Teksti suurus:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse lahendamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.03.2023
Avaldamismärge:RT III, 21.03.2023, 8

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse lahendamine

Vastu võetud 17.03.2023 nr 77

Kaebuse asjaolud

Vandeadvokaat Paul Keres esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel 16.03.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse riigi valimisteenistuse 05.03.2023 toimingu peale ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja palub tunnistada seadusevastaseks riigi valimisteenistuse 05.03.2023 toiming, millega riigi valimisteenistus tegi kindlaks 05.03.2023 Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemused ja tunnistada 05.03.2023 Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemus kehtetuks.

Tähtaja ennistamise taotlus

Riigi valimisteenistuse toiming tehti 05.03.2023 (sest RKVS § 601 järgi tuleb see toiming teha valimispäeval) või 06.03 (kui riigi valimisteenistuse juht allkirjastas vastava protokolli) ja toimingu tegemisest on möödunud enam kui 3 päeva.

Kaebaja arvates seisneb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks selles, et kaebaja sai käesoleva kaebuse aluseks olevatest asjaoludest teada alles 13.03.2023, mil riigi valimisteenistus vastas osaliselt kaebaja 06.03.2023 teabenõudele. Kaebaja hinnangul annavad asjaolud, et 1) e-hääletuse kogumisteenusele on juurdepääs ainult Riigi Infosüsteemi Ameti süsteemiadministraatoritel ja 2) Riigi Infosüsteemi Amet ei väljasta võrguseadmete logisid, sest võrguseadmete, tulemüüride jms puhul on tegemist osaga Riigi Infosüsteemi Ameti jagatud toodangutaristust, mille kohta teabe andmine kolmandatele osapooltele on ohuks süsteemide turvalisusele ja võib kahjustada riigi huve, alust järeldusteks, et elektrooniline hääletamine ei ole piisavalt kontrollitav ning elektrooniliste hääletamise tulemuste usaldusväärsuses ei saa piisavalt veenduda. Samuti annab see alust järelduseks, et riigi valimisteenistus on seadusvastaselt delegeerinud ära ülesandeid, mis on seadusega (ilma edasidelegeerimiseõiguseta) antud temale.

Teabenõude esitas kaebaja vaidlustatavale toimingule järgnenud kolme päeva jooksul (täpsemalt kohe järgmisel päeval). Käesoleva kaebuse esitas kaebaja samuti kolme päeva jooksul alates kaebuse aluseks olevatest asjaoludest teada saamisest.

Kaebuse põhjendused

Kaebaja väitel on toiming seadusevastane, sest osa elektroonilise hääletamise süsteemist on selline, millele on ligipääs ainult Riigi Infosüsteemi Ameti süsteemiadministraatoritel. Et osale elektroonilise hääletamise süsteemi käitamisega seotud teabele on ligipääs ainult Riigi Infosüsteemi Ametil, viitab kaebaja hinnangul elektroonilise hääletamise süsteemi ja elektroonilise hääletamise tulemuste ebausaldusväärsusele. Hääletamistulemuste ebausaldusväärsus rikub PS §-st 60 ja RKVS § 1 lg-st 2 tulenevat põhimõtet, et valimised on vabad. Valimisvabadus tähendab, et valijal peab olema võimalik oma tahet väljendada takistamatult ja seda peab tagama võimalikult lihtne, kuid usaldusväärne ja kontrollitav ning vaadeldav hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord.

Seega peab usaldusväärne, kontrollitav ning tervikuna vaadeldav olema ka elektroonilise hääletamise süsteem. Kaebaja on püüdnud elektroonilise hääletamise süsteemis ja selle vahendusel antud häälte usaldusväärsuses veenduda, elektroonilise hääletamistulemuste kindlakstegemise korda e-hääletamise süsteemis tervikuna kontrollida ja vaadelda. Selleks esitas kaebaja 06.03.2023 muu hulgas ka teabenõude ning käis 10.03.2023 kohtumas riigi valimisteenistusega. Sellest tulenevalt on 05.03.2023 toiming, millega riigi valimisteenistus tegi kindlaks hääletamistulemused, mis põhinesid häältel, mis anti PS §-st 60 ja RKVS § 1 lg-st 2 tulenevat valimisvabaduse põhimõtet rikkudes (ehk häältel, mis on ebausaldusväärsed ja mille kindlakstegemise korda ei saa tervikuna kontrollida ja vaadelda), kaebaja hinnangul seadusvastane.

