Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meelis Juhkami kaebuse lahendamine

Vastu võetud 17.03.2023 nr 76

 

Kaebuse asjaolud

Meelis Juhkam esitas 14.03.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse seoses RKVS § 1 lõikes 2 nimetatud valimiste ühetaolisuse põhimõtte rikkumisega elektroonilisel hääletamisel. Kaebuse esitaja on veendunud, et rikutud on Eesti Vabariigi hääleõigusliku kodaniku õigust jääda elektroonilises keskkonnas hääletades erapooletuks. Sellega on piiratud eelkõige nende inimeste õigust, kellel ei olnud võimalik minna hääletama valimisjaoskonda või kes ei saanud hääletada kodus valimiskastiga.

Valimiste ühetaolisuse põhimõtte rikkumine elektroonilisel hääletamisel

Valimisjaoskonnas hääletades on Eesti Vabariigi hääleõiguslikul kodanikul õigus väljendada oma erapooletust kandidaatidele, kuna hääletada võib täitmata või rikutud sedeliga. Kaebaja leiab, et elektroonilise hääletamise süsteemis hääletades samaväärseid võimalusi ei ole, kuna kandidaati valimata ei registreeri elektroonilise hääletamise süsteem hääleõiguslikke kodanikke kui valimistel osalejaid RKVS § 48⁴ lg 4 tähenduses. Valimisjaoskonnas registreeritakse valimistel osalemine enne valimissedeli väljastamist ja valiku tegemist (RKVS § 39). Eelnevalt kirjeldatu tõttu mõõdetakse valimisaktiivsust valimisprotsessi erinevas etapis ja kaebaja hinnangul mõjutab see valimisaktiivsuse näitajat.

Kaebaja pöördus selgituse saamiseks Vabariigi Valimiskomisjoni poole 28.02.2023 e-kirjaga ning palus vastust küsimusele, kas valijal peavad elektroonilisel hääletamisel ja jaoskonnas hääletamisel olema tagatud täpselt samasugused õigused. 06.03.2023 vastas Vabariigi Valimiskomisjoni esindaja viitega veebilehele www.valimised.ee. Kaebaja leidis, et komisjon on tema küsimusele jätnud vastamata ning esitas sama küsimuse uuesti, millele vastati 13.03.2023, et nii valimisjaoskonnas hääletades kui e-hääletades peavad olema tagatud valimiste põhimõtted (vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed valimised ning salajane hääletus). Kaebaja leiab, et rikutud on RKVS § 1 lõikes 2 nimetatud ühetaolisuse põhimõtet ning puudulikult on lahendatud § 15 lõige 1 punktis 3 sätestatud valimiste seadusekohane korraldamine ning tehnilise lahenduse arendus.

Riigi valimisteenistuse selgitused

Kaebaja mainitud kirjavahetus ei leidnud aset Vabariigi Valimiskomisjoniga, vaid riigi valimisteenistusega. Kaebaja on seisukohal, et valmisjaoskonna valimiskorraldus võimaldab valikuta valimist ehk erapooletust, mida elektrooniline hääletamine ei võimalda. Riigikohus on märkinud, et seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras ning kõikidele isikutele ei pea olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused teha valimistoimingut ühel viisil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades 3-4-1-13-05, p 24; 5-17-32, p 20). Hääle andmise viiside erinevus ei mõjuta valimiste ühetaolisust. Lisaks ei muuda lõplikku valimistulemust kaebaja viidatud tühja või rikutud sedeliga hääletamine, kuna antud viisil hääled arvesse ei lähe. RKVS ei näe ette kehtetu hääle andmise võimalust, ka jaoskonnas hääletamise puhul peab valija kirjutama ringkonna kandidaadi numbri. Kehtetuse alused on seaduses kirjas. Kehtetud hääled ei mõjuta hääletamistulemust, mis tehakse kindlaks kehtivate häälte alusel.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele.

2. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.

3. Kaebaja väidab, et elektroonilise hääletamise korraldamisel on rikutud RKVS nõudeid. Kaebaja vaidlustab elektroonilise hääletamise korraldamist. Elektrooniline hääletamine toimus 27.02.2023–05.03.2023. Riigi valimisteenistuse toimingu vaidlustamine elektroonilise hääletamise süsteemi kasutamisel on esitatud kaebetähtaega ületades.

4. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Antud juhul ei ole valimiste korraldaja toiminguga kaebaja õigusi rikutud, sest see toiming ei mõjuta kaebaja enda hääle õiguspärast arvesse võtmist. Kaebaja kinnitas Vabariigi Valimiskomisjoni 16.03.2023 koosolekul, et andis hääle valimisjaoskonnas hääletades. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendid kohtuasjades 3-4-1-31-14, p 16; 3-4-1-17-15, p 7).

5. Seega ei vasta kaebus RKVS-i § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS-i § 71 lõike 3 alusel õigus jätta see läbi vaatamata.

6. Vabariigi Valimiskomisjon märgib siiski, et rahvusvahelised standardid, nt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2017)5, p 13, peavad vajalikuks, et elektroonilisel hääletamisel oleks valijal võimalik anda häält mitte ühegi kandidaadi poolt. Sellist valikuvabadust õigustab vabade valimiste, mitte valimiste ühetaolisuse põhimõte. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse põhimõte, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ning kõigil häältel peab olema võrdne kaal esinduskogu kohtade jaotamise üle otsustamisel. Hääle andmise viiside erinevus ei mõjuta valimiste ühetaolisust. Riigikohus on märkinud, et seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras ning kõikidele isikutele ei pea olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused teha valimistoimingut ühel viisil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades 3-4-1-13-05, p 24; 5-17-32, p 20). Võimalus hääletada mitte ühegi kandidaadi poolt, pannes hääletuskasti kehtetu sedeli, on valijal olemas valimisjaoskonnas hääletades. Seadusega ei ole tühja sedeli, st mitte ühegi kandidaadi poolt antud hääle andmist ja selliste häälte eraldi arvestamist ette nähtud. Otsustuse, kas elektroonilisel hääletamisel tuleb valijale võimaldada hääletada kehtetu sedeliga, saab teha seadusega.

7. Põhiseadusjärgsel valimispäeval on valijal võimalik oma elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades valimisjaoskonnas. Valimispäeval on Eestis alaliselt elavatel valijatel võimalik hääletada oma elukohajärgses valimisringkonnas asuvates valimisjaoskondades. Valijal on võimalik anda elektrooniline hääl salajasel viisil ning salajase hääletamise võimaluse puudumisel hääletada korduvalt, sh ka valimisjaoskonnas. Kehtima jääb viimasena antud elektrooniline hääl või valimisjaoskonnas hääletamisel hääletamissedelil antud hääl.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Meelis Juhkami kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.