Teksti suurus:

Notari tasu seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1996, 23, 456

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.04.1996 otsus nr 699

Notari tasu seadus

Vastu võetud 20.03.1996


1. osa. ÜLDSÄTTED

§ 1. Notari tasu mõiste

Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu.

§ 2. Notari tasu määrad

(1) Notari tasu määrad kehtestatakse kas notariaaltoimingu tehinguväärtusest sõltuvatena või sellest mittesõltuva summa või ajatasuna.

(2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega.

(3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

2. osa. TEHINGUVÄÄRTUS

§ 3. Tehinguväärtuse määramise alus

(1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal.

(2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind.

(3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute avaldatud asja või õiguse hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, hooneregistrisse kantud ehitise hinna, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel.

(4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

(5) Kui erinevate andmete alusel saadakse erinevad tehinguväärtused, arvutatakse notari tasu keskmise tehinguväärtuse alusel.

(6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud.

§ 4. Ehitise ja selle osade minimaalväärtus

Tehinguväärtuse määramisel on ehitise minimaalväärtuseks 10 000 krooni, ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 2000 krooni ja ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 6000 krooni.

§ 5. Mitut tehingut sisaldav dokument

Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi.

§ 6. Tehingu muutmine või isiku vahetumine kohustises

(1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest.

(2) Isiku vahetumisel kohustises on tehinguväärtuseks pool kohustise väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega kohustises on tehinguväärtuseks osa poolest kohustise väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale kohustises.

§ 7. Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus

Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis nõude tagamise tehinguga, märke tehinguväärtust ei määrata.

§ 8. Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel

(1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus jagatava kinnisasja väärtus.

(2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus.

(3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus.

§ 9. Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus

(1) Nõude tagamisel on tehinguväärtus nõude väärtus.

(2) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtus hüpoteegi summa.

(3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi.

(4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus.

§ 10. Reaalservituudi tehinguväärtus

(1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

(2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest.

(3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 2000 krooni.

§ 11. Kasutusvalduse tehinguväärtus

(1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
1) alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus;
2) 36-50 aastat – 15-kordne aastaväärtus;
3) 51-65 aastat – 10-kordne aastaväärtus;
4) 66-75 aastat – 5-kordne aastaväärtus;
5) 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus.

(3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus.

(4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest.

§ 12. Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus

(1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
1) alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus;
2) 36–50 aastat – 15-kordne aastaväärtus;
3) 51–65 aastat – 10-kordne aastaväärtus;
4) 66–75 aastat – 5-kordne aastaväärtus;
5) 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus.

(3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.

(4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest.

§ 13. Reaalkoormatise tehinguväärtus

Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

§ 14. Hoonestusõiguse tehinguväärtus

(1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus:
1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast;
2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast.

§ 15. Ostueesõiguse tehinguväärtus

Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest.

§ 16. Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus

(1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest.

(2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus.

(3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.

§ 17. Vahetuslepingu tehinguväärtus

Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus.

§ 18. Ühinguõiguslikud toimingud

(1) Äriühingu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus on osa- või aktsiakapitali kavandatav suurus.

(2) Äriühingu ühingulepingu tehinguväärtus on osanike sissemaksete summa.

(3) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus ühinevate ühingute lõppemisel on uue ühingu osa- või aktsiakapitali suurus või uue ühingu osanike sissemaksete summa.

(4) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus ühendatava ühingu lõppemisel on summa, mille võrra suureneb ühendava ühingu osa- või aktsiakapital või osanike sissemaksete summa.

(5) Äriühingu jagunemislepingu tehinguväärtus ühingu jaotumisel on jaguneva ühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.

(6) Äriühingu jagunemislepingu tehinguväärtus ühingu eraldumisel on summa, mille võrra vähenes jaguneva ühingu osa- või aktsiakapital või osanike sissemaksete summa.

(7) Aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tehinguväärtus on 1/4 aktsiakapitalist.

(8) Ühinguõigusliku toimingu minimaalne tehinguväärtus on 2000 krooni.

§ 19. Ühise omandiga seotud toimingud

(1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse.

(2) Abieluvaralepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 5000 krooni.

(3) Omandiõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus.

§ 20. Pärimisõiguslikud toimingud

(1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud pärandvara väärtus.

(2) Pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise tehinguväärtus on vara väärtus, mille suhtes hoiuabinõusid tarvitusele võetakse.

§ 21. Volikirja tehinguväärtus

(1) Vara käsutamise volikirja tehinguväärtus on volikirjas nimetatud tehingu esemeks oleva vara väärtus.

(2) Vara kasutuslepingu sõlmimiseks antava volikirja tehinguväärtus on kasutusse antava vara väärtus.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volikirjas on märgitud lepingust tuleneva kohustise väärtus, kohaldatakse tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 või 2 sätestatut.

3. osa. TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE

§ 22. Tehinguväärtuste ja täistasude tabel

Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.

Tehinguväärtuste ja täistasude tabel

Tehinguväärtus
kuni
Täistasu
Tehinguväärtus
kuni
Täistasu
Tehinguväärtus
kuni
Täistasu
       500
  25
   550 000
  935
  3 800 000
  5 810
    1 000
  48
   600 000
1010
  3 900 000
  5 960
    1 500
  70
   650 000
1085
  4 000 000
  6 110
    2 000
  92
   700 000
1160
  4 100 000
  6 260
    4 000
168
   750 000
1235
  4 200 000
  6 410
    6 000
228
   800 000
1310
  4 300 000
  6 560
    8 000
272
   850 000
1385
  4 400 000
  6 710
  10 000
300
   900 000
1460
  4 500 000
  6 860
  20 000
310
   950 000
1535
  4 600 000
  7 010
  30 000
320
1 000 000
1610
  4 700 000
  7 160
  40 000
330
1 100 000
1760
  4 800 000
  7 310
  50 000
340
1 200 000
1910
  4 900 000
  7 460
  60 000
350
1 300 000
2060
  5 000 000
  7 610
  70 000
360
1 400 000
2210
  5 200 000
  7 910
  80 000
370
1 500 000
2360
  5 400 000
  8 210
  90 000
380
1 600 000
2510
  5 600 000
  8 510
100 000
390
1 700 000
2660
  5 800 000
  8 810
120 000
394
1 800 000
2810
  6 000 000
  9 110
140 000
398
1 900 000
2960
  6 200 000
  9 410
160 000
402
2 000 000
3110
  6 400 000
  9 710
180 000
406
2 100 000
3260
  6 600 000
10 010
200 000
410
2 200 000
3410
  6 800 000
10 310
220 000
440
2 300 000
3560
  7 000 000
10 610
240 000
470
2 400 000
3710
  7 200 000
10 910
260 000
500
2 500 000
3860
  7 400 000
11 210
280 000
530
2 600 000
4010
  7 600 000
11 510
300 000
560
2 700 000
4160
  7 800 000
11 810
320 000
590
2 800 000
4310
  8 000 000
12 110
340 000
620
2 900 000
4460
  8 200 000
12 410
360 000
650
3 000 000
4610
  8 400 000
12 710
380 000
680
3 100 000
4760
  8 600 000
13 010
400 000
710
3 200 000
4910
  8 800 000
13 310
420 000
740
3 300 000
5060
  9 000 000
13 610
440 000
770
3 400 000
5210
  9 200 000
13 910
460 000
800
3 500 000
5360
  9 400 000
14 210
480 000
830
3 600 000
5510
  9 600 000
14 510
500 000
860
3 700 000
5660
  9 800 000
14 810
 
10 000 000
15 000

(õ) 5.06.2008

Üle 10 000 000 krooni – 15 000 krooni + 0,15% tehinguväärtuse summast, mis ületab 10 000 000 krooni.

§ 23. Notari tasu tehingu tõestamise eest

Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:
1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu;
2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

§ 24. Vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamine

Notari tasu kaasomandis oleva vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamise eest on ühekordne täistasu.

§ 25. Asjaõiguslepingu tõestamine

Kui asjaõiguse omandamise tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu asjaõiguslepingu tõestamise eest 50 krooni.

§ 26. Eluruumi erastamise lepingu tõestamine

Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni.

§ 27. Volikirja tõestamine

Notari tasu volikirja tõestamise eest on pool täistasust, kuid mitte rohkem kui 250 krooni ning mitte vähem kui 50 krooni füüsilise isiku volikirja ja 100 krooni juriidilise isiku volikirja puhul.

§ 28. Tehingu tühistamise tõestamine

(1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse lepingu tühistamise tõestamise eest on pool täistasust.

(2) Notari tasu volikirja tühistamise tõestamise eest on pool volikirja tõestamise eest võetud notari tasust.

§ 29. Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest

(1) Notari tasu on ühekordne täistasu:
1) omandiõiguse tunnistuse väljaandmise eest, kuid mitte rohkem kui 200 krooni;
2) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest;
3) pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise eest, kuid mitte vähem kui 150 krooni ning mitte rohkem kui 500 krooni;
4) aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ning mitte rohkem kui 3000 krooni.

(2) Notari tasu ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamise eest on pool täistasust.

(3) Notari tasu on veerand täistasust:
1) raha, väärtpaberite või väärtesemete notari deposiiti üheks kuuks võtmise eest, kuid mitte vähem kui 25 krooni;
2) registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;
3) kinnistusraamatusse märkme kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 50 krooni.

§ 30. Notari tasu tehingu projekti koostamise eest

Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on pool tehingu tõestamise tasust.

4. osa. TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU

§ 31. Kindla tasumääraga notariaaltoimingud

Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
 
 
1) testamendi tõestamine
100 krooni;
2) üldvolikirja tõestamine
200 krooni;
3) volikirja tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks
10 krooni;
4) füüsilise isiku muu volikirja tõestamine
30 krooni;
5) juriidilise isiku muu volikirja tõestamine
100 krooni;
6) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine
10 krooni;
7) isiku elusoleku tõestamine
50 krooni;
8) isiku teatud kohas viibimise tõestamine
50 krooni;
9) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse tõestamine
50 krooni;
10) dokumendi esitamisaja tõestamine
50 krooni;
11) avalduse projekti koostamine
10 krooni;
12) äriregistrile esitatava avalduse koostamine
50 krooni;
13) allkirja ehtsuse tõestamine
10 krooni;
14) ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamine pärimisõiguse tunnistuse alusel kinnistusraamatu kande muutmiseks
50 krooni;
15) kinnistusraamatusse kande tegemise või kustutamise nõusoleku tõestamine
50 krooni;
16) hoonestusõiguse seadmise eelkokkuleppe tõestamine
50 krooni;
17) dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse tõestamine, iga lehekülje eest
5 krooni;
18) notariaaldokumendi duplikaadi väljaandmine
 
 
       ühe lehekülje eest
25 krooni;
       iga järgneva lehekülje eest
10 krooni;
19) dokumendi tõlke õigsuse tõestamine, iga lehekülje eest
40–100 krooni;
20) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine varale, mille tehinguväärtust ei määrata
100 krooni;
21) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate rahalisele väärtusele, ühismajandi tööosakule või erastamisväärtpaberile


50 krooni;
22) dokumentide (välja arvatud testamendid) hoiulevõtmine, iga üriku hoidmine ühe kuu jooksul
50 krooni;
23) testamendi hoiulevõtmine ja hoidmine
tasuta;
24) avalduse või teate edastamine teisele isikule
40 krooni;
25) tunnistuse väljastamine avalduse või teate edasiandmise või edasiandmise võimatuse kohta
40 krooni;
26) mereprotesti koostamine
500 krooni.

§ 32. Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest

Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra.

§ 33. Notari tasu õigusalase konsultatsiooni eest

Kui õigusalasele konsultatsioonile notariaaltoimingut ei järgne, on notari tasu konsultatsiooni eest kuni 200 krooni tunnis.

5. osa. NOTARI TASU TEHNILISTE TEENUSTE OSUTAMISE EEST
JA KULUDE HÜVITAMINE

§ 34. Notariaaltoiminguga seotud notari tegevus

(1) Lõpuleviidud notariaaltoiminguga seotud dokumente edastab notar kinnistusametile või teistele avalikele registritele tasuta.

(2) Tehingu tõestamise eest võetud notari tasu hõlmab nii õigusalase konsultatsiooni kui ka tehingu projekti koostamise ning muud tehinguga seotud notari teenused.

§ 35. Notari tasu ärakirja valmistamise eest

(1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on:
1) iga lehekülje (A 3) eest viis krooni;
2) iga lehekülje (A 4) eest kolm krooni.

(2) Notariaaldokumendi juures säilitatava ja tõestamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta.

§ 36. Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine

(1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud.

(2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 60 krooni tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem.

(3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku auto kasutamisel hüvitab notariaaltoimingu taotleja kulud vastavalt määrale, mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud isikliku auto ametisõitudeks kasutamisel.

§ 37. Ajatasu arvutamine

Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks.

6. osa. NOTARI TASU MAKSMINE

§ 38. Notari tasu maksmiseks kohustatud isik

(1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud.

(2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

§ 39. Notari tasu selgitamine

(1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda.

(2) Tehingu või ühepoolse avalduse tõestanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema kinnistamise või äriregistrisse kande tegemise eest võetava riigilõivu suuruse.

§ 40. Notari tasu sissenõudmine

(1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist.

(2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud esitama arve, millel peavad olema märgitud:
1) notari nimi, allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood;
2) arve number ja väljastamise kuupäev;
3) kohustatud isiku nimi ning aadress;
4) notariaalregistri ja tasuregistri numbrid;
5) tehinguväärtus;
6) notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse paragrahvidele, mille alusel on notari tasu arvutatud;
7) käibemaksusumma.

(3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele.

§ 41. Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul

Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu.

§ 42. Notari tasu sissenõude aegumine

Notari tasu ja tehtud kulude nõude aegumistähtaeg on üks aasta notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest või muu kulu tekkimisest.

§ 43. Notari tasu ümberarvutamine

Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe.

§ 44. Notari tasu ettemaksmine

(1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi.

(2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu.

§ 45. Dokumentide kinnipidamise õigus

Notaril on õigus kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast.

7. osa. NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE

§ 46. Kaebuse esitamine

Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta.

§ 47. Notari tasu tagastamine

Kui kohus on tunnistanud notari tegevuse notari tasu sissenõudmisel või selle suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab notar kohustatud isikule alusetult nõutud ja tasutud summa 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

8. osa. RAKENDUSSÄTTED

§ 48. Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv

Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv.

§ 49. Muudatus notariaadiseaduses

Käesoleva seaduse jõustumisel lugeda kehtivuse kaotanuks notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028) § 63.

  Riigikogu aseesimees Arnold RÜÜTEL

Õiend
RT I 1996, 31, lk 822