Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.07.1995 otsus nr 596
Relvaseadus
Vastu võetud 28.06.1995
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse ülesanne on määratleda relvade omandi- või valdamisõiguse subjektide ring ja nende õigused relvade soetamisel ja omamisel, samuti reguleerida relvade ja laskemoona käibele lubamise, käibe korraldamise ja käibes olevate relvade ja laskemoona arvestuse ning järelevalve korralduse alused ning lasketiiru ja laskepaiga rajamise üldised nõuded.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) esemele ja seadeldisele, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud,
kuid mida on võimalik sellena kasutada;
2) enne 1890. aastat valmistatud tuli- ja heitrelvadele;
3) jäädavalt kasutuskõlbmatuks muudetud relvale;
4) lahingutehnikale;
5) pürotehnilistele seadmetele ja seadeldistele;
6) kaitsejõudude, piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud
päästeüksuste, tolli ning täitevasutuste relvadele ja laskemoonale, välja
arvatud juhul, kui need on seaduses otseselt nimetatud.
(3) Kaitsejõudude, piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ning täitevasutuste relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise, kandmise, sisse- ja väljaveo ja transiidi ning lahingurelvade valmistamise, parandamise, ümbertegemise ja lammutamise kord, samuti relvade ja laskemoonaga lubatavate tehingute liigid ja nende teostamise kord, kaitsejõudude lasketiirudele ja laskepaikadele esitatavad nõuded ja kasutamise kord ning kaitsejõudude relvaregistri asutamise ja pidamise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministrite määrustega, kui seadus ei sätesta teisiti.
(4) Käesolev seadus laieneb relvi valdavatele, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavatele ühingutele (välja arvatud Kaitseliit) niivõrd, kuivõrd antud ühingut käsitlev seadus ei sätesta teisiti.
§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) relv – seadeldis või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti
kahjustamiseks;
2) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti mehhaaniliseks kahjustamiseks
heitlaenguga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse plahvatusel tekkivate
kuumade gaaside energiat;
3) automaattulirelv – tulirelv, mis ühekordsel päästikule vajutamisel on
võimeline tulistama heitlaengute valangu;
4) õhkrelv – relv, mille laeng saab suunatud liikumise suruõhu või muu gaasi
energiast;
5) gaasirelv – relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks
kahjustamiseks toksiliste ainetega;
6) heitrelv – relv, mille laeng saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu
või mehhaanilise seadeldise abil;
7) külmrelv – relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks inimese kehalise
jõu abil vahetus kontaktis kahjustamise objektiga;
8) sporditulirelv – tulirelv, mis on ette nähtud rahvusvaheliselt tunnustatud
spordialade harrastamiseks;
9) tulirelva laskemoon – seadeldis või ese või selle koostisosa, mis on ette
nähtud lasu sooritamiseks vastavast relvaliigist;
10) relva või laskemoona märgistamine – relva või laskemoona märgistamine
teatud tunnusmärkidega teistest relvadest või relvaosadest või teisest
laskemoonast eristamise eesmärgil;
11) relva või laskemoona soetamine – relva või laskemoona omandamine omandi-
või valdamisõiguse alusel;
12) relva ja laskemoona käive – relva või laskemoona valmistamine, müük,
soetamine, hoidmine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu (import),
väljavedu (eksport), parandamine, ümbertegemine, lammutamine, hävitamine,
laenutamine, võõrandamine, sundvõõrandamine ja pärimine;
13) relva ja laskemoona arvestus – arvestus, mida peetakse relvade ja
laskemoona käibe üle;
14) relvakollektsioon – ajaloolist või kultuurilist väärtust omavate relvade
korrastatud kogum, mida kasutatakse või on võimalik kasutada väljapanekuks või
uurimistööks;
15) öösihik – pimedas sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur
või elektrooniline võimendus.
§ 3. Relva olulised osad
(1) Tulirelva olulised osad on tulirelva raud, padrunipesa, lukk, pääste- ja löögimehhanism, samuti nende toorikud, kui neid saab lõplikult valmistada üldkasutatavate tööriistadega.
(2) Muude relvaliikide olulised osad määrab vajadusel Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.
(3) Relva olulisele osale laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud antud liiki relva käibele, märgistamisele ja arvestusele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.
§ 4. Tulirelvade lisaseadmed
(1) Käesolev seadus eristab tulirelvadele paigaldamiseks ettenähtud
lisaseadmeid vastavalt nende otstarbele järgnevalt:
1) optilised ja lasersihikud;
2) öösihikud;
3) helisummutid.
(2) Tulirelvale paigaldamiseks ettenähtud optilist sihikut tohib soetada, omada, kanda ja kasutada isik, kellel on relvaluba.
(3) Tulirelvale paigaldamiseks ettenähtud lasersihikut tohib soetada, omada, kanda ja kasutada isik, kellel on selleks politseipeadirektori antud luba.
(4) Optiline sihik tuleb registreerida elukohajärgses politseiprefektuuris nädala jooksul pärast selle soetamist.
(5) Tsiviilkäibesse ei lubata tulirelvade lisaseadmetest öösihikuid ja helisummuteid.
§ 5. Koduses majapidamises või olmes kasutatavad terariistad
Käesoleva seaduse mõistes ei kuulu külmrelvade hulka terariistad (noad, pussid, kirved jms.), mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad käesoleva seaduse § 11 1. lõike punktis 9 nimetatud eritunnused.
§ 6. Relvade ja laskemoona kvaliteedi- ja ohutusnõuded
Relvade ja laskemoona kvaliteedi- ja ohutusnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.
2. peatükk
RELVADE JA LASKEMOONA LIIGITAMINE JA SERTIFITSEERIMINE. RIIKLIK TEENISTUS- JA
TSIVIILRELVADE KATASTER.
RELVAREGISTRID. PADRUNIKESTADE JA KUULIDE KOLLEKTSIOONID
§ 7. Relvade ja laskemoona liigitamine
(1) Käesolev seadus liigitab relvi nende põhilise kasutusvaldkonna ja tsiviilkäibesse lubamise korra järgi.
(2) Põhilise kasutusvaldkonna järgi liigitatakse relvad:
1) lahingurelvadeks;
2) teenistusrelvadeks;
3) tsiviilrelvadeks.
(3) Tsiviilkäibesse lubamise korra järgi liigitatakse relvad piiramata ja piiratud tsiviilkäibega relvadeks (edaspidi piiramata ja piiratud käibega relvad).
(4) Kriteeriumid relvade ja laskemoona liigitamiseks tsiviil-, teenistus- ja lahingurelvadeks ning vastavaks laskemoonaks kehtestab Vabariigi Valitsus, kui seadus ei sätesta teisiti.
(5) Relvade liigitamise muul alusel kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister, kui seadus ei sätesta teisiti.
(6) Muud liiki relvad, mis käesoleva seaduse mõistes ei kuulu lahingu-, teenistus- või tsiviilrelvade hulka, võivad Eesti territooriumil käibida ainult relvade kollektsioneerimise või nende kasutamise imiteerimise eesmärgil korras, mille kehtestab siseminister.
(7) Laskemoon liigitatakse samadel alustel ja korras kui relvad.
§ 8. Lahingurelvad
Lahingurelvad on relvad, mis põhiliselt on ette nähtud kaitsejõududele lahingutegevuseks ja teenistusülesannete täitmiseks.
§ 9. Teenistusrelvad
Teenistusrelvad on ette nähtud ametiasutustele nendele pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
§ 10. Tsiviilrelvad
(1) Tsiviilrelvad on relvad, mis põhiliselt on ette nähtud jahipidamiseks, tegelemiseks vastava spordialaga ning füüsiliste ja juriidiliste isikute turvalisuse tagamiseks.
(2) Tsiviilrelvad liigitatakse:
1) jahirelvadeks – sile- ja vintraudne tulirelv, kombineeritud tulirelv ning
külmrelv;
2) spordirelvadeks – õhk-, heit-, külm- ja tulirelv;
3) kaitseotstarbelisteks gaasirelvadeks (püstol, revolver, mehhaaniline pihusti
või aerosoolseadeldis) ja tulirelvadeks (jahitulirelv, püstol ja revolver).
§ 11. Relvad ja laskemoon, mida ei ole lubatud arvata teenistus- ja tsiviilrelvaks või nende laskemoonaks
(1) Teenistus- ja tsiviilrelvaks ning nende laskemoonaks ei ole lubatud
arvata:
1) relva ja laskemoona, mis on keelatud Eesti välislepinguga;
2) tulirelva, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
3) sileraudset relva, mille üldpikkus on väiksem kui 840 mm või mille raua
(raudade) pikkus on väiksem kui 500 mm, samuti jahitulirelva või
sporditulirelva, mille konstruktsioon võimaldab selle kasutamist lasu
sooritamiseks ka lahtivõetuna;
4) püstoli ja revolvri laskemoona, milles on kasutatud soomust läbivat, süüte-
või lõhkeomadustega kuuli, samuti nõelu sisaldavat või muud eriti suuri
kahjustusi tekitavat laskemoona;
5) kasteeti (nukke), teraspiitsa, kettnuia või muud vetruva või liigendotsaga
löögivahendit, samuti muid spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud
esemeid;
6) lõike-, torke- või löögirelva, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on
peidetud selle sisse;
7) relva, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või
bioloogilise faktori kasutamisel;
8) gaasirelva või selle laskemoona, milles kasutatakse laenguna mürgiseid,
samuti muid tugevalt toimivaid aineid, mis võivad esile kutsuda olulisi
tervisekahjustusi või põhjustada inimesele kergemaliigilisi kehalisi kahjustusi
nende kasutamisel vahemaa tagant üle 0,5 m;
9) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja jäigalt kinnituva teraga nuga, mille
tera pikkus on üle 8,5 cm ja laius alla 14% tera pikkusest või mille tera on
kahelt poolt teritatud;
10) tulirelva, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt
kokku panna (lükata), lühendada või kiiresti lahti võtta.
(2) Tsiviilrelvaks ei lubata arvata:
1) tulirelva, mida tavaliselt kasutatakse kui lahingurelva;
2) automaattulirelva, olenemata sellest, kas see kuulub teenistus- või
lahingurelvade hulka või mitte;
3) tulirelva, mis oma kujult on äravahetamiseni sarnane automaattulirelvaga;
4) kumminuia.
§ 12. Piiramata käibega relvad
(1) Piiramata käibega relvade all mõistetakse käesolevas seaduses relvi, mis on kantud relvakatastrisse tsiviilrelvadena, kuid mille soetamiseks ei ole vaja luba ja mis ei kuulu registreerimisele.
