Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.04.1996 otsus nr 699
Notari tasu seadus
Vastu võetud 20.03.1996
1. osa. ÜLDSÄTTED
§ 1. Notari tasu mõiste
Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu.
§ 2. Notari tasu määrad
(1) Notari tasu määrad kehtestatakse kas notariaaltoimingu tehinguväärtusest sõltuvatena või sellest mittesõltuva summa või ajatasuna.
(2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega.
(3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.
2. osa. TEHINGUVÄÄRTUS
§ 3. Tehinguväärtuse määramise alus
(1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal.
(2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind.
(3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute avaldatud asja või õiguse hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, hooneregistrisse kantud ehitise hinna, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel.
(4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.
(5) Kui erinevate andmete alusel saadakse erinevad tehinguväärtused, arvutatakse notari tasu keskmise tehinguväärtuse alusel.
(6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud.
§ 4. Ehitise ja selle osade minimaalväärtus
Tehinguväärtuse määramisel on ehitise minimaalväärtuseks 10 000 krooni, ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 2000 krooni ja ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 6000 krooni.
§ 5. Mitut tehingut sisaldav dokument
Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi.
§ 6. Tehingu muutmine või isiku vahetumine kohustises
(1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest.
(2) Isiku vahetumisel kohustises on tehinguväärtuseks pool kohustise väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega kohustises on tehinguväärtuseks osa poolest kohustise väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale kohustises.
§ 7. Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus
Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis nõude tagamise tehinguga, märke tehinguväärtust ei määrata.
§ 8. Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel
(1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus jagatava kinnisasja väärtus.
(2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus.
(3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus.
§ 9. Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus
(1) Nõude tagamisel on tehinguväärtus nõude väärtus.
(2) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtus hüpoteegi summa.
(3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi.
(4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus.
§ 10. Reaalservituudi tehinguväärtus
(1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.
(2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest.
(3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 2000 krooni.
§ 11. Kasutusvalduse tehinguväärtus
(1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.
(2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse
tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt
kasutusvaldaja vanusest:
1) alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus;
2)
36-50 aastat – 15-kordne aastaväärtus;
3) 51-65
aastat – 10-kordne aastaväärtus;
4) 66-75 aastat –
5-kordne aastaväärtus;
5) 76 aastat ja enam – 3-kordne
aastaväärtus.
(3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus.
(4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest.
§ 12. Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus
(1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.
(2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on
kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
1)
alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus;
2) 36–50
aastat – 15-kordne aastaväärtus;
3) 51–65 aastat –
10-kordne aastaväärtus;
4) 66–75 aastat – 5-kordne
aastaväärtus;
5) 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus.
(3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.
(4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest.
§ 13. Reaalkoormatise tehinguväärtus
Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.
§ 14. Hoonestusõiguse tehinguväärtus
(1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.
(2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus:
1)
hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast;
2)
hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast.
§ 15. Ostueesõiguse tehinguväärtus
Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest.
§ 16. Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus
(1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest.
(2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus.
(3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni.
§ 17. Vahetuslepingu tehinguväärtus
Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus.
§ 18. Ühinguõiguslikud toimingud
(1) Äriühingu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus on osa- või aktsiakapitali kavandatav suurus.
(2) Äriühingu ühingulepingu tehinguväärtus on osanike sissemaksete summa.
(3) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus ühinevate ühingute lõppemisel on uue ühingu osa- või aktsiakapitali suurus või uue ühingu osanike sissemaksete summa.
(4) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus ühendatava ühingu lõppemisel on summa, mille võrra suureneb ühendava ühingu osa- või aktsiakapital või osanike sissemaksete summa.
(5) Äriühingu jagunemislepingu tehinguväärtus ühingu jaotumisel on jaguneva ühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.
(6) Äriühingu jagunemislepingu tehinguväärtus ühingu eraldumisel on summa, mille võrra vähenes jaguneva ühingu osa- või aktsiakapital või osanike sissemaksete summa.
(7) Aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tehinguväärtus on 1/4 aktsiakapitalist.
(8) Ühinguõigusliku toimingu minimaalne tehinguväärtus on 2000 krooni.
§ 19. Ühise omandiga seotud toimingud
(1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse.
(2) Abieluvaralepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 5000 krooni.
(3) Omandiõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus.
§ 20. Pärimisõiguslikud toimingud
(1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud pärandvara väärtus.
(2) Pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise tehinguväärtus on vara väärtus, mille suhtes hoiuabinõusid tarvitusele võetakse.
§ 21. Volikirja tehinguväärtus
(1) Vara käsutamise volikirja tehinguväärtus on volikirjas nimetatud tehingu esemeks oleva vara väärtus.
(2) Vara kasutuslepingu sõlmimiseks antava volikirja tehinguväärtus on kasutusse antava vara väärtus.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volikirjas on märgitud lepingust tuleneva kohustise väärtus, kohaldatakse tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 või 2 sätestatut.
3. osa. TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE
§ 22. Tehinguväärtuste ja täistasude tabel
Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.
Tehinguväärtuste ja täistasude tabel
Tehinguväärtus kuni |
Täistasu
|
Tehinguväärtus kuni |
Täistasu
|
Tehinguväärtus kuni |
Täistasu
|
500
|
25
|
550 000
|
935
|
3 800 000
|
5 810
|
1 000
|
48
|
600 000
|
1010
|
3 900 000
|
5 960
|
1 500
|
70
|
650 000
|
1085
|
4 000 000
|
6 110
|
2 000
|
92
|
700 000
|
1160
|
4 100 000
|
6 260
|
4 000
|
168
|
750 000
|
1235
|
4 200 000
|
6 410
|
6 000
|
228
|
800 000
|
1310
|
4 300 000
|
6 560
|
8 000
|
272
|
850 000
|
1385
|
4 400 000
|
6 710
|
10 000
|
300
|
900 000
|
1460
|
4 500 000
|
6 860
|
20 000
|
310
|
950 000
|
1535
|
4 600 000
|
7 010
|
30 000
|
320
|
1 000 000
|
1610
|
4 700 000
|
7 160
|
40 000
|
330
|
1 100 000
|
1760
|
4 800 000
|
7 310
|
50 000
|
340
|
1 200 000
|
1910
|
4 900 000
|
7 460
|
60 000
|
350
|
1 300 000
|
2060
|
5 000 000
|
7 610
|
70 000
|
360
|
1 400 000
|
2210
|
5 200 000
|
7 910
|
80 000
|
370
|
1 500 000
|
2360
|
5 400 000
|
8 210
|
90 000
|
380
|
1 600 000
|
2510
|
5 600 000
|
8 510
|
100 000
|
390
|
1 700 000
|
2660
|
5 800 000
|
8 810
|
120 000
|
394
|
1 800 000
|
2810
|
6 000 000
|
9 110
|
140 000
|
398
|
1 900 000
|
2960
|
6 200 000
|
9 410
|
160 000
|
402
|
2 000 000
|
3110
|
6 400 000
|
9 710
|
180 000
|
406
|
2 100 000
|
3260
|
6 600 000
|
10 010
|
200 000
|
410
|
2 200 000
|
3410
|
6 800 000
|
10 310
|
220 000
|
440
|
2 300 000
|
3560
|
7 000 000
|
10 610
|
240 000
|
470
|
2 400 000
|
3710
|
7 200 000
|
10 910
|
260 000
|
500
|
2 500 000
|
3860
|
7 400 000
|
11 210
|
280 000
|
530
|
2 600 000
|
4010
|
7 600 000
|
11 510
|
300 000
|
560
|
2 700 000
|
4160
|
7 800 000
|
11 810
|
320 000
|
590
|
2 800 000
|
4310
|
8 000 000
|
12 110
|
340 000
|
620
|
2 900 000
|
4460
|
8 200 000
|
12 410
|
360 000
|
650
|
3 000 000
|
4610
|
8 400 000
|
12 710
|
380 000
|
680
|
3 100 000
|
4760
|
8 600 000
|
13 010
|
400 000
|
710
|
3 200 000
|
4910
|
8 800 000
|
13 310
|
420 000
|
740
|
3 300 000
|
5060
|
9 000 000
|
13 610
|
440 000
|
770
|
3 400 000
|
5210
|
9 200 000
|
13 910
|
460 000
|
800
|
3 500 000
|
5360
|
9 400 000
|
14 210
|
480 000
|
830
|
3 600 000
|
5510
|
9 600 000
|
14 510
|
500 000
|
860
|
3 700 000
|
5660
|
9 800 000
|
14 810
|
10 000 000
|
15 000
|
||||
Üle 10 000 000 krooni – 15 000 krooni + 0,15% tehinguväärtuse summast, mis ületab 10 000 000 krooni.
§ 23. Notari tasu tehingu tõestamise eest
Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu
tehingu tõestamise eest:
1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne
täistasu;
2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne
täistasu.
§ 24. Vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamine
Notari tasu kaasomandis oleva vara jagamise või kasutamiskorra kindlaksmääramise tehingu tõestamise eest on ühekordne täistasu.
§ 25. Asjaõiguslepingu tõestamine
Kui asjaõiguse omandamise tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu asjaõiguslepingu tõestamise eest 50 krooni.
§ 26. Eluruumi erastamise lepingu tõestamine
Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni.
§ 27. Volikirja tõestamine
Notari tasu volikirja tõestamise eest on pool täistasust, kuid mitte rohkem kui 250 krooni ning mitte vähem kui 50 krooni füüsilise isiku volikirja ja 100 krooni juriidilise isiku volikirja puhul.
§ 28. Tehingu tühistamise tõestamine
(1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse lepingu tühistamise tõestamise eest on pool täistasust.
(2) Notari tasu volikirja tühistamise tõestamise eest on pool volikirja tõestamise eest võetud notari tasust.
§ 29. Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest
(1) Notari tasu on ühekordne täistasu:
1) omandiõiguse
tunnistuse väljaandmise eest, kuid mitte rohkem kui 200 krooni;
2)
pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest;
3)
pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise eest, kuid mitte vähem kui
150 krooni ning mitte rohkem kui 500 krooni;
4)
aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem
kui 500 krooni ning mitte rohkem kui 3000 krooni.
(2) Notari tasu ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamise eest on pool täistasust.
(3) Notari tasu on veerand täistasust:
1) raha, väärtpaberite
või väärtesemete notari deposiiti üheks kuuks võtmise eest, kuid mitte
vähem kui 25 krooni;
2) registris pandiõiguse järjekoha
muutmise tehingu tõestamise eest;
3) kinnistusraamatusse märkme
kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 50 krooni.
§ 30. Notari tasu tehingu projekti koostamise eest
Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on pool tehingu tõestamise tasust.
4. osa. TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU
§ 31. Kindla tasumääraga notariaaltoimingud
Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
|
||
1) testamendi tõestamine
|
–
|
100 krooni;
|
2) üldvolikirja tõestamine
|
–
|
200 krooni;
|
3) volikirja tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse
vastuvõtmiseks
|
–
|
10 krooni;
|
4) füüsilise isiku muu volikirja tõestamine
|
–
|
30 krooni;
|
5) juriidilise isiku muu volikirja tõestamine
|
–
|
100 krooni;
|
6) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine
|
–
|
10 krooni;
|
7) isiku elusoleku tõestamine
|
–
|
50 krooni;
|
8) isiku teatud kohas viibimise tõestamine
|
–
|
50 krooni;
|
9) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse tõestamine
|
–
|
50 krooni;
|
10) dokumendi esitamisaja tõestamine
|
–
|
50 krooni;
|
11) avalduse projekti koostamine
|
–
|
10 krooni;
|
12) äriregistrile esitatava avalduse koostamine
|
–
|
50 krooni;
|
13) allkirja ehtsuse tõestamine
|
–
|
10 krooni;
|
14) ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamine pärimisõiguse
tunnistuse alusel kinnistusraamatu kande muutmiseks
|
–
|
50 krooni;
|
15) kinnistusraamatusse kande tegemise või kustutamise nõusoleku
tõestamine
|
–
|
50 krooni;
|
16) hoonestusõiguse seadmise eelkokkuleppe tõestamine
|
–
|
50 krooni;
|
17) dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse tõestamine, iga
lehekülje eest
|
–
|
5 krooni;
|
18) notariaaldokumendi duplikaadi väljaandmine
|
||
ühe lehekülje eest
|
–
|
25 krooni;
|
iga järgneva lehekülje eest
|
–
|
10 krooni;
|
19) dokumendi tõlke õigsuse tõestamine, iga lehekülje eest
|
–
|
40–100 krooni;
|
20) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine varale, mille
tehinguväärtust ei määrata
|
–
|
100 krooni;
|
21) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine rahvakapitali
obligatsiooni arvestuskaardile kantud
tööaastate rahalisele väärtusele, ühismajandi tööosakule või
erastamisväärtpaberile
|
– |
50 krooni; |
22) dokumentide (välja arvatud testamendid) hoiulevõtmine, iga üriku
hoidmine ühe kuu jooksul
|
–
|
50 krooni;
|
23) testamendi hoiulevõtmine ja hoidmine
|
–
|
tasuta;
|
24) avalduse või teate edastamine teisele isikule
|
–
|
40 krooni;
|
25) tunnistuse väljastamine avalduse või teate edasiandmise või
edasiandmise võimatuse kohta
|
–
|
40 krooni;
|
26) mereprotesti koostamine
|
–
|
500 krooni.
|
§ 32. Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest
Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra.
§ 33. Notari tasu õigusalase konsultatsiooni eest
Kui õigusalasele konsultatsioonile notariaaltoimingut ei järgne, on notari tasu konsultatsiooni eest kuni 200 krooni tunnis.
5. osa. NOTARI TASU TEHNILISTE TEENUSTE OSUTAMISE EEST
JA KULUDE
HÜVITAMINE
§ 34. Notariaaltoiminguga seotud notari tegevus
(1) Lõpuleviidud notariaaltoiminguga seotud dokumente edastab notar kinnistusametile või teistele avalikele registritele tasuta.
(2) Tehingu tõestamise eest võetud notari tasu hõlmab nii õigusalase konsultatsiooni kui ka tehingu projekti koostamise ning muud tehinguga seotud notari teenused.
§ 35. Notari tasu ärakirja valmistamise eest
(1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on:
1) iga lehekülje
(A 3) eest viis krooni;
2) iga lehekülje (A 4) eest kolm krooni.
(2) Notariaaldokumendi juures säilitatava ja tõestamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta.
§ 36. Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine
(1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud.
(2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 60 krooni tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem.
(3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku auto kasutamisel hüvitab notariaaltoimingu taotleja kulud vastavalt määrale, mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud isikliku auto ametisõitudeks kasutamisel.
§ 37. Ajatasu arvutamine
Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks.
6. osa. NOTARI TASU MAKSMINE
§ 38. Notari tasu maksmiseks kohustatud isik
(1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud.
(2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.
§ 39. Notari tasu selgitamine
(1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda.
(2) Tehingu või ühepoolse avalduse tõestanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema kinnistamise või äriregistrisse kande tegemise eest võetava riigilõivu suuruse.
§ 40. Notari tasu sissenõudmine
(1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist.
(2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud
esitama arve, millel peavad olema märgitud:
1) notari nimi,
allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood;
2) arve number ja
väljastamise kuupäev;
3) kohustatud isiku nimi ning aadress;
4)
notariaalregistri ja tasuregistri numbrid;
5) tehinguväärtus;
6)
notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited
käesoleva seaduse paragrahvidele, mille alusel on notari tasu arvutatud;
7)
käibemaksusumma.
(3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele.
§ 41. Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul
Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu.
§ 42. Notari tasu sissenõude aegumine
Notari tasu ja tehtud kulude nõude aegumistähtaeg on üks aasta notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest või muu kulu tekkimisest.
§ 43. Notari tasu ümberarvutamine
Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe.
§ 44. Notari tasu ettemaksmine
(1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi.
(2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu.
§ 45. Dokumentide kinnipidamise õigus
Notaril on õigus kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast.
7. osa. NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE
§ 46. Kaebuse esitamine
Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta.
§ 47. Notari tasu tagastamine
Kui kohus on tunnistanud notari tegevuse notari tasu sissenõudmisel või selle suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab notar kohustatud isikule alusetult nõutud ja tasutud summa 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.
8. osa. RAKENDUSSÄTTED
§ 48. Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv
Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv.
§ 49. Muudatus notariaadiseaduses
Käesoleva seaduse jõustumisel lugeda kehtivuse kaotanuks notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028) § 63.
| Riigikogu aseesimees Arnold RÜÜTEL |
Õiend
RT I 1996, 31, lk 822
Facebook
Twitter