Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.01.2022
Avaldamismärge:RT III, 21.01.2022, 3

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine

Vastu võetud 20.01.2022 nr 15

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut ning § 28 lõike 2 punkti 3, lõike 3, lõike 5 punkti 3 ning lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldust nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada punkti 3 alapunkt 3 järgmiselt:
„3) kui isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (edaspidi SARS-CoV-2 test) või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;“;

2) sõnastada punkti 4 alapunkt 21 järgmiselt:
„21) kes on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik, kui ta on teinud pärast Eestisse saabumist viiendal päeval SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, ja kes võtab osa pärast testitulemuse teadasaamist seitsme päeva jooksul arvates Eestisse saabumisest üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest. Käesolevas alapunktis sätestatud eneseisolatsioonist vabastus kehtib ainult nimetatud tegevustes osalemiseks või nimetatud kohtade ja elukoha või püsiva viibimiskoha vahel liikumiseks. Käesolevas alapunktis sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks.“.

2. Muuta Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ ja sõnastada punkti 4 alapunkt 10 järgmiselt:
„10) kui ta on kuni 18-aastane isik, kelle lähikontakt haigega leidis aset üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis või noorsootööasutuses ning kes alates lähikontaktsusest teadasaamisest on viibinud oma elukohas või püsivas viibimiskohas ja teinud mitte varem kui viiendal päeval pärast lähikontakti SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, ja kes võtab pärast testitulemuse teadasaamist seitsme päeva jooksul arvates lähikontaktist osa üksnes üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest. Käesolevas alapunktis sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks.“.

3. Korraldus jõustub 24. jaanuaril 2022. a.

4. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korralduse eesmärk on lihtsustada senist testimise nõuet, mis on kehtestatud kuni 18-aastastele või käesoleval õppeaastal 19-aastaseks saavatele isikutele, kes osutuvad lähikontaktseks või ületavad riigipiiri hariduses, huvitegevuses ning noorsootöös osalemiseks.

Selleks asendatakse nõue teha haridusasutuses tekkinud lähikontakti korral SARS-CoV-2 RT-PCR test enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testiga. Kuna koolides toimub usaldusmeetmena testimine mitu korda nädalas, siis ei ole otstarbekas koormata testipunkte, kus tehakse SARS-CoV-2 RT-PCR teste ning mille koormus on tulenevalt omikrontüve laiast levikust märgatavalt suurenenud.

Üldise karantiinikorra kohaselt peavad COVID-19 haigega lähikontaktis olnud isikud viibima karantiinis seitse päeva. Käesoleva korralduse kohaselt viibib õpilane, kes osutub lähikontaktseks, karantiinis neli päeva, tingimusel, et viiendal päeva testib ta enne elukohast või alalisest viibimiskohast lahkumist end enesetestimiseks mõeldud antigeeni kiirtestiga. Kui testi tulemus on negatiivne ja õpilasel haiguse sümptomeid ei ole, tohib ta minna haridusasutusse ning osaleda huvihariduses ja noorsootöös. Edasised kolm päeva (viies, kuues ja seitsmes päev) tohib ta osa võtta üksnes õppe- ja kasvatustegevusest enda haridusasutuses ning huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest. Seega on õpilasel võimalik lihtsustatud karantiini kestel osaleda nii hariduses, huvihariduses kui ka noorsootöös. Alates kaheksandast päevast tohib ta osaleda ühiskonnaelus.

Sama testimise kord hakkab kehtima ka reisilt tulnud õpilastele riigipiiri ületuse järel. Viiendal päeval pärast reisilt tulekut saab õpilane teha enne elukohast või alalisest viibimiskohast lahkumist antigeeni kiirtesti. Kui testi tulemus on negatiivne, siis tohib ta osa võtta üksnes õppe- ja kasvatustegevusest enda haridusasutuses ning huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest. Alates kaheksandast päevast tohib ta osaleda ühiskonnaelus.

Karantiinikohustust ning riigipiiri ületuse järgset liikumisvabaduse piirangut ei rakendata jätkuvalt nendele lastele ja noortele, kes on vaktsineeritud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või on vaktsineerituga võrdsustatud.

Muudatused on muu hulgas tingitud asjaolust, et uue SarS-CoV-2 omikrontüve leviku tõttu on vaja testida rohkem inimesi. Seetõttu tuleb vähendada testimisi seal, kus see pole enam nii otstarbekas.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini teine eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json