Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest
Vastu võetud 19.02.2020
Mõistes hukka Molotovi-Ribbentropi pakti koos salaprotokollidega ning sellele järgnenud Balti riikide okupeerimise ja Poola jagamise kahe totalitaarse režiimi vahel, mis oli Teise maailmasõja puhkemise oluline eeldus;
võttes arvesse Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi 1989. aasta 24. detsembri otsust, millega mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salaprotokollid ning tunnistati salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks;
meenutades Riigikogu 2012. aasta 14. veebruari avaldust, millega mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivpoliitika ning nende isikute tegevus, kes nimetatud režiimide teenistuses sooritasid inimsusevastaseid kuritegusid;
tuletades meelde Euroopa Parlamendi 2019. aasta 19. septembri resolutsiooni, milles rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule;
avaldades toetust Poolale ja teistele Euroopa riikidele, kelle Venemaa Föderatsioon on viimasel ajal liigitanud Teise maailmasõja süüdlaste hulka,
Riigikogu:
taunib Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu, eitades Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja ühe peamise algatajana ja veeretades vastutuse agressiooni ohvritele;
rõhutab, et Teine maailmasõda sai võimalikuks 1939. aasta 23. augustil natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide otsese tagajärjena;
kordab, et Natsi-Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit ning teised totalitaarsed režiimid on süüdi inimajaloo enneolematu ulatusega massimõrvades, genotsiidides, küüditamistes ning elu ja vabaduste kaotuses;
kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist nii Eestis kui ka kogu maailmas, et ei ununeks totalitaarsete režiimide kuriteod, sest ajaloo tundmine suurendab võimet vastu panna demokraatiat ähvardavatele ohtudele;
peab vajalikuks toetada tegevusi, millega soodustatakse ajaloomälu ja mäletamist Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriikides;
rõhutab vajadust rääkida Eesti üldhariduskoolides totalitaarsete režiimide kuritegudest ja ajaloos demokraatiat ähvardanud ohtudest ning lülitada need teemad õppeprogrammidesse;
kutsub toetama totalitaarsete režiimide ohvrite mälestust jäädvustavaid projekte.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees