Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Pait Kongo kaebuse lahendamine

Vastu võetud 17.03.2023 nr 73

Kaebuse asjaolud ja sisu

Pait Kongo esitas 13.03.2023 (postitempli kuupäev ümbrikul) kaebuse, milles märgib, et Riigikogu valimistel kasutasid e-identsusega kodanikud valimiseelistuse avaldamisel ID-kaarti ja digitaalset allkirja. Kaebaja hinnangul tunnistati aga digitaalallkirja seadus ID-kaardi turvariskide tõttu 2016. aastal kehtetuks. Kaebaja leiab, et e-hääletamisel pole tagatud salajasus, pabersedelil antud hääled aga on salajased ning lugemisel ei loeta samaaegselt ja avalikult e-hääli. Kaebaja taotleb elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist. Lisaks märgib kaebaja, et Riigivolikogu kõikide koosseisude valimistulemusi säilitati Toompea lossis, kus need 1941. aastal annekteeriva võõrvõimu poolt hävitati. Kaebaja taotleb hääletustulemuste hävitamise lubamise kui kaebaja hinnangul riikluse vastase akti tühistamist.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. RKVS § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.

2. Kaebaja vaidlustab valimiste korraldaja toimingud, milleks on riigi valimisteenistuse poolt läbiviidav elektroonilise hääletamise korraldamine ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine. Kaebaja hinnangul esinevad elektroonilisel hääletamisel turvariskid, mille tõttu ei ole tagatud hääle salajasus. Sellel põhjusel taotleb kaebaja elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja vaidlustab elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise, kuid ei too välja ühtegi rikkumise fakti. Riigikogu valimised on korraldatud RKVS-is elektroonilise hääletamise kohta sätestatud korras.

3. RKVS § 70 kohaselt saab kaebuse esitada huvitatud isik, s.t isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. RKVS § 71 lõige 1 punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi. Kaebaja ei ole märkinud, milles tema võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb ja seda ei nähtu kaebusest ka muul viisil. Kaebaja on esitanud üldist laadi kahtlustuse elektroonilise hääletamise kohta, kuid ei ole väitnud, et elektroonilise hääletamise korraldamisel oleks rikutud tema enda kui hääleõigusliku isiku õigusi. Kaebajal võib olla huvi valimiste turvalisuse vastu, kuid see ei ole võrdsustatav subjektiivsete õiguste rikkumisega. Antud juhul ei ole riigi valimisteenistuse toiminguga kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades 3-4-1-31-14, p 16; 3-4-1-17-15, p 7). Valimiskaebust ei saa esitada üldist liiki kahtlustuste kontrollimiseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend kohtuasjas 3-4-1-10-15, p 10). Seega ei vasta kaebus RKVS § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on õigus jätta kaebus RKVS § 71 lõike 3 kohaselt läbi vaatamata.

4. RKVS § 72 lõike 1 kohaselt tuleb kaebus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul toimingu tegemisest. Kaebaja vaidlustab elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise. Elektrooniline hääletamine lõppes 04.03.2023, seega tulnuks elektroonilise hääletamise korraldamise kui toimingu vaidlustamiseks esitada kaebus hiljemalt 07.03.2023. Kaebaja esitas aga kaebuse 13.03.2023. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Samuti on kaebetähtaega ületades esitatud kaebus elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise peale. Riigi valimisteenistuse juht allkirjastas otsuse elektroonilise hääletamise tulemuste kohta 06.03.2023. Vastavalt RKVS § 71 lõikele 3 võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud RKVS § 72 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

5. Lisaks vaidlustab kaebaja riigi valimisteenistuse toimingut, millega hävitatakse elektroonilised hääled vastavalt RKVS § 77¹ lõikele 2, samuti valla- ja linnasekretäri toimingud pabersedelite hävitamisel vastavalt RKVS § 77¹ lõikele 1. RKVS § 77¹ lõiked 1 ja 2 sätestavad, et nimetatud toimingud tehakse pärast ühe kuu möödumist valimispäevast, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Kuna valimispäev oli 05.03.2023, ei ole riigi valimisteenistus ega valla- ja linnasekretärid hävitamist läbi viinud. RKVS ei sätesta keelamiskaebuse esitamise võimalust Vabariigi Valimiskomisjonile. Seetõttu ei ole võimalik enne toimingu läbiviimist seda vaidlustada. Lisaks ei ole kaebuses näidatud, kuidas rikub hääletamissedelite ja elektrooniliste häälte hävitamine kaebaja subjektiivseid õigusi (RKVS § 70, § 71 lõike 1 punkt 4). Kaebus on esitatud avalikes huvides. Hääletamissedelite ja elektrooniliste häälte hävitamise kohustus tuleneb seadusest, mida valla- või linnasekretär ning riigi valimisteenistus on kohustatud järgima (RKVS § 77¹ lõiked 1 ja 2). Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirja säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis (RKVS § 77¹ lõige 3). RKVS § 71 lõige 3 sätestab, et RKVS § 70 ja § 71 lõike 1 nõuetele mittevastava kaebuse võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta läbi vaatamata. Kaebusest ei nähtu isiku subjektiivsete õiguste rikkumist, samuti ei ole valla- ja linnasekretäride ning riigi valimisteenistuse RKVS § 77¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud toiminguid veel läbi viidud, seetõttu jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata.

6. Täiendavalt märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et digitaalallkirja seadus tunnistati kehtetuks 01.07.2016 e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusega. Selle seaduse kehtetuks tunnistamise põhjuseks on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõu seletuskirjas märgitud usaldusteenuse õigusraamistiku edaspidine tulenemine otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.06.2014 määrusest (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 (ET 28.08.2014 L 257/73). Lisaks märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et elektroonilise hääletamise toimimiseks vajalik taristu (ID-kaardid, ID-kaardi lugejad, tarkvara) ei ole spetsiaalselt valimiste ajaks üles seatav, vaid igapäevaselt kasutuses tööprotseduurides, panganduses jne.

7. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et vastavalt RKVS § 60¹ lõike 3 punktile 2 eraldab riigi valimisteenistus lugemisele minevad elektroonilised hääled valija isikuandmetest. Elektrooniliselt antud hääled avatakse ja loetakse alles pärast häälte anonüümistamist. Sellega tagatakse valija elektroonilise hääle salajasust.

8. Vabariigi Valimiskomisjon märgib täiendavalt, et RKVS § 60¹ lõike 1 kohaselt teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00. RKVS § 60¹ lõike 7 kohaselt on elektrooniliselt antud häälte lugemine avalik. Elektroonilise hääletamise süsteemi tööd jälgivad sõltumatud audiitorid ja elektroonilist hääletamist võib iga huviline vaadelda. Valimisjaoskonnas hääletamisel avab jaoskonnakomisjon hääletamiskastid ja teeb kindlaks hääletamistulemused pärast hääletamise lõppemist valimispäeval kell 20.00. RKVS § 57 lõike 12 kohaselt tehakse jaoskonnakomisjonis hääletamistulemused kindlaks avalikult. Seega viiakse nii elektrooniliselt kui pabersedeliga antud häälte lugemine läbi üheaegselt ja avalikult.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Pait Kongo kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.