(2) Piiramata käibega relvad on:
1) gaasipihusti;
2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga õhkrelv;
3) muu tsiviilrelv, mille on tunnistanud piiramata käibega relvaks Vabariigi
Valitsus.
§ 13. Piiratud käibega relvad
(1) Piiratud käibega relvade all mõistetakse käesolevas seaduses relvi, mida võidakse soetada käesolevas seaduses ettenähtud loa alusel koos järgneva registreerimisega nende omaniku või valdaja nimele.
(2) Piiratud käibega relvad on:
1) lahingurelv;
2) teenistusrelv;
3) tsiviilrelv, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 12 2. lõikes.
§ 14. Relvade ja laskemoona sertifitseerimine
(1) Kõik Eestis kasutusel olevad, valmistatud või ümbertehtud, samuti Eestisse teistest riikidest toodud relvad ning nende juurde kuuluv laskemoon kuuluvad kohustuslikule sertifitseerimisele, välja arvatud juhul, kui on olemas Eesti pädeva riigiasutuse otsus välisriigi antud sertifikaadi tunnustamise kohta.
(2) Sertifitseerimisel tehakse kindlaks relva ja laskemoona parameetrid, vastavus kvaliteedi- ja ohutusnõuetele ning kuuluvus lahingu-, teenistus- või tsiviilrelva või selle laskemoona hulka.
(3) Relva, mis oma tehniliste näitajate alusel võib kuuluda nii lahingu-,
teenistus- kui ka tsiviilrelvade hulka, määratletakse ainult ühe liigi järgi
alljärgnevalt:
1) tsiviilrelvana, kui see relv võib kuuluda lahingu-, teenistus- või
tsiviilrelvade hulka;
2) teenistusrelvana, kui see relv võib kuuluda lahingu- või teenistusrelvade
hulka;
3) lahingurelvana, kui selle relva suhtes puuduvad käesoleva lõike punktides 1
ja 2 nimetatud alused.
(4) Relvi ja laskemoona sertifitseerib Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus.
(5) Sertifitseerimise tulemused esitatakse kaitseministrile, kes otsustab relva või laskemoona liigitamise lahingu-, teenistus- või tsiviilrelvaks või selle laskemoonaks, kui seadus ei sätesta teisiti.
(6) Seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega võib ette näha juhtumid, mil relva või laskemoona sertifitseerimise tulemused esitatakse Kaitseministeeriumi kaudu läbivaatamiseks Vabariigi Valitsusele, kes otsustab relva või laskemoona liigitamise lahingu-, teenistus- või tsiviilrelvaks või selle laskemoonaks.
(7) Relvade ja laskemoona sertifitseerimise korra, samuti selle eest võetava tasu määra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 15. Riiklik teenistus- ja tsiviilrelvade kataster
(1) Riiklik teenistus- ja tsiviilrelvade kataster (edaspidi relvakataster) on ametlik kogumik, mis sisaldab süstematiseeritud andmeid Eestis käibele lubatud teenistus- ja tsiviilrelvade liikide ja mudelite, samuti nende laskemoona kohta.
(2) Relvakatastri asutamise, pidamise ja avaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike nõue ei kehti teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona katseeksemplaride valmistamise, samuti nimetatud eksemplaride Eestist väljaviimise või relvade ja laskemoona üksikeksemplaride nende sertifitseerimise, katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil Eestisse sissetoomise suhtes. Need tegevused on lubatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud korras.
§ 16. Relvaregistrid
(1) Relvaregister on ametlik andmestik piiratud käibega relvade omanike või valdajate ja nende nimele registreeritud relvade kohta.
(2) Iga piiratud käibega relv kantakse vastavalt omanikule või valdajale kas teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse või kaitsejõudude relvaregistrisse.
(3) Piiratud käibega tulirelv kantakse relvaregistrisse Eestisse toomisel või Eesti tootjalt tellijale üleandmisel. Eraldi arvestust peetakse relvaregistris Eesti tootjate poolt välismaale eksporditavate relvade kohta.
(4) Relvaregistrisse ei kanta transiitsaadetises olevaid relvi. Nende relvade arvestamise kord nähakse ette transiiti reguleerivates õigusaktides.
(5) Relvaregistrid asutab ning nende pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 17. Tulirelva padrunikestade ja kuulide kollektsioonid
(1) Relvaregistri pidaja peab kõigi tema poolt registreeritud tulirelvade padrunikestade ja kuulide (välja arvatud sileraudsete jahirelvade padrunikestad ja pliikuulid) kollektsioone.
(2) Igast tulirelvast (välja arvatud sileraudne jahirelv), mis on registreeritud omaniku või valdaja nimele, sooritatakse kaks kontroll-lasku ning kontroll-laskudeks kasutatud padrunikestadest ja kuulidest (välja arvatud pliikuulid) moodustatakse tulirelvade padrunikestade ja kuulide kollektsioon.
(3) Kontroll-laskude sooritamise korra ja nende eest võetava tasu määra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.
(4) Padrunikestade ja kuulide kollektsioonid asutab ning nende pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.
3. peatükk
RELVADE OMANDI- VÕI VALDAMISÕIGUSE SUBJEKTID JA NENDE ÕIGUSED RELVADE SOETAMISEL
§ 18. Relvade ja nende laskemoona omandi- või valdamisõiguse subjektide liigid
Relvade ja nende laskemoona omandi- või valdamisõiguse subjektideks võivad
olla:
1) füüsiline isik;
2) Eestis registreeritud juriidiline isik;
3) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.
§ 19. Piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamise ja omamise või valdamise õigus
Piiramata tsiviilkäibega relvi ja nende laskemoona võivad vabalt soetada ja
omada või vallata:
1) Eesti kodanik, kes on vähemalt 16-aastane;
2) Eestis seaduslikul alusel viibiv välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik
(edaspidi välismaalane), kes on vähemalt 16-aastane;
3) Eestis registreeritud juriidiline isik;
4) riigi või kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi asutus).
§ 20. Eesti kodaniku õigused relvade soetamisel
(1) Eesti kodanikul, kes on vähemalt 18-aastane, on õigus soetada ja omada piiratud käibega tsiviilrelva, välja arvatud tulirelvade hulka kuuluv püstol ja revolver, käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Vintraudset jahitulirelva võib ta soetada ja omada juhul, kui tal on kehtiv jahitunnistus.
(2) Eesti kodanikul, kes on vähemalt 21-aastane või tegevteenistuse läbi teinud, on õigus soetada ja omada iga piiratud käibega tsiviilrelva käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
§ 21. Välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku õigused relvade soetamisel ja omamisel
(1) Välismaalasel, kes viibib Eestis alalise elamisloa alusel ja on vähemalt 18-aastane, on õigus soetada ja omada piiratud käibega tsiviilrelva, välja arvatud tulirelvade hulka kuuluv püstol, revolver ja vintraudne tulirelv, käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(2) Eestis seaduslikult viibival välismaalasel, keda ei ole nimetatud
käesoleva paragrahvi 1. lõikes ning kes on vähemalt 18-aastane, on õigus
soetada Eestist väljaviimiseks piiratud käibega tsiviilrelva käesoleva
seadusega kehtestatud tingimustel ja korras juhul:
1) kui ta omab kodakondsusjärgse riigi pädeva asutuse poolt väljaantud luba
antud liiki relva soetamiseks ja
2) kui tema relvasoetamisloa taotluse esitab vastava välisriigi diplomaatiline
või konsulaaresindus Eesti Välisministeeriumi kaudu ja
3) kui ta kohustub soetatava relva enda lahkumisel Eestist välja viima.
(3) Välismaalase soetatud relva Eestist väljaviimise korra kehtestab siseminister.
§ 22. Füüsilise isiku poolt piiratud käibega tsiviilrelva soetamise ja omamise alused
Füüsiline isik võib soetada ja omada piiratud käibega tsiviilrelva:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kasutuskõlblike relvade kollektsiooni loomiseks, hoidmiseks ja
täiendamiseks;
6) muuks otstarbeks, kui see ei ole vastuolus seadusega ja kui taotlus on
põhjendatud.
§ 23. Juriidilise isiku ja asutuse õigused piiratud käibega relvade soetamisel ja omamisel või valdamisel
(1) Juriidilisel isikul ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusel,
sealhulgas avalikku võimu teostaval riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusel
(edaspidi ametiasutus), on õigus soetada ja omada või vallata piiratud käibega
relvi:
1) sisevalveteenistuseks;
2) vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks;
3) õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes;
4) turvateenuste osutamiseks (ainult turvateenuste osutamisega tegelevatel
äriühingutel);
5) teenistusülesannete täitmise tagamiseks (ainult ametiasutustel);
6) relvade laenutamiseks õppuse, treeningu või võistluse läbiviimiseks
lasketiirus;
7) kasutamiskõlblike relvade kollektsiooni loomiseks, hoidmiseks või
täiendamiseks;
8) muuks relvade ja laskemoonaga seonduvaks tegevuseks, kui see ei ole
vastuolus seadusega ja kui taotlus on põhjendatud.
(2) Piiratud käibega tsiviilrelvade liigid ja kogused liikide järgi, mida võivad soetada ja omada või vallata juriidilised isikud ja asutused, kehtestab siseminister.
(3) Teenistusrelvade liigid ja kogused liikide järgi, mida on lubatud soetada ametiasutustel teenistusülesannete täitmise tagamiseks ning vajadusel ka sisevalveteenistuseks, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel siseminister.
(4) Teenistusrelvade liigid ja kogused liikide järgi, mida on lubatud soetada turvateenuseid osutavatel äriühingutel ning sisevalveteenistust omavatel organisatsioonidel, kes valvavad ja kaitsevad objekti, mille turvalisuse tagamise erinõuded on kehtestanud Vabariigi Valitsus, kehtestab siseminister.
(5) Lahingurelvade liigid ja kogused, mida võib soetada ametiasutus sõltuvalt temale pandud teenistusülesannete iseloomust, kehtestab vajadusel Vabariigi Valitsus.
4. peatükk
PIIRATUD KÄIBEGA RELVA SOETAMISE, REGISTREERIMISE JA ÜMBERREGISTREERIMISE KORD
§ 24. Relvasoetamisluba
(1) Relvasoetamisluba (edaspidi soetamisluba) antakse ainult selle relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse.
(2) Soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse relva soetamiseks, mis kuulub loas märgitud relvaliigi hulka, samuti selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(3) Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljaandmise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra.
(4) Soetamisloa hävimisest või kaotsiminekust on loa omanik kohustatud viivitamatult teatama loa väljastanud või oma asukohajärgsele politseiasutusele.
(5) Soetamisloa vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab siseminister.
§ 25. Relva registreerimise ja ümberregistreerimise üldine kord
(1) Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, registreerima selle relva soetamisloa väljaandnud politseiasutuses.
(2) Isik, kes on soetanud relva välisriigist sissetoomise teel, on kohustatud selle registreerima soetamisloa välja andnud politseiasutuses seitsme tööpäeva jooksul, arvates Eestisse saabumise päevast.
(3) Relva registreerimiseks esitab relva soetanud isik relva koos soetamisloaga, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta, kui relv on ostetud kauplusest, või dokumendi, mis tõendab relva soetamist muul käesoleva seadusega lubatud viisil.
(4) Elu- või asukoha vahetamisel, samuti relva võõrandamisel ning muudel käesoleva seaduse või muude õigusaktidega sätestatud juhtudel on relva omanik või valdaja kohustatud relva ümber registreerima seitsme tööpäeva jooksul.
(5) Relva registreerimise ja ümberregistreerimise korra kehtestab siseminister.
§ 26. Relvaluba
(1) Relva registreerimisel väljastab politseiasutus relva soetanud isikule relvaloa.
(2) Füüsilise isiku relvaluba annab loa omanikule õiguse vastava laskemoona soetamiseks, relva ja laskemoona hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja kandmiseks käesoleva seaduse ning muude õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel.
(3) Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse välja anda mitu relvaluba. Relvaluba, mis on välja antud isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks (edaspidi paralleelluba).
(4) Paralleelluba antakse relva omanikuga sama politseiprefektuuri teenistuspiirkonnas elunevale ühele või mitmele isikule juhul, kui relva omanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt.
(5) Juriidilise isiku või asutuse relvaluba annab loa omanikule õiguse vastava laskemoona soetamiseks, relva ja laskemoona hoidmiseks ja edasitoimetamiseks (veoks) ning õiguse anda relva ja laskemoona oma töötajatele kandmiseks ja edasitoimetamiseks käesoleva seaduse ning muude õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel.
(6) Kollektsioneeritava relva kandmine võidakse keelustada.
(7) Relvaluba antakse tähtajaga üks kuni viis aastat. Paralleelloa väljaandmise tähtaeg on piiratud relva omaniku relvaloa tähtajaga ja kaotab kehtivuse relva omaniku relvaloa tühistamise korral.
(8) Relvaluba võidakse välja anda ka lühemaks tähtajaks:
1) kui taotleja seda soovib;
2) isikule, kelle viibimine riigis on piiratud lühema ajavahemikuga kui aasta;
3) juriidilisele isikule või asutusele, kelle tegevus on määratud tähtajaliselt
ja piiratud lühema ajavahemikuga kui aasta.
(9) Isikutele, keda sise- või kaitseminister on seaduses sätestatud korras autasustanud nimelise tulirelvaga, antakse nimelise relva relvaluba ilma kehtivustähtaega määramata.
(10) Relvaloa hävimisest või kaotsiminekust on loa omanik kohustatud viivitamatult teatama loa väljastanud või oma asukohajärgsele politseiasutusele.
(11) Relvaloa vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab siseminister.
§ 27. Füüsilise isiku poolt soetamisloa ja relvaloa taotlemise kord
(1) Füüsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks võtab vastu ja vaatab läbi elukohajärgne politseiprefektuur hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast.
(2) Soetamisloa või relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
1) vormikohase kirjaliku avalduse, näidates selles soetada soovitava relva
margi või liigi ja otstarbe või konkreetse relva ja selle omaniku, kui tegemist
on paralleelloa taotlemisega;
2) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-des 20 ja 21
sätestatud nõuetele ning seda, et tema suhtes ei esine käesoleva seaduse § 28
1. ja 2. lõikes loetletud asjaolusid;
3) arstliku läbivaatuse järeldusotsuse;
4) muud dokumendid, mis tuleb esitada käesoleva seaduse või muude õigusaktide
alusel relvasoetamisloa või relvaloa taotlemisel;
5) kaks fotot.
(3) Paralleelloa taotleja peab esitama ka relvaomaniku notariaalselt tõestatud kirjaliku nõusoleku tema relva kasutamiseks paralleelloa alusel.
(4) Taotleja arstliku läbivaatuse ja järeldusotsuse vormistamise korra kehtestab sotsiaalminister.
(5) Enne soetamisloa või relvaloa saamist on taotleja kohustatud:
1) sooritama politseiasutuses eksami käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega
kehtestatud nõuete tundmises relva soetamist, sissetoomist, registreerimist,
hoidmist, edasitoimetamist, kandmist, kasutamist ja võõrandamist käsitlevates
küsimustes;
2) sooritama katse tema poolt soetada soovitava relva käsitsemise oskuses.
(6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud eksami ja katse läbiviimise korra ning nende sooritamiseks vajalike teadmiste ja oskuste mahu kehtestab siseminister.
(7) Arstliku läbivaatuse teostamine, samuti politseiasutuses sooritamisele kuuluval eksamil ja katsel osalemine on tasuline. Tasu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
§ 28. Füüsilisele isikule soetamisloa või relvaloa andmist välistavad asjaolud
(1) Soetamisluba või relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:
1) ei vasta käesoleva seaduse §-des 20 ja 21 sätestatud nõuetele;
2) on sõltuvuses alkoholist või uimastist või kellel on psüühikahäired;
3) on füüsiliste puuetega, mis takistavad tema poolt taotletava relva
kasutamist, ja kes ei ole nõus teist liiki relva soetamisega;
4) on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud;
5) on kriminaalkorras karistatud kuriteo eest, mille põhjustas hooletu
ümberkäimine relva, laskemoona või lõhkematerjaliga, olenemata sellest, kas
karistatus on kustunud või kustutatud;
6) on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata
sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud;
7) omab karistatust muu kuriteo toimepanemise eest;
8) on halduskorras karistatud tulirelva ja laskemoona hoidmist, kandmist või
kasutamist või jahipidamist reguleerivate õigusaktide rikkumise eest;
9) on enne relvasoetamisloa taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul
vähemalt kaks korda karistatud halduskorras;
10) on kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kuulutatud tagaotsitavaks või võetud
vastutusele kahtlustatavana, süüdistatavana või kohtualusena;
11) on soetamisloa taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid;
12) ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona
hoidmiseks.
(2) Peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aluste võib keelduda
soetamisloa ja relvaloa andmisest:
1) isikule, kellele varem väljaantud relvaloa kehtetuks tunnistamisest on
möödunud vähem kui viis aastat ja loa kehtetuks tunnistamine oli tingitud relva
või laskemoona hoidmist, kandmist või kasutamist reguleerivate õigusaktide
rikkumisest;
2) isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem keeldutud ja sellest on
möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud käesoleva paragrahvi
1. lõike punktides 2–12 nimetatud asjaoludest;
3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või
käitumise tõttu on loa väljaandja poolt leitud olevat sobimatu antud liiki
relva soetamiseks ja omamiseks.
(3) Soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult, keeldumise puhul ära näidates keeldumise põhjuse. Otsus tehakse teatavaks taotluse esitajale.
(4) Soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse peale võib esitada kaebuse kohtule seaduses ettenähtud korras.
§ 29. Juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest vastutav isik
(1) Juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest vastutavaks isikuks (edaspidi vastutav isik) või tema asendajaks saab olla vähemalt 21-aastane alaliselt Eestis elav Eesti kodanik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele ning kelle suhtes ei esine § 28 1. ja 2. lõikes loetletud asjaolusid.
(2) Enne vastutavaks isikuks või tema asendajaks kinnitamist on vastav kandidaat kohustatud sooritama eksami käesoleva seaduse ja muude õigusaktide tundmises, mis reguleerivad relvade ja laskemoonaga seonduvat tegevust. Juhul kui taotletakse tegevuslitsentsi relvade ja laskemoona valmistamiseks või relvade parandamiseks või muuks eriteadmisi vajavaks tegevuseks, kontrollitakse ka vastavaid eriteadmisi.
(3) Eksami läbiviimise korra ning selle sooritamiseks vajalike teadmiste ja oskuste mahu ning vastutavaks isikuks vormistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
(4) Vastutava isiku kandidaadi eksam on tasuline. Võetava tasu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Kui vastutava isiku tegevus on lõppenud või kui ta ei vasta enam käesoleva paragrahviga sätestatud nõuetele, on relvaloa või tegevuslitsentsi omanik kohustatud sellest kohe teatama relvaloa või tegevuslitsentsi väljastajale ning hiljemalt kahe kuu jooksul teatama uuest vastutavast isikust. Nimetatud ajavahemikuks vormistatakse vastutavaks isikuks tema asendaja kandidaadiks esitatud isik.
(6) Vastutava isiku määramine ei vabasta tippjuhti isiklikust vastutusest relvade ja laskemoonaga seotud tegevuse vastavuse eest käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
§ 30. Juriidilise isiku ja asutuse poolt soetamisloa ja relvaloa taotlemise kord
(1) Juriidilise isiku ja asutuse taotluse soetamisloa ja relvaloa saamiseks võtab vastu ja vaatab läbi asukohajärgne politseiprefektuur hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast.
(2) Soetamisloa ja relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
1) põhjendatud kirjaliku avalduse, näidates selles soetada soovitava relva
margi või liigi, otstarbe ja hulga;
2) ettevõtte või asutuse juhi käskkirja relvade ja laskemoonaga seonduva
tegevuse eest vastutava isiku ja teda asendava isiku kandidaatide määramise
kohta;
3) õiendi, milles on näidatud vastutava isiku ja teda asendada võiva isiku
kandidaadi ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, töökoht, amet ja
telefoninumber;
4) juriidilise isiku või asutuse põhikirja (-määruse) ja selle
regisreerimistunnistuse notariaalselt kinnitatud ärakirja;
5) relva kasutama hakkavate töötajate nimekirja, milles on näidatud nende ees-
ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht ning turvatöötaja kaardi olemasolul ka
kaardi seeria, number, väljaandmise aeg ja kehtivuse tähtaeg.
6) valvatavate objektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid,
kontaktisikud ja nende telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvateenuste
osutamiseks või turvaülesannete täitmiseks;
7) õiend relvade hoiukoha ja -tingimuste kohta;
8) muud dokumendid, mis kuuluvad esitamisele käesoleva seaduse või muude
õigusaktide alusel relvasoetamisloa või relvaloa taotlemisel.
(3) Soetamisloa taotlemisel peab juriidiline isik või asutus loa väljastajale teatama vastutava isiku ja tema asendaja kandidaadi, kes vastutab selle eest, et taotleja tegevus toimub käesoleva seaduse ja selle alusel väljaantud muude õigusaktide kohaselt ja tingimustel, mis on ette nähtud tegevuslitsentsiga, kui tegemist on litsentsimisele kuuluva tegevusalaga.
§ 31. Juriidilisele isikule ja asutusele soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud
(1) Soetamisluba ja relvaluba ei anta juriidilisele isikule ja asutusele,
kes:
1) on soetamisloa taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid;
2) ei oma käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega ettenähtud tingimusi relva
ja laskemoona hoidmiseks;
3) on vähemalt kaks korda rikkunud relva või laskemoona hoidmise, veo või
võõrandamise või relva registreerimise ja ümberregistreerimise või relva
kasutada andmise korda ja ei ole täitnud järelevalveorgani ettekirjutust;
4) on vähemalt kaks korda rikkunud käesoleva või muu seaduse alusel
litsentsimisele kuuluval tegevusalal tegutsemise korda, kui viimati nimetatud
tegevuslitsentsi olemasolu on soetamisloa saamiseks nõutav eeltingimus.
(2) Soetamisloa ja relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult, keeldumise puhul ära näidates keeldumise põhjuse. Otsus tehakse teatavaks taotluse esitajale.
(3) Soetamisloa ja relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse peale võib esitada kaebuse kohtule.
5. peatükk
SOETAMISLOA JA RELVALOA KEHTIVUSE PIKENDAMINE VÕI TÜHISTAMINE
§ 32. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse pikendamine
(1) Avaldus soetamisloa või relvaloa kehtivuse pikendamise kohta tuleb esitada loa väljastanud politseiasutusele vähemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist.
(2) Juhul kui loa kehtivuse pikendamist taotleva isiku suhtes on muutunud tema poolt eelnevalt esitatud andmed, on ta kohustatud vastavad muutused märkima oma avaldusse ja vajadusel esitama täiendavalt dokumendid, mis neid muutusi kajastavad.
(3) Politseiasutus ei pikenda loa kehtivust, kui loa omanik ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele.
§ 33. Soetamisloa või relvaloa tühistamine
(1) Soetamisloa või relvaloa välja andnud politseiprefektuur tühistab
nimetatud load, kui:
1) seda taotleb loa omanik;
2) loa omanik ei vasta käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele;
3) relv kuulub erikonfiskeerimisele;
4) loa omanik on surnud, surnuks või teadmata kadunuks tunnistatud;
5) relv on kaotsi läinud või hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks määral,
mis ei võimalda selle taastamist või seda ei soovi teha relva omanik või
valdaja;
6) soetamisluba või relvaluba on kaotsi läinud või hävinud;
7) juriidiline isik on lõpetatud või lõppenud ja asutus on likvideeritud;
8) relva omanik või valdaja on vähemalt kaks korda rikkunud käesoleva seaduse
või muu õigusakti sätteid, mis kuuluvad tema suhtes kohaldamisele relva
registreerimisel ja ümberregistreerimisel, relva ja laskemoona hoidmisel või
kasutada andmisel, või ei ole täitnud temale tehtud ettekirjutuste nõudeid;
9) soetamisloa või relvaloa omanik on relva kaasas kandnud alkoholijoobes,
narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all;
10) soetamisloa või relvaloa omanik on kasutanud relva käesoleva seadusega
kehtestatud korda rikkudes, kuid sellega ei kaasnenud haldus- või
kriminaalvastutust.
(2) Paralleelluba tühistatakse ka relva omaniku avalduse alusel.
(3) Soetamisloa või relvaloa tühistamine vormistatakse otsusega. Otsuses peab olema näidatud tühistamise põhjus ja rikutud õigusnorm. Otsus tehakse viivitamatult teatavaks loa omanikule.
(4) Soetamisloa või relvaloa tühistamise otsuse peale võib esitada kaebuse kohtule.
§ 34. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või tühistamise tagajärjed
(1) Pärast soetamisloa või relvaloa kehtivuse möödumist või tühistamist on loa ja vastava relva omanik, seadusjärgne valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba ja relv ja selle laskemoon, kohustatud need hiljemalt 10 päeva jooksul üle andma loa väljastanud politseiprefektuurile ja kui see ei ole võimalik, siis asukohajärgsele politseiprefektuurile.
(2) Paralleelloa kehtivuse möödumisel või kehtetuks tunnistamisel peab loa valdaja 10 päeva jooksul tagastama relva ja laskemoona selle omanikule ning paralleelloa selle väljastanud politseiasutusele ja kui see ei ole võimalik, siis asukohajärgsele politseiprefektuurile.
(3) Kaebuse esitamine kohtule soetamisloa või relvaloa tühistamise otsuse peale ei vabasta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud isikuid loa, relva või laskemoona üleandmise kohustusest.
(4) Loa, relva või laskemoona üleandmine võib toimuda nende asukohas või politseiprefektuuris. Relva või laskemoona üleandmine peab toimuma nende asukohas juhul, kui need annab üle isik, kes käesoleva seaduse järgi ei olnud nende seadusjärgne omanik või valdaja enne soetamisloa või relvaloa tühistamist ja kes on teatanud politseiprefektuurile või tema töötajale enda valduses olevast relvast või laskemoonast. Vastavasisulised teated kuuluvad kohustuslikule registreerimisele politseiasutuses, olenemata sellest, missugusel viisil on teade edastatud.
(5) Loa, relva või laskemoona üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles näidatakse üksikasjalised andmed üleantud loa, relva või laskemoona kohta, sealhulgas relva ja laskemoona seisundi kohta. Vastava akti vormi kehtestab siseminister.
(6) Politseiasutus, kes võttis hoiule kohustuslikult üleandmisele kuuluva relva või laskemoona, on kohustatud tagama nende säilimise ja seisundi, milles nad üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeriti. Vaidlused, mis tekivad kahju tekitamise pinnal seoses hoiule antud relva või laskemoona algse seisundi halvenemisega, lahendatakse kohtu korras.
(7) Alates hoiuleandmise päevast on hoiule antud relva ja laskemoona endisel seadusjärgsel omanikul või valdajal õigus relva ja laskemoona võõrandada kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras, välja arvatud erikonfiskeerimise otsuse alusel üleantud relv ja laskemoon.
(8) Juhul kui soetamisloa või relvaloa tühistamise otsuse peale esitati kaebus kohtule ja lõpliku kohtuotsusega tunnistatakse loa tühistamine alusetuks, on vastava loa, relva või laskemoona hoiule võtnud politseiprefektuur kohustatud need pärast kohtuotsuse jõustumist viivitamatult tagastama omanikule või seadusjärgsele valdajale. Soetamisloa või relvaloa tühistamise otsuse jõussejäämise korral on politseiprefektuurile üleantud relva või laskemoona omanikul või seadusjärgsel valdajal õigus need võõrandada käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud korras alates kohtuotsuse jõustumise päevast.
(9) Juhul kui käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhtudel võõrandamisele kuuluvat kasutamiskõlblikku relva ja laskemoona nende omanik või seadusjärgne valdaja ettenähtud tähtaja jooksul võõrandanud ei ole, kuulub hoiule antud relv või laskemoon sundvõõrandamisele käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud korras ja tingimustel. Kasutamiskõlbmatuna üleantud relv ja laskemoon hävitatakse käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud korras.
6. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA HOIDMINE
§ 35. Relva ja laskemoona hoidmine
Relva ja laskemoona hoidmise all mõistetakse käesolevas seaduses nende hoidmist elu- või asukohas või relvaloal näidatud hoiukohas.
§ 36. Piiramata käibega relva ja laskemoona hoidmine
Piiramata käibega relva ja laskemoona hoitakse tingimustes, mis tagavad nende ohutuse ümbrusele ning välistavad nende kättesaadavuse kõrvalistele isikutele.
§ 37. Piiratud käibega relva ja laskemoona hoidmine
(1) Piiratud käibega relva ja laskemoona hoidmine on lubatud isikul, kes on saanud käesoleva seadusega kehtestatud korras relvaloa või tegevuslitsentsi.
(2) Piiratud käibega relva ja laskemoona peab hoidma tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu.
(3) Füüsiline isik võib oma elukohas hoida mitte rohkem kui kaheksat
tulirelva ning gaasipüstolit ja -revolvrit ning nende juurde kuuluvat
laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit iga tuli- või gaasirelva kohta;
2) kuni 100 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
3) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
4) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta.
(4) Füüsiline isik võib hoida relva ja laskemoona oma elukohas või anda need kirjaliku hoiulepingu alusel hoiule juriidilisele isikule või asutusele, kellel on vastav tegevuslitsents.
(5) Juriidiline isik ja asutus võivad kuni kaheksat enda nimele registreeritud tulirelva hoida oma asukohas seifis, mis üldjuhul asub valvesignalisatsiooniga ruumis, tingimusel, et nende laskemoona hoitakse raudkapis või seifis ning relvadest eraldi.
(6) Rohkem kui kaheksa tulirelva ning nende laskemoona hoidmiseks peab olema relvahoidla.
(7) Piiratud käibega relva omanikul või valdajal on keelatud relva ja selle laskemoona üle anda teisele isikule, kes ei oma vastavat relvaluba.
(8) Relva ja laskemoona omanik või valdaja on kohustatud viivitamatult teatama igast relva või laskemoona kaotsimineku või hävimise juhtumist politseisse.
(9) Piiratud käibega relvade ja laskemoona hoiueeskirjad, sealhulgas nõuded relvahoidlale, kehtestab siseminister.
7. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA KANDMINE NING EDASITOIMETAMINE
§ 38. Relvakandmine
Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses laetud relva endaga kaasaskandmist väljaspool sellele ettenähtud hoiukohta relva võimaliku kasutamise eesmärgil.
§ 39. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord
(1) Piiratud käibega relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa ja isikut tõendava dokumendiga.
(2) Relva või laskemoona tuleb kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või hõivamise teiste isikute poolt, samuti juhusliku kahju tekitamise võimaluse. Kantava tulirelva rauas ei tohi olla padrunit.
(3) Relva või laskemoona on keelatud kanda:
1) alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all;
2) miitingul, demonstratsioonil, piketil, pidustustel ja teistel avalikel
üritustel, välja arvatud teenistus- või tööülesandeid täitval isikul.
(4) Vintraudse tulirelva omanikul on lubatud kaasas kanda kuni 30 padrunit ühe vintraudse tulirelva kohta.
(5) Kooskõlastatult asukohajärgse politseiprefektuuriga võivad juriidilised isikud, asutused ja ametiasutused oma õigusaktidega kehtestada piiranguid relvakandmisel oma asukohas või eraldi asuvatel objektidel.
(6) Relva ja laskemoona ühissõidukites kandmise eeskirjad kehtestab teede- ja sideminister kooskõlastatult siseministriga.
(7) Relva ja laskemoona spordivõistlustel kandmise eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister kooskõlastatult siseministriga.
(8) Ametiasutuste töötajate poolt teenistusrelva kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.
(9) Relva ja laskemoona kandmist jahil reguleerib siseministriga kooskõlastatud jahieeskiri.
§ 40. Relva ja laskemoona edasitoimetamine
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses füüsilisele isikule kuuluva või temale seaduses ettenähtud korras kandmiseks antud relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajadusel riigi piires ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata sellest, kas sellega kaasneb transpordivahendi kasutamine või mitte.
(2) Juriidilise isiku ja asutuse omandis või valduses olevate relvade ja laskemoona, mis ei ole välja antud kandmiseks nende töötajatele, edasitoimetamine riigi piires, millega kaasneb transpordivahendi kasutamine, kuulub käesolevas seaduses kohaliku veo mõistesse ja selle kord on reguleeritud käesoleva seaduse 8. peatüki vastavates paragrahvides.
(3) Relva ja laskemoona saatmine posti teel on keelatud.
§ 41. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt
(1) Piiratud käibega relva ja selle laskemoona edasitoimetamise õigus on isikul, kes omab vastavat relvaluba.
(2) Edasitoimetatav tulirelv, gaasipüstol ning -revolver peavad olema tühjaks laetud ja lahti võetud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.
(3) Relv, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletute hulka, ja selle eraldi asetsev laskemoon, peavad olema pakitud.
(4) Peale käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes sätestatu kehtivad edasitoimetatava relva või laskemoona kaasaskandmise kohta käesoleva seaduse § 39 2.–9. lõikes sätestatud nõuded.
§ 42. Juriidilise isiku või asutuse nimele registreeritud relva kandmine
(1) Juriidiline isik või asutus (välja arvatud ametiasutus) võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma töötajale, kes vastab käesoleva seaduse §-des 20 ja 21 sätestatud nõuetele ning kelle suhtes ei esine § 28 1. ja 2. lõikes loetletud asjaolusid.
(2) Juriidilise isiku või asutuse nimele registreeritud relva kandmisõigust tõendava dokumendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab siseminister.
§ 43. Ametiasutuse nimele registreeritud relva kandmine
(1) Ametiasutuse nimele registreeritud relv antakse kandmiseks selle töötajale teenistusülesannete täitmiseks vastava asutuse juhi otsuse alusel.
(2) Relva võib välja anda töötajale, kes on läbinud vastava ettevalmistusprogrammi ja kelle suhtes ei esine asjaolusid, mis välistavad relvaloa saamise füüsilise isiku poolt.
(3) Töötaja on kohustatud tagastama relva kohe pärast teenistusülesannete täitmist (näiteks tööpäeva või valvekorra lõppedes), välja arvatud juhul, kui relva alalise hoidmise vajadus on tingitud ametikohustuste iseloomust. Vastavate ametikohtade loetelu kehtestab asutuse juht kooskõlastatult politseiprefektuuriga.
(4) Ametiasutuse töötaja, kellele on välja antud relv, peab perioodiliselt läbima täiendõppe siseministri kehtestatud korras ja tingimustel.
(5) Ametiasutuse nimele registreeritud relva kanda andmise korra ning selle relva kandmisõigust tõendava dokumendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
8. peatükk
RELVADE JA LASKEMOONA VEDU
§ 44. Veo, kohaliku veo, sisse- ja väljaveo ning transiidi mõiste
(1) Veo all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona vedu õhu-, raudtee-, vee- või autotranspordiga.
(2) Kohaliku veo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires.
(3) Sisseveo (import), väljaveo (eksport) ja transiidi all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu, millega kaasneb Eesti tollipiiri või tolliterritooriumi ületamine.
§ 45. Relvade ja laskemoona vedu
(1) Relvade ja laskemoona kohalikku vedu võib teostada isik, kellele relvad kuuluvad omandi- või valdamisõiguse alusel, kui tal on nõuetele vastav pakend ja transpordivahend, või veotellimuse alusel juriidiline isik või asutus, kes omab vastavat tegevuslitsentsi.
(2) Juriidilisele isikule ja asutusele kuuluvate relvade ja laskemoona iga partii kohalik vedu võib toimuda asukohajärgse politseiprefektuuri loal, välja arvatud vedu ühe politseiprefektuuri teenistuspiirkonna piires.
(3) Relvi ja laskemoona võib vedada ainult pakitult ja pakendis, mis on nende veoks kohandatud. Pakendid peavad olema pitseeritud või plommitud.
(4) Rohkem kui viit tulirelva või 400 pardunit sisaldavat partiid on keelatud vedada vähem kui kahe tulirelva kandva saatjaga.
(5) Relvade ja laskemoona veo eeskirjad, sealhulgas nõuded kasutatavale transpordivahendile ja pakendile, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.
§ 46. Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu ning transiit
(1) Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu ning transiit toimub käesoleva seaduse, tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129) ja strateegilise kauba välja- ja transiitveo seaduse (RT I 1994, 30, 466) ning nende alusel väljaantud õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu ning transiiti võivad teostada isikud, kellel on vastav tegevuslitsents ja eriluba iga konkreetse kaubapartii sisse- või väljaveoks või transiidiks.
(3) On lubatud ainult nende teenistus- ja tsiviilrelvade ning laskemoona sissevedu, mis on eelnevalt sertifitseeritud käesoleva seadusega kehtestatud korras, või kui on olemas Eesti pädeva asutuse otsus selle välisriigi antud sertifikaadi tunnustamise kohta, kust relvad ja laskemoon sisse tuuakse, tingimusel, et sissetoodavate relvade mudelid ja laskemoon on kantud relvakatastrisse. Sissetoodavad relvad ja laskemoon peavad kandma vastavale standardile ettenähtud märgistust.
(4) Teenistus- ja tsiviilrelvade või nende oluliste osade või laskemoona väljavedu ja transiit võib toimuda ainult välislepingu alusel.
(5) Erilubasid relvade või laskemoona sisse- ja väljaveoks ning transiidiks antakse välja ja tühistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 47. Relvade üksikeksemplaride sissetoomine, väljaviimine ja transiit
(1) Eesti kodanik võib oma tarbeks relva ja laskemoona Eestisse sisse tuua, kui tal on vastava relva soetamisluba ja Riigi Politseiameti eriluba relva sissetoomiseks.
(2) Eesti kodanik võib enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestist välja viia, kui tal on Riigi Politseiameti eriluba relva väljaviimiseks ja selle riigi pädeva asutuse luba, kuhu relv ja laskemoon viiakse.
(3) Eestis elamisloa alusel viibiv välismaalane võib relva ja laskemoona Eestisse sisse tuua ja Eestist välja viia vastavalt käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõike sätetele.
(4) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja laskemoona Eestisse sisse tuua (osalemiseks näitusel või spordivõistlusel, õppuse läbiviimiseks, jahipidamiseks jne.) vastava välislepingu või kirjaliku kutse alusel ning Riigi Politseiameti eriloa olemasolul. Sissetoodud relvad peavad olema Eestist välja viidud tähtajaks, mis on näidatud lepingus või kutses.
(5) Välisriigi füüsilise või juriidilise isiku enda nimele registreeritud relva ja laskemoona transiit on lubatud üksnes Riigi Politseiameti eriloa ja selle riigi pädeva asutuse loa alusel, kuhu relv ja laskemoon viiakse.
(6) Relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo ning transiidi korra välisriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse töötajatele, samuti välisriigi teistele esindajatele ja nende saatjatele kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
9. peatükk
RELVADE JA LASKEMOONAGA SEONDUVATE TEGEVUSALADE LITSENTSIMINE
§ 48. Riikliku tegevuslitsentsi nõue mõnel relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal
(1) Riiklik tegevuslitsents (edaspidi tegevuslitsents) on nõutav järgmistel
relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel:
1) piiratud käibega relvade ja nende laskemoona, samuti helisummutite ja
öösihikute valmistamine, müük, parandamine, ümbertegemine, lammutamine, sisse-
ja väljavedu ning transiit, samuti optiliste ja lasersihikute valmistamine,
müük ja sissevedu;
2) lasketiiru või laskepaiga pidamine;
3) relva laenutamine või laskemoona müük lasketiirus;
4) relvade või laskemoona kohalik vedu teenusena;
5) relvade või laskemoona hoidmine teenusena;
6) muul Vabariigi Valitsuse määratud relvade ja laskemoonaga seonduval
tegevusalal.
(2) Tegevuslitsentsiga määratakse lubatud tegevusalade loetelu, millega litsentsi omanik võib tegelda.
(3) Tegevuslitsentsis peab olema märgitud litsentsi omaniku nimetus, litsentsi kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandja rekvisiidid, väljaandmise aluseks oleva otsuse number ja kuupäev.
(4) Tegevuslitsentsi koopiad peavad olema paigutatud litsentsitava tegevuse asukohas nähtavale kohale.
(5) Litsentsitava tegevuse alla ei kuulu:
1) füüsilise ja juriidilise isiku või asutuse nimele registreeritud relvade ja
laskemoona võõrandamine;
2) füüsilise isiku nimele registreeritud sileraudse jahi- ja spordirelva
padrunikestade laadimine selle relva omaniku isiklikuks kasutuseks;
3) füüsilise ja juriidilise isiku või asutuse nimele registreeritud relvade ja
laskemoona sisse- ja väljavedu, transiit ning kohalik vedu.
(6) Tegevuslitsentse annab välja, muudab, peatab ja tühistab Riigi Politseiamet.
(7) Tegevuslitsents ei ole tehingu objekt ja selle üleandmine, samuti omandamine ja kasutamine kolmandate isikute poolt on keelatud.
§ 49. Piirangud tegevuslitsentsi andmisel
Tegevuslitsentsi relvade ja laskemoona valmistamiseks, müümiseks, ümbertegemiseks, parandamiseks või lammutamiseks ei anta isikule, kes tegeleb turvateenuste osutamise või eradetektiivindusega või on turvateenuseid või eradetektiivindusalaseid teenuseid osutava isiku teenistuses või kontrolli all.
§ 50. Tegevuslitsentsi tühistamine
Tegevuslitsentsi võib tühistada, kui:
1) litsentsi omanik ei ole ühelgi litsentsis märgitud tegevusalal alustanud
tegevust 12 kuu jooksul, arvates litsentsi väljaandmisest;
2) asutamisloa või tegevuslitsentsi taotlemisel on teadvalt esitatud
valeandmeid;
3) on sooritatud tehing, mis väljub tegevuslitsentsiga lubatud tegevuse
raamidest;
4) litsentsi omanik on rikkunud käesolevat seadust või selle alusel antud
õigusakti.
§ 51. Litsentsimise korra kehtestamine
Relvade ja laskemoonaga seonduvate tegevusalade litsentsimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
10. peatükk
RELVADE VÕI LASKEMOONA VALMISTAMINE, MÜÜK, PARANDAMINE, ÜMBERTEGEMINE VÕI LAMMUTAMINE
§ 52. Relvade ja laskemoona valmistamine
(1) Teenistusrelvade ja nende laskemoona, samuti nende relvade optiliste, laser- ja öösihikute ning helisummutite valmistamine võib toimuda ainult vastava ametkonna poolt tellitud koguses, samuti riikliku tellimusena välislepingute alusel.
(2) Tsiviilrelvade ja nende laskemoona, samuti neile paigaldamiseks ettenähtud optiliste ja lasersihikute valmistamine võib toimuda kogustes, mis on ette nähtud vastavas tegevuslitsentsis.
(3) Teenistus- ja tsiviilrelvade ja laskemoona arvestust peetakse neid valmistavas ettevõttes siseministri kehtestatud korras.
(4) Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid tootmishoonete ja nende paiknemise kohta, kus valmistatakse relvi või laskemoona.
(5) Relvade või laskemoona valmistamisega tegelev isik on kohustatud:
1) hoidma toodangu valmistamiseks kasutatavat toorainet ja materjale, samuti
lõpetamata ja valmistoodangut kohas ja tingimustes, mis vastavad kehtestatud
korrale, ning kindlustama nende säilimise ja ohutuse ümbrusele;
2) kindlustama toodangu nõuetekohase kvaliteedi ja ohutuse;
3) märgistama ja esitama valmistoodangu sertifitseerimiseks vastavalt
kehtestatud korrale.
§ 53. Relvade ja laskemoona müük
(1) Relvade või laskemoona müügiga võivad tegelda ainult vastavat
tegevuslitsentsi omavad isikud, kes on kohustatud:
1) omama sertifikaati müüdavatele relvadele ja laskemoonale;
2) nõudma piiratud käibega relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja antud
liiki relva soetamisloa esitamist;
3) nõudma komisjonimüügile antava relva kohta selle realiseerimisluba;
4) teatama relvasoetamisloa välja andnud politseiasutusele andmed müüdud relva
ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist;
5) hoidma müügiks soetatud relvi ja laskemoona kohas ja tingimustes, mis
vastavad kehtestatud nõuetele;
6) pidama arvestust müügiks soetatud relvade ja laskemoona käibe üle ning
kindlustama nõutava dokumentatsiooni säilimise vastavalt kehtestatud korrale.
(2) On keelatud:
1) müüa alla 16-aastasele isikule ükskõik missugust relva või laskemoona;
2) müüa piiratud käibega relva isikule, kes ei esita oma isikut tõendavat
dokumenti ja antud liiki relva nõutavat soetamisluba;
3) teadvalt müüa defektset relva või laskemoona;
4) müüa relva või laskemoona, mille kohta ei ole sertifikaati või mis ei ole
kehtestatud korras märgistatud või kantud relvakatastrisse.
(3) Tehniliselt mittekorras oleva relva müümise korra kehtestab siseminister.
(4) Müügiks soetatud või komisjonimüügiks võetud relvade ja laskemoona arvestamise ja nende käibe, samuti müügiks soetatud, kuid defektseteks osutunud relvade ja laskemoona akteerimise ning nende edasise võimaliku käibe korra kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
§ 54. Relva parandamine
(1) Relva parandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva defekti kõrvaldamist viisil, millega ei kaasne relva kvalitatiivsete omaduste olulist muutumist.
(2) Relva parandamiseks ei nõuta eriluba ja see võib toimuda relva omaniku või seadusjärgse valdaja kirjalikul tellimusel.
§ 55. Relva ümbertegemine
(1) Relva ümbertegemise all mõistetakse käesolevas seaduses relva muutmist viisil, millega kaasneb relva kvalitatiivsete omaduste oluline muutumine.
(2) Piiratud käibega relva ümbertegemine võib toimuda ainult loa alusel.
(3) Relva ümbertegemise loa annab relva omaniku või seadusjärgse valdaja põhjendatud taotluse alusel välja politseiasutus, kus relv on registreeritud.
(4) Isikul, kes kasutab relva paralleelloa alusel, ei ole õigust taotleda selle relva ümbertegemise luba.
(5) Relva ümbertegemise loa andmisest võib politseiasutus keelduda, kui taotlus on põhjendamata või taotletakse relva ümbertegemist viisil, mille tagajärjel ümbertehtav relv ei vastaks enam tema esialgsetele liigitunnustele, juhul, kui relva omanik või seadusjärgne valdaja ei oma vastavat relvaluba.
(6) Relva ümbertegemise loa andmisel määrab politseiasutus, millises ulatuses on relva ümbertegemine lubatud. Samuti võib luba väljastav politseiasutus määrata konkreetse ümbertegija isiku.
(7) Relva ümbertegemise loa omanikul on õigus relva lasta ümber teha loal näidatud tähtaja piires.
(8) Kui relva ei olnud võimalik ümber teha selleks ettenähtud tähtaja jooksul, pikendab relva ümbertegemise loa väljastanud politseiasutus tähtaega, kui taotlus on esitatud enne loa kehtivustähtaja möödumist.
(9) Relva ümbertegemise luba, millele on kantud andmed relva ümbertegemise viisi kohta relva ümbertegija poolt, kuulub relva omaniku või seadusjärgse valdaja poolt kohustuslikule tagastamisele pärast relva ümbertegemist.
(10) Relva ümbertegemise loa väljaandmise ja pikendamise korra kehtestab siseminister.
§ 56. Relva lammutamine
(1) Relva lammutamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kui terviku lahtivõtmist koostisosadeks viisil, mis välistab relva kui terviku taastamise.
(2) Piiratud käibega relva lammutamine võib toimuda ainult loa alusel.
(3) Relva lammutamise loa annab relva omaniku või seadusjärgse valdaja taotlusel välja politseiasutus, kus relv on registreeritud.
(4) Isikul, kes kasutab relva paralleelloa alusel, ei ole õigust taotleda selle relva lammutamise luba.
(5) Relva lammutamise loa väljaandmise ja pikendamise korra kehtestab siseminister.
§ 57. Relvade parandamise, ümbertegemise või lammutamisega tegelevale isikule esitatavad nõuded
(1) Teenistusrelvade parandamine, ümbertegemine või lammutamine võib toimuda ainult vastava ametkonna tellimusel.
(2) Relvade parandamise, ümbertegemise või lammutamisega tegelev isik on
kohustatud:
1) nõudma isikult, kes toob relva parandamiseks, isikut tõendava dokumendi ja
relvaloa esitamist;
2) nõudma isikult, kes toob relva ümbertegemiseks või lammutamiseks, isikut
tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist koos politseiasutuse poolt relva kohta
väljaantud ümbertegemis- või lammutamisloaga;
3) teatama andmed ümbertehtud või lammutatud relva ja selle omaniku kohta relva
ümbertegemise või lammutamise loa andnud politseiasutusele kolme tööpäeva
jooksul pärast relva ümbertegemist või lammutamist;
4) hoidma parandamiseks, ümbertegemiseks või lammutamiseks vastuvõetud relvi
ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks soetatud olulisi osi kohas ja
tingimustes vastavalt kehtestatud korrale;
5) pidama arvestust parandamiseks, ümbertegemiseks või lammutamiseks toodud
relvade ning relvade parandamiseks soetatud oluliste osade ja nende käibe kohta
ning kindlustama sellekohase dokumentatsiooni säilimise vastavalt kehtestatud
korrale.
(3) On keelatud vastu võtta:
1) relva parandamiseks, ümbertegemiseks või lammutamiseks isikult, kes ei esita
isikut tõendavat dokumenti ja vastavat luba;
2) relva parandamiseks, ümbertegemiseks või lammutamiseks, mis ei ole
märgistatud vastavalt kehtivale korrale või ei ole kantud relvakatastrisse.
(4) Parandamiseks, ümbertegemiseks ja lammutamiseks toodud relvade ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks soetatud ja kasutatud relvade oluliste osade ning lammutamisel relva allesjäetud oluliste osade arvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
11. peatükk
LASKETIIR JA LASKEPAIK
§ 58. Lasketiir ja laskepaik
(1) Lasketiir on käesoleva seaduse mõistes laskevõistluste või -harjutuste alaliseks läbiviimiseks kasutatav ehitis, ruum või territoorium.
(2) Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks läbiviimiseks.
(3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema ka selle kohaliku omavalitsusüksuse nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada.
(4) Lasketiir või laskepaik peab asetsema, olema ehitatud ja varustatud selliselt, et selle kasutamisel on tagatud ümbruse ohutus ja välistatud märkimisväärne müra, mis kostab lasketiiru territooriumilt.
(5) Nõuded lasketiirudele ja laskepaikadele ning neis laskmise läbiviimise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määratud korras.
(6) Loa laskevõistluste ja -harjutuste läbiviimiseks laskepaigas annab selle asukohajärgne politseiprefektuur kohaliku omavalitsuse täitevorgani nõusolekul.
(7) Lasketiirus peab laskemoona müük toimuma käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud korras.
(8) Relvade laenutamise korra lasketiirus kehtestab siseminister.
(9) Laskepaigas on keelatud laskemoona müük ja relvade laenutamine.
(10) Käesolev paragrahv ei laiene õhkrelvast laskmisele, kui seejuures on tagatud ümbruse ohutus.
12. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA VÕÕRANDAMINE, SUNDVÕÕRANDAMINE JA HÄVITAMINE. RELV PÄRAND- JA LEIDVARAS
§ 59. Relva ja laskemoona võõrandamine
(1) Relva ja laskemoona võõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses nende omandi- või valdamisõiguse üleandmist teisele isikule või riigile.
(2) Võõrandada võib ainult tehniliselt korras olevat relva ja kasutamiskõlblikku laskemoona.