Asjaolud, et osa elektroonilise hääletamise süsteemist on selline, millele on ligipääs ainult Riigi Infosüsteemi Ameti süsteemiadministraatoritel ning osa elektroonilise hääletamise süsteemi käitamisega seotud teabele on ligipääs ainult Riigi Infosüsteemi Ametil, viitavad kaebaja hinnangul ka tõigale, et elektroonilise hääletamise süsteemi ei halda ainult riigi valimisteenistus, kuigi RKVS § 482 lg 1 järgi peaks tema olema ainuhaldaja. Samuti tuleneb RKVS § 14 lg-st 1, et riigi valimisteenistus on RKVS-st tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev. Olukorras, kus osale elektroonilise hääletamise süsteemist (praegusel juhul e-hääletuse kogumisteenus, võrguseadmete logid) on ligipääs ainult Riigi Infosüsteemi Ametil, ei ole riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi haldamisel iseseisev. Seega ülesanded, mis on seadusega antud riigi valimisteenistuse pädevusse, on delegeeritud isikule, kellele ei ole RKVS-ga vastavaid ülesandeid antud. PS § 60 lg-st 5 tuleneb, et Riigikogu valimistega seotud ülesannete jaotus tuleb lahendada RKVS-ga. Riigi valimisteenistusel ei ole volitust RKVS-ga temale antud ülesannete edasidelegeerimiseks.

Kaebaja hinnangul võib kirjeldatud põhjuseks olla tõik, et elektrooniliste hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid ei ole RKVS-is piisavalt selgelt sätestatud.

Eelolevast tulenevalt ja RKVS §-st 69 juhindudes palub kaebaja, et Vabariigi Valimiskomisjon tunnistaks seadusevastaseks riigi valimisteenistuse 05.03.2023 toimingu, millega riigi valimisteenistus tegi kindlaks 05.03.2023 Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemused.

Kaebaja peab enda õiguste rikkumiseks ebausaldusväärse, kontrollimatu ja vaadeldamatu ning seega valimisvabaduse põhimõtet rikkuva elektroonilise hääletamise süsteemi kasutamist, mis viis kaebaja õiguste rikkumiseni. Sellega rikuti kaebaja õigust Riigikogu mandaatide sellisele arvule, mis vastab rahva tegelikule tahtele. RKVS §-st 62 tulenevalt sõltub valimistulemus hääletamistulemusest. Hääletamistulemus tehakse valimiskomisjonis kindlaks vastavalt RKVS §-le 61. Hääletamistulemuse kindlakstegemisel arvestatakse ka elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemust, mis tehakse kindlaks vastavalt RKVS §-le 601. Järelikult sõltus elektroonilistest häältest valimistulemus, sealhulgas kaebaja saadud mandaatide arv. Kuna elektroonilised hääled on ebausaldusväärsed, tuleb asuda seisukohale, et need ei kajasta rahva tegelikku tahet. Sellest tulenevalt ei vasta rahva tegelikule tahtele 05.03.2023 riigi valimisteenistuse kindlaks tehtud elektroonilise hääletamise tulemus, sealhulgas kaebajale antud Riigikogu mandaatide arv.

Kaebaja on seisukohal, et õigusrikkumine mõjutas hääletamistulemust oluliselt, sest suurem osa 2023. a Riigikogu valimistel antud häältest anti elektrooniliselt. RKVS § 9 lg 2 punktist 3 tulenevalt on seega alust elektrooniliste häälte kehtetuks tunnistamiseks.


Riigi valimisteenistuse seisukoht

Tuleb eristada, kas Riigi Infosüsteemi Amet jagab logisid riigi valimisteenistusega või teabevaldajaga. Rakkerühm korraldab elektroonilist hääletamist ja süsteemi seadistamist. Seal on liikmeid riigi valimisteenistusest ning Riigi Infosüsteemi Ameti esindajad ja kasutajatoe esindaja. Kui hääletamine lõpeb, siis Riigi Infosüsteemi Amet allkirjastab urni sisu ja seda ei saa enam muuta. Riigi Infosüsteemi Amet on majutanud kogumisteenust alates 2017. aastast.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebuse esitamise õigus on sätestatud RKVS §-s 70 ja kaebusele esitatavad nõuded sama seaduse §-s 71.

2. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib alljärgnevalt kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele.

3. Vabariigi Valimiskomisjonile 16.03.2023 esitatud kaebusele on alla kirjutanud vandeadvokaