Teksti suurus:

Vinni mõisa talli kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.10.2020
Avaldamismärge:RT III, 20.10.2020, 10

Vinni mõisa talli kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Vastu võetud 15.10.2020 nr 149

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkt 4 ning lõike 2 alusel.

1. Lõpetan ehitismälestise Vinni mõisa tall (kultuurimälestiste reg nr 16002; asukoht Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Vinni alevik, Sõpruse tn 4, KÜ 90002:002:0053) kultuurimälestiseks olemise.

2. Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamine kultuurimälestiste registrisse, korraldada mälestise kustutamine maa-ameti kaardilt ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.


Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Vinni mõisa tall tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 30.03.1998. a määruse nr 8 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 385 ning on kantud kultuurimälestiste registrisse.

Vinni mõisa tall kuulub Vinni mõisa ansamblisse. Vinni mõisa on esmamainitud 1531. aastal. Vinni mõisa peahoone on Eestis haruldane kinnise sisehooviga kompleks. Mõisakompleksi kõrvalhooned olid valdavalt paigutatud mõisapargi äärtele suurtes funktsionaalsetes rühmades. Ka Vinni mõisa tall koos kolme teise abihoonega moodustas eraldiseisva karjakastellilaadse rajatise. Tall ehitati tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigas. Tegemist oli pika krohvitud kivihoonega, millel oli originaalis kõrge täiskelpkatus, räästa all tugevalt eenduv laudkarniis ning ühtlaste vahedega paiknevad ümarkaarsed aknad.

2011. aasta põlengus, mis sai Päästeameti hinnangul alguse õnnetusjuhtumist, hävisid talli katusekonstruktsioon, vahelagi, väravad ja aknad ning paekiviseinad said oluliselt kahjustada. Põlengu järel ei ole mälestist hooldatud ega remonditud.

Samal aastal taotles mälestise omanik OÜ Vinimex Vinni mõisa talli kaitse lõpetamist. Muinsuskaitseamet koostas 2013. aastal eksperdihinnangu hoone mälestiseks olemise lõpetamise kohta, kus leidis, et hoone ei vasta enam mälestise tunnustele. Ettepanekuga ei nõustunud Muinsuskaitseametit nõustav ehitismälestiste eksperdinõukogu ega ka Muinsuskaitse Nõukogu, kuna mõlema nõukogu hinnangul vastas hoone mälestise tunnustele.

2017. aastal esitati uuesti avaldus hoone riikliku kaitse lõpetamise kohta. Siis leidis Muinsuskaitseamet, et tallihoone mälestiseks olemise lõpetamise menetlust uuesti ei algatata, kuna asjaolud ei ole oluliselt muutunud.

10.04.2019 tegi mälestise omanik korduva ettepaneku lõpetada tallihoone mälestiseks olemine, kuna lagunev ja varisemisohtlik tall ohustab vahetult talli müüri ääres kulgeval riigimaanteel liiklejad.

Lisaks pöördus 21.05.2019 Muinsuskaitseameti poole Vinni Vallavalitsus ja tegi ka enda poolse ettepaneku Vinni mõisa talli mälestiseks olemine lõpetada, tuues põhjuseks, et hoone laguneb, risustab aleviku visuaalset pilti ja võib lähedal olijatele ohtlik olla.

18.06.2019 toimus kohapeal arutelu, kus osalesid Vinni Vallavalitsuse, hoone omaniku ning Muinsuskaitseameti esindajad. Ühise arutelu käigus prooviti leida võimalusi tallihoone müüride osaliseks säilitamiseks, mis võimaldaks ehituslikult markeerida mõisaaegset hoonestuskihistust.

25.06.2019 algatas Muinsuskaitseamet uuesti Vinni mõisa talli mälestiseks olemise lõpetamise menetluse. Muinsuskaitseamet hindas täiendavalt talli riikliku kaitse eeldusele vastavust ning asus seisukohale, et kaitse lõpetamine on põhjendatud.

Muinsuskaitseamet edastas mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 21.07.2020. Täiendavaid arvamusi ja vastuväiteid eelnõu kohta ei laekunud.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise (sealjuures ka mälestiseks olemise) eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest kaaluti Vinni mõisa talli puhul nii olulisust, selektiivsust, originaalsubstantsi säilivust kui ka tehnilist seisukorda. Kaalukamatest kriteeriumitest väärivad esile toomist selektiivsuse, originaalsubstantsi säilivuse ja tehnilise seisukorra kriteeriumid.

Mälestiste nimekirjas on mõisate talle esindatud piisavalt, kaitse all on 116 talli. Enamik mõisa talle pärinevad 19. sajandist ning on aegade jooksul paljuski ümber ehitatud ja uue funktsiooni jaoks kohandatud.

Karjakastellilaadseid tallikomplekse on kaitse all kuus. Võrreldes teiste samatüübiliste hoonetega ei ole Vinni mõisa tall unikaalne. Sarnaste tunnustega nagu ehitusaeg, stiil ja ehitusmaterjal, on kaitse all mitu mõisakompleksi kuuluvat talli (näiteks Valkla mõisa härjatall, 19.-20. saj (reg nr 2892), Habaja mõisa tall, 19.-20. saj (reg nr 2828) ja Püssi mõisa härjatall (reg nr 13945)). Vinni mõisa tallile kõige sarnasem on Püssi mõisa härjatall, mis on 19. sajandi keskpaigas ehitatud pikk, kelpkatuse ja ümarkaarsete akendega paekivihoone. Püssi mõisa härjatall on küll mõningal määral ümber ehitatud, kuid üldiselt hästi säilinud.

2011. aasta tulekahjus hävisid Vinni mõisa talli puidust osad ning paekiviseinad said oluliselt kahjustada. Lisaks osaliselt säilinud müüridele on tänaseks alles vaid paekividest ja punastest savitellistest laotud akende kaarsillused ja paekivist ning punastest savitellistest laotud väravate avaküljed. Tallihoone seinad on väljastpoolt krohvitud, kuid osaliselt on krohv maha varisenud, eriti ülaosades. Seestpoolt on seinad krohvimata ja suures ulatuses on vuukidest mört välja varisenud ning kohati on ka müüritise kivid maha kukkunud. Kokkuvõttes on suur osa talli originaalsubstantsist hävinud, hoone on varemetes ning selle seisukord on avariiline.

Ehitismälestise kriteeriumitest saab kaalukamateks pidada ümbritseva ajaloolise keskkonna säilivuse kriteeriumit ning terviklikkuse (ansamblilisuse) kriteeriumit.

Nõukogudeaegse ehitustegevuse tulemusena on Vinni mõisa ajalooline hoonestuskiht arhitektuurselt teisenenud. Endised kastellihooned paiknevad sõidutee ääres ning on ümbritsetud nõukogudeaegsete avalike hoonete ja elumajadega. Tallihoone koos naaberehitistega on teistest Vinni mõisa ansamblisse kuuluvatest hoonetest ja mõisa pargist nõukogudeaegsete majadega eraldatud ning ei moodusta alevikus mõisakompleksina tajutavat tervikut.

Tall koos kastelli kuuluvate mõisaaegsete ehitistega on suures osas varemetes. Vaid üks neljast endisest karjakastellilaadsest rajatisest on täna veel katustatud, kaks on varemetes ja üks ehitis lammutatud. Hoonete ansambel on terviklikkuse minetanud.

Vinni mõisa tallihoone väärib mõisaaegsesse hoonestuskihistusse kuuluva hoonena säilitamist, kuna tegemist on Vinni alevikus olulise kohaliku mäluobjektiga. Samas arvestades hoone tehnilist seisukorda, originaalsubstantsi säilivust, ümbritsevat keskkonda ning samatüübiliste ehitiste esindatust mälestiste nimekirjas, ei vasta hoone riikliku kaitse eeldusele ning ei esinda Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, mistõttu ei ole riikliku kaitse jätkamine Vinni mõisa talli puhul põhjendatud.

Tõnis Lukas
Kultuuriminister

/otsingu_soovitused.json