Teksti suurus:

Loomakaitseseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1992, 50, 617

Loomakaitseseadus

Vastu võetud 17.11.1992

(õ) 2.12.2008

  Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 23. novembri 1992. a. otsusega nr. 8

§ 1. Loomakaitseseaduse ülesanne

Loomakaitseseaduse ülesandeks on looduslikes ja tehistingimustes elavate loomade (imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade, putukate ja teiste elusolendite, välja arvatud mikroorganismid) kaitse inimese vägivalla eest.

§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

hukkamine hädaseisundis – looma hukkamine, kui loomast tulenev oht ähvardab inimeste või teiste loomade elu ja kui seda ohtu pole võimalik kõrvaldada või sellest teost tulenev majanduslik kahju on ärahoitud kahjust väiksem;

hädatapmine – produktiivlooma tapmine, vältimaks majanduslikku kahju, või looma hukkamine kaastundest, kui on võimatu looma ravimine või tema ellujäämine ilma kestvate piinadeta;

vältimatu olukord – olukord, kus on ohtu sattunud inimelu või tekkimas korvamatu kahju.

§ 3. Looma suhtes lubamatu tegu

(1) Looma suhtes on lubamatu looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida, veterinaarsest menetlusest või mingist vältimatust olukorrast.

(2) Lubamatu tegu on:
1) looma hukkamine, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 4 loetletud juhud;
2) looma vigastamine;
3) looma hülgamine omaniku poolt;
4) looma piinamine;
5) looma rakendamine üle jõu käivale tööle;
6) looma abitusse seisundisse jätmine;
7) loomkatsed, välja arvatud litsentsiga lubatud juhud;
8) loomade normaalseks eluks vajalike tingimuste tagamata jätmine;
9) loomavõitluse korraldamine;
10) muu tegu, mis põhjustab käesoleva seaduse § 3 1. lõikes loetletud tagajärgi.

(3) Loomkatseteks litsentside väljaandmise kord ja loomade pidamise normaalsed tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.

§ 4. Looma lubatud hukkamine

(1) Looma lubatud hukkamine on:
1) tulunduslooma tapmine;
2) uluki surmamine küttimisel;
3) püütud kala surmamine;
4) looma hädatapmine;
5) hulkuvate koerte ja kasside surmamine kohaliku omavalitsuse poolt määratud juhtudel ja korras, kui nende arvukuse piiramiseks ei ole muud teed;
6) kahjurputukate ja -näriliste hävitamine;
7) looma hukkamine hädaseisundis;
8) loomade arvukuse piiramine haiguste leviku tõkestamiseks kohaliku omavalitsuse poolt määratud korras.

(2) Looma hukkamise puhul on kohustuslik valida hukkamisviis, mis põhjustab võimalikult vähe kannatusi.

(3) Looma hukkamine tema omaniku nõusolekuta on lubatud käesoleva seaduse § 4 1. lõike punktides 4, 5 ja 7 määratud juhtudel.

§ 5. Looma hukkamine alaealise juuresolekul

Looma hukkamine alaealise juuresolekul on keelatud, välja arvatud:
1) kahjurputukate ja -näriliste hävitamine;
2) kalapüük;
3) looma tapmine hädaseisundis;
4) seoses õppetöö ülesandega ning õpetaja loal ja juuresolekul.

§ 6. Kulud hädatapmisel loomaomaniku süül või omaniku puudumisel

Loomaomaniku süüst tingitud hädatapmise korral kannab hukkamisega seotud kulud loomaomanik, omaniku puudumisel kannab kulud esmatasandi kohalik omavalitsus.

§ 7. Järelevalve käesoleva seaduse täitmise üle

Käesoleva seaduse täitmise järele valvavad maavalitsused ja vabariiklike linnade valitsused oma haldusterritooriumil asuvate politsei-, keskkonna- ja veterinaarteenistuste kaudu kohalike omavalitsuste, vabatahtlike loomakaitseühingute ning muude ühiskondlike organisatsioonide kaasabil.

§ 8. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

Käesolevat seadust rikkunud isikud kannavad kriminaal-, haldus- või distsiplinaarkaristust Eesti Vabariigi seadustega sätestatavas korras.

  Riigikogu aseesimees T. KELAM


Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json