(3) Relva võib võõrandada isikule, kellel on vastavat liiki relva soetamisluba, ja laskemoona isikule, kellel on vastava relva luba.
(4) Füüsiline isik võib relva või laskemoona võõrandada relva
realiseerimisloa alusel:
1) üleandmise teel;
2) müümise teel;
3) kinkimise teel.
(5) Juriidiline isik võib relva või laskemoona võõrandada relva
realiseerimisloa alusel:
1) müümise teel;
2) kinkimise teel.
(6) Asutuse nimele registreeritud relva ja selle laskemoona võõrandamine võib toimuda vastava asutuse varade võõrandamist reguleeriva seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud korras ning realiseerimisloa alusel.
§ 60. Relva ja laskemoona realiseerimine
(1) Füüsilise ja juriidilise isiku ning asutuse nimele registreeritud relva ja laskemoona võõrandamine ükskõik millisel viisil võib toimuda ainult relva realiseerimisloa (edaspidi realiseerimisluba) alusel.
(2) Realiseerimisloa annab relva võõrandaja avalduse alusel välja politseiasutus, kus relv on registreeritud.
(3) Relva omanikul on õigus relva ja laskemoona võõrandada ainult realiseerimisloas näidatud tähtaja piires.
(4) Kui relva ja laskemoona ei olnud võimalik realiseerida selleks ettenähtud tähtaja jooksul, pikendab realiseerimisloa väljastanud politseiasutus tähtaega relvaomaniku taotlusel, kui taotlus on esitatud enne loa kehtivustähtaja möödumist.
(5) Realiseerimisluba kuulub kohustuslikule tagastamisele pärast relva realiseerimist ning see on aluseks relva arvelt mahavõtmiseks.
(6) Realiseerimisloa väljaandmise ja pikendamise korra kehtestab siseminister.
§ 61. Füüsilise isiku nimele registreeritud relva ja laskemoona võõrandamine üleandmise teel
(1) Relva ja laskemoona üleandmine peab üldjuhul toimuma politseiprefektuuris, kus võõrandatav relv on registreeritud, mõlema tehingupoole kohalolekul.
(2) Enne relva ja laskemoona üleandmist uuele omanikule kontrollitakse relva tehnilist korrasolekut ning laskemoona kõlblikkust.
(3) Relva ja laskemoona üleandmise täpsema korra kehtestab siseminister.
§ 62. Füüsilise ja juriidilise isiku nimele registreeritud relva ja laskemoona võõrandamine müümise teel
Füüsiline ja juriidiline isik võivad relva ja laskemoona müüa juriidilisele isikule või asutusele, kellel on tegevuslitsents relvade või laskemoona valmistamiseks või müümiseks, või nende vahendusel komisjonimüügi korras.
§ 63. Füüsilise ja juriidilise isiku nimele registreeritud relva ja laskemoona võõrandamine kinkimise teel
(1) Füüsiline ja juriidiline isik võivad relva ja laskemoona kinkida notariaalselt vormistatud kinkelepingu alusel isikule, kellel on vastavat liiki relva soetamisluba.
(2) Kingitava relva ja laskemoona üleandmine toimub käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud korras.
§ 64. Relva ja laskemoona sundvõõrandamine
(1) Sundvõõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva või laskemoona võtmist riigi omandisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel.
(2) Relva ja laskemoona sundvõõrandamine, välja arvatud erikonfiskeerimine, toimub õiglase ja kohese hüvituse eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona omanikule, valdajale või pärijale.
(3) Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona ning nende eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Sundvõõrandamine vormistatakse politseiprefekti või politseipeadirektori otsusega, milles näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja. Otsus tehakse teatavaks hüvitise saajale.
(5) Sundvõõrandamise otsuse peale võib esitada kaebuse kohtule.
(6) Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
§ 65. Relva ja laskemoona hävitamine
(1) Relva ja laskemoona hävitamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kui terviku ja laskemoona füüsilist hävitamist.
(2) Käesoleva seadusega kehtestatud juhtudel hävitamisele kuuluva relva ning laskemoona hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
§ 66. Relv ja laskemoon pärandvaras
(1) Isik, kelle valdusse sattus piiratud käibega relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need üle andma politseiasutusele käesoleva seaduse § 34 1.–5. lõikes sätestatud korras ja tingimustel.
(2) Alates pärandi avanemise päevast on pärijal õigus ühe kuu jooksul esitada taotlus relvaloa saamiseks päritud relva kohta käesoleva seadusega ettenähtud korras või võõrandada päritud relv ja laskemoon kolme kuu jooksul teisele isikule käesolevas seaduses ettenähtud korras.
(3) Juhul kui pärijale keeldutakse päritud relva kohta relvaluba andmast, on pärijal õigus võõrandada relv alates relvaloa andmisest keeldumise otsuse kättesaamise päevast kolme kuu jooksul käesoleva seadusega ettenähtud korras.
(4) Kui pärija ei ole ise võõrandanud relva ja laskemoona käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, kuulub relv ja laskemoon sundvõõrandamisele või hävitamisele käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
§ 67. Relv ja laskemoon leidvaras
(1) Isik, kes on kaotatud, maetud või peidetud relva või laskemoona leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama asukohajärgsele politseiasutusele ning andma leiu üle politseiasutusele käesoleva seaduse § 34 4. ja 5. lõikes sätestatud korras ja tingimustel.
(2) Kui leitud relva ja laskemoona omanik või valdaja ei ole pärast avalikku teatamist selgunud, lähevad relv ja laskemoon üle riigi omandisse, kui politseiasutus on neid hoidnud kuus kuud.
(3) Leitud kasutamiskõlbmatu relv ja laskemoon kuuluvad hävitamisele, kui neil pole kultuuriväärtust.
13. peatükk
KONTROLL, JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 68. Kontrolli ja järelevalve korraldamine seaduse täitmise üle
(1) Kontrolli käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt teostavad nende kõrgemalseisvad asutused.
(2) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle korraldab Vabariigi Valitsus.
(3) Järelevalvet käibes olevate teenistus- ja tsiviilrelvade, sealhulgas nende kvaliteedi ja ohutusnõuete üle, teostavad politseiasutused ja teised Vabariigi Valitsuse määratud asutused.
(4) Järelevalvet relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo ning transiidi seaduslikkuse üle teostavad ka tolliasutused neile tolliseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 69. Kontrolli teostama volitatud ametiisikute õigused
Käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle
kontrollima volitatud ametiisikutel on õigus:
1) teostada relvade ja laskemoona ning nende kohtade ülevaatust, kus neid
hoitakse, valmistatakse, müüakse, parandatakse, lammutatakse või hävitatakse;
2) nõuda füüsiliselt isikult ning juriidilise isiku või asutuse esindajalt
dokumentide esitamist ja kirjalikku või suulist informatsiooni, mis on tarvilik
kontrolli teostamiseks;
3) teha ettekirjutusi avastatud õiguserikkumiste kõrvaldamiseks;
4) võtta tarvitusele muid abinõusid, mis on ette nähtud seaduste ja nende
alusel antud õigusaktidega.
§ 70. Juriidilise isiku vastutus
(1) Juriidilise isiku poolt:
1) teadvalt valeandmete esitamise eest riikliku tegevuslitsentsi, relva-
soetamisloa, relvaloa või muu käesoleva seaduse ja selle alusel antud
õigusaktis ettenähtud loa taotlemisel –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni;
2) piiratud tsiviilkäibega relvade, nende oluliste osade või laskemoona
ebaseadusliku soetamise, omamise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise,
müügi, võõrandamise või lammutamise eest –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv 10 000 kuni 100 000 krooni;
3) piiratud tsiviilkäibega relvade, nende oluliste osade või laskemoona
ebaseadusliku sisseveo, väljaveo või transiidi eest –
määratakse rahatrahv 25 000 kuni 100 000 krooni või rikkumise vahetuks
objektiks olnud relvade, nende oluliste osade või laskemoonapartii väärtuse
kuni kolmekordses ulatuses;
4) piiratud tsiviilkäibega relvade, nende oluliste osade või laskemoona
kohaliku veo eest teenusena ilma vastavat riiklikku tegevuslitsentsi omamata
või veo või veose kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni;
5) piiratud tsiviilkäibega relvade, nende oluliste osade või laskemoona
hoidmise eest teenusena ilma vastavat riiklikku tegevuslitsentsi omamata –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni;
6) lasketiiru või laskepaiga pidamise eest ilma vastavat tegevuslitsentsi
omamata –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 30 000 krooni;
7) piiratud tsiviilkäibega relvade, nende oluliste osade või laskemoona
märgistusnõuete rikkumise eest –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 50 000 krooni;
8) piiratud tsiviilkäibega relvade, nende oluliste osade või laskemoona
arvestuse korra rikkumise eest –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni;
9) relvade, nende oluliste osade ja laskemoona sertifitseerimiseks ettenähtud
korras ja tähtajal mitteesitamise eest –
määratakse rahatrahv 20 000 kuni 50 000 krooni;
10) piiratud tsiviilkäibega relva, selle olulise osa või laskemoona kandmiseks
või edasitoimetamiseks andmise eest isikule, kellel puudub luba relva
kandmiseks või edasitoimetamiseks –
määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni;
11) piiratud tsiviilkäibega relvade, nende oluliste osade või laskemoona
hoidmise eeskirjade rikkumise eest –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 50 000 krooni;
12) käesoleva seaduse täitmise üle järelevalvet teostama volitatud ametiisiku
piiratud käibega relvade, nende oluliste osade ja laskemoona ning nende hoiu-
ja asukohtade, samuti lasketiirude ja laskepaikade kontrollimise takistamise
või kontrollimiseks mitteesitamise eest nimetatud ametniku nõudmisel, samuti
käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktis nõutavate dokumentide
esitamata jätmise eest –
määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni.
(2) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguserikkumise asja arutamise ja temale karistuse määramise õigus on halduskohtunikul.
(3) Menetlus käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juriidiliste isikute haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuste täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(4) Juriidilise isiku karistamine ei vabasta vastutusest õiguserikkumises süüdiolevat ametiisikut.
§ 71. Haldusprotokolli koostamine
Käesoleva seaduse § 70 1. lõikes loetletud juriidiliste isikute õiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on politseiametnikul ja tolliametnikul ning teistel käesoleva seaduse täitmise üle järelevalvet teostama volitatud ametiisikutel. Protokollis näidatakse selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkuja nimetus ja asukoht (haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht), haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse § 70 1. lõike vastavale punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja muud andmed, mis on asja lahendamiseks vajalikud.
14. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 72. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus, välja arvatud selle § 1 2. lõike punkt 6 ja 3. lõige, jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril. Paragrahvi 1 2. lõike punkt 6 ja 3. lõige jõustuvad käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Seniste relvi ja laskemoona käsitlevate õigusaktide alusel väljaantud:
1) riiklikud tegevuslitsentsid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni, kuid
mitte kauem kui kuus kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist;
2) relva- ja muud load kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.
(3) Kuni relvade sertifitseerimise ja relvakatastri käivitumiseni liigitatakse relvad lahingu-, teenistus- ja tsiviilrelvadeks senise korra kohaselt.
(4) Füüsiline isik, kelle valduses on käesoleva seaduse jõustumise järel piiratud käibega relv, mille kohta tal ei ole luba, ja kes võib käesoleva seaduse alusel taotleda relvaluba, on ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates kohustatud teatama enda valduses olevast relvast elukohajärgsele politseiprefektuurile ja andma selle üle käesoleva seaduse § 34 4. ja 5. lõikes sätestatud korras ja tingimustel. Alates relva üleandmise päevast kehtivad relva üle andnud isiku ja üleantud relva suhtes käesoleva seaduse § 66 2., 3. ja 4. lõikes sätestatud kord ja tingimused juhul, kui üleantud relv vastab käesoleva seaduse nõuetele. Relv, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, kuulub erikonfiskeerimisele.
(5) Isik, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on soetanud tulirelva lasersihiku, on kohustatud selle registreerima elukohajärgses politseiprefektuuris kuu aja jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.
§ 73. Turvateenistuse seaduse muutmine
Turvateenistuse seaduses (RT I 1993, 75, 1100) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 2. lõikes asendatakse sõna «teenistusloomi» sõnaga «teenistuskoeri»;
2) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 15. Relvad ja erivahendid
(1) Turvateenistuse subjekt võib relvaseadusega ettenähtud alustel ja korras soetada ja hoida relvi ja laskemoona ning neid välja anda kandmiseks oma töötajatele.
(2) Turvateenistuse subjekt võib objekti valveks ja kaitseks kasutada
järgmisi erivahendeid:
1) kaitsekiivreid;
2) kuulikindlaid veste;
3) eriotstarbelisi märgistus- ja värvimisseadmeid;
4) käeraudu;
5) teenistuskoeri.
(3) Turvateenistuse subjektile lubatud erivahendite liigid (käesoleva paragrahvi 2. lõige) ja arv, nende soetamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise tingimused ja kord ning nõuded erivahenditele kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel siseministri määrusega.
(4) Erivahendi kasutamise juhtude registreerimise ja politseile teatamise kord kehtestatakse siseministri määrusega.
(5) Turvalitsentsi tühistamisel, turvaettevõtte lõppemisel või lõpetamisel ning sisevalveteenistuse likvideerimisel kuuluvad turvaettevõtte või sisevalveteenistuse omandis olevad erivahendid realiseerimisele kolme kuu jooksul, arvates litsentsi tühistamisest, turvaettevõtte lõppemisest või lõpetamisest ning sisevalveteenistuse likvideerimisest korras, mille kehtestab siseminister. Juhul kui erivahendid realiseerib politseiasutus, hüvitab realiseerimise kulud turvateenistuse subjekt.
(6) Kui erivahendeid ei õnnestu realiseerida nimetatud tähtaja jooksul, kuuluvad need hävitamisele korras, mille kehtestab siseminister.»;
3) paragrahvi 16 2. lõikes asendatakse sõna «teenistuslooma» sõnaga «teenistuskoera».
§ 74. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine ja täiendamine
Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005; 59, 1006) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahv 146 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 146. Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva ebaseaduslik valmistamine, omamine, müümine, kandmine, kasutamine, edasitoimetamine ja üleandmine
(1) Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva (välja arvatud käesoleva seadustiku §
1461 2. lõikes nimetatud külmrelv) ebaseadusliku valmistamise,
omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või üleandmise eest –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme
ööpäeva.
(2) Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva (välja arvatud käesoleva seadustiku §
1461 2. lõikes nimetatud külmrelv) ebaseadusliku kasutamise eest –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
kolmkümmend ööpäeva.»;
2) paragrahv 1461 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 1461. Keelatud külmrelva valmistamine ja käive
(1) Keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, hoidmise, kandmise,
edasiandmise, edasitoimetamise või vedamise eest –
määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kümme
kuni kolmkümmend ööpäeva.
(2) Keelatud külmrelvad on:
1) kasteet (nukid), teraspiits, kettnui või muu vetruva või liigendotsaga
löögivahend, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud
ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on
peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera
pikkus on üle 8,5 cm ja laius alla 14% tera pikkusest või mille tera on kahelt
poolt teritatud.»;
3) paragrahv 147 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 147. Tulirelva ja laskemoona käsitlevate õigusaktide rikkumine
(1) Tulirelvaloa väljaandmise korra rikkumise eest neid väljaandva
ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Tulirelva valmistamise, ümbertegemise, parandamise ja kaubastamise
eeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.
(3) Tulirelva ja laskemoona hoidmise, edasitoimetamise või vedamise
eeskirjade rikkumise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(4) Tulirelvast vajaduseta laskmise eest avalikes kohtades või muudes
selleks mittemääratud ja mittekohandatud kohtades –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
viisteist ööpäeva.
(5) Tulirelvade registreerimise või ümberregistreerimise korra rikkumise
eest –
määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.
(6) Tulirelva üleandmise eest isikule, kellel pole sellekohast luba –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(7) Tulirelva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes, narkootilise,
psühhotroopse või toksilise aine mõju all –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
kolmkümmend ööpäeva.
(8) Tulirelva hooletu hoidmise, kandmise või vedamise eest, mille tagajärjel
tulirelv läks kaotsi või sattus teise isiku kätte –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
kolmkümmend ööpäeva.
(9) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele
mitteüleandmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisluba, relvaluba või
relvaloa paralleelluba on tühistatud või kaotanud kehtivuse, samuti muu isiku
poolt nimetatud relva või laskemoona valdamisest politseiasutusele ettenähtud tähtaja
jooksul mitteteatamise eest –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme
ööpäeva.
(10) Kehtivuse kaotanud või tühistatud relvasoetamisloa, relvaloa või
relvaloa paralleelloa ettenähtud tähtaja jooksul mittetagastamise eest selle
välja andnud või muule politseiasutusele loa omaniku poolt, samuti muu isiku
poolt nimetatud loa valdamisest politseiasutusele ettenähtud tähtaja jooksul
mitteteatamise eest –
määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(11) Relvaseaduse (välja arvatud § 1 3. lõige) või selle alusel antud
õigusaktide muude sätete rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.»;
4) paragrahvi 189 1. lõikest jäetakse välja arv «1461».
§ 75. Kriminaalkoodeksi muutmine ja täiendamine
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288;1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26–28, 355; 53, 845; 58, 1005) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahv 207 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 207. Tulirelva või laskemoona või lõhkematerjali ebaseaduslik omandamine, hoidmine, kandmine, kasutamine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine
(1) Tulirelva või laskemoona või lõhkematerjali ebaseadusliku omandamise,
hoidmise, kasutamise, vedamise, müümise või edasiandmise, samuti laskemoona
ebaseadusliku kandmise või edasitoimetamise eest –
karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.
(2) Tulirelva või lõhkematerjali ebaseadusliku kandmise või edasitoimetamise
eest –
karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes märgitud tegevuse eest, kui see
pandi toime:
1) teistkordselt või
2) isikute grupi poolt või
3) siis, kui nimetatud tegevuse objektiks olid tulirelvad või laskemoon või
lõhkematerjalid suures koguses, –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani.
(4) Isik, kes on vabatahtlikult ära andnud ilma vastava loata hoitud tulirelva või laskemoona või lõhkematerjali, vabastatakse kriminaalkaristusest.»;
2) koodeksit täiendatakse §-ga 2072 järgmises sõnastuses:
«§ 2072. Tulirelva helisummuti või öösihiku ebaseaduslik kandmine, hoidmine, omandamine, valmistamine, müümine või edasiandmine
(1) Tulirelva helisummuti või öösihiku ebaseadusliku kandmise, hoidmise,
omandamise, valmistamise, müümise või edasiandmise eest –
karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.
(2) Isik, kes on vabatahtlikult ära andnud tema juures ebaseaduslikult hoitud tulirelva, helisummuti või öösihiku, vabastatakse kriminaalkaristusest.»
§ 76. Politseiseaduse muutmine ja täiendamine
Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) V peatüki pealkirjas asendatakse sõna «tulirelvade» sõnaga «relvade»;
2) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 14. Politsei erivahendid ja relvad»;
3) paragrahvi 14 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Aktiivse kaitse vahendid on:
1) käerauad;
2) rahustussärk või -tool;
3) teenistuskoer.»;
4) paragrahvi 14 täiendatakse 51. lõikega järgmises sõnastuses:
«(51) Politsei relvastusse kuuluvad:
1) külmrelvadest kumminui;
2) gaasirelvad;
3) tulirelvad.»;
5) paragrahvi 14 6. ja 7. lõiget täiendatakse pärast sõna «erivahendeid» sõnadega «ning külm- ja gaasirelvi»;
6) paragrahvi 14 7. lõikes asendatakse sõna «Erivahendite» sõnadega «Erivahendi ning külm- või gaasirelva»;
7) paragrahvi 14 9. lõikes asendatakse sõnad «ja erivahendeid» sõnadega «erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi»;
8) paragrahvi 151 pealkirjas asendatakse sõna «tulirelvade» sõnaga «relvade»;
9) paragrahvi 151 tekstis asendatakse sõna «Tulirelvi» sõnaga »Relvi».
§ 77. Piirivalveseaduse muutmine ja täiendamine
Piirivalveseaduses (RT I 1994, 54, 903) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 10 1. lõikest jäetakse välja punktid 1, 3 ja 4;
2) paragrahvi 12 pealkirjas asendatakse sõna «ja» sõnadega «, külm- ja gaasirelvade ning»;
3) paragrahvi 12 1. ja 2. lõikes asendatakse sõnad «erivahendeid ja» sõnadega «erivahendeid, külm- ja gaasirelvi ning».
§ 78. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240) § 67 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«6) teenistusrelv, kellel see on.»
§ 79. Õigusakti kehtetuks tunnistamine
Kriminaalkoodeksi, Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise ja täiendamise seaduse (RT I 1993, 33, 539) V osa tunnistatakse kehtetuks.
| Riigikogu aseesimees Arvo JUNTI |
Facebook
X.com