigi laev liikuma piki neid teid või kasutama liikumisel neid skeeme.

(9) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata välisriigi tsiviil- või sõjalaeva sissesõitu ja viibimist või see keelata territoriaal- ja sisemere mõnes piirkonnas.

§ 14. Sisenemine sisemerre ja sadamasse

(1) Sisemere võib välisriigi tsiviillaev läbida, sinna siseneda või sealt väljuda:
1) suundumiseks Eesti sadamasse;
2) väljumiseks Eesti sadamast;
3) seilamiseks Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi;
4) inimelu päästmiseks, õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks;
5) vääramatu jõu toimel.

(2) Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond, lähtudes käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest, kehtestab:
1) välisriikide laevade sisemerre ja sadamatesse sisenemise ja neist väljumise korra;
2) rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud sadamate loetelu;
3) reisijate ja veoste teenindamise korra sadamas ja reidil;
4) laevade ühendusepidamise kaldaga ja laevapere liikmete kaldale lubamise korra;
5) nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina.

(3) Sisemerre ei või siseneda välisriigi laev, millel on tuumajõuseade, tuumarelv või mille lastiks on radioaktiivsed ained, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud juhtudel.

(4) Sisemeres võib välisriigi laev liikuda ainult piki laevateed, kui see on kehtestatud, ja riikliku merelootsi lootsimisel. See nõue ei kehti lõbusõidulaevale kehtestatud tingimustele vastava laeva kohta.

(5) Välisriigi sõjalaeva või muu riiklikku ülesannet täitva laeva sisenemiseks sisemerre peab riik esitama Vabariigi Valitsusele diplomaatiliste kanalite kaudu taotluse vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sisenemist. Taotluses märgitakse laeva nimi, tüüp, pardal viibivate isikute nimekiri ja muud Eesti õigusaktidega ettenähtud andmed. Vabariigi Valitsus teatab oma otsusest seitse päeva enne kavandatavat sisenemist. Säte ei kehti inimelude päästmise või merereostuse likvideerimisega tegeleva laeva puhul.

§ 15. Välisriigi laeva liikumine piiriveekogul riigipiiri ületamisega

Välisriigi tsiviillaeva liikumine piiriveekogul riigipiiri ületamisega, kuid Eesti sadamasse sisenemiseta, reguleeritakse riikidevaheliste lepingutega.

§ 16. Riigipiiri ületamine päästetööde puhul

Riigipiiri ületamise korra päästetööde tegemiseks loodusõnnetuse või muu katastroofi või avarii puhul kehtestab Vabariigi Valitsus välislepinguid järgides.

§ 17. Riigipiiri ületamise ajutine piiramine või peatamine

(1) Riigi julgeoleku huvides, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks Eesti või välisriigi territooriumile, samuti välisriigi palvel on Vabariigi Valitsusel õigus:
1) ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada;
2) kehtestada karantiin riigipiiri ületamiseks isikutele ning koduloomade ja -lindude, samuti looma- ja taimekasvatussaaduste ning muude veoste toimetamiseks üle riigipiiri.

(2) Riigipiiri ületamise piiramisest või riigipiiri sulgemisest teatab Vabariigi Valitsus asjast huvitatud riikidele.

III peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 18. Riigipiiri valvamine ja kaitsmine

Riigipiiri valvavad ja kaitsevad piirivalve ja kaitsejõud vastavalt oma pädevusele.

§ 19. Vastutus piirireþiimi rikkumise eest

(1) Isik, kes on süüdi piirireþiimi rikkumises, võetakse haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras.

(2) Riigipiiri ebaseaduslikult ületanud välismaalane, kelle tegevuses puudub kuriteo koosseis, kuulub piirilt tagasisaatmisele seaduses ettenähtud korras.

§ 20. Piiriküsimuste lahendamine

(1) Piiriküsimuste lahendamisel naaberriikidega lähtub Eesti Vabariik põhiseadusest, riikidevahelistest lepingutest ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadest.

(2) Piirialast koostööd naaberriikidega korraldavad ja piirivahejuhtumeid lahendavad Eesti piiriesindajad. Eesti piiriesindaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(3) Kui piirialase koostöö küsimused ja piirivahejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti piiriesindaja osavõtul, tehakse seda diplomaatiliste kanalite kaudu.

§ 21. Välislepingu kohaldamine

Kui Riigikogu ratifitseeritud välislepingus on kehtestatud käesolevast seadusest erinevad normid, kohaldatakse välislepingu norme.

§ 22. Ajutise kontrolljoone staatus

(1) Ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ajutisele kontrolljoonele laienevad käesoleva seadusega sätestatud riigipiiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ning kord, piirireþiim ja vastutus piirireþiimi rikkumise eest.

§ 23. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks:

1) Eesti Vabariigi majanduspiiri seadus (RT 1990, 15, 167; RT I 1993, 62, 891);

2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus «Eesti Vabariigi majanduspiiri seaduse rakendamise kohta» (RT 1990, 15, 168).

 

 

Riigikogu esimees Ülo NUGIS

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

/otsingu_soovitused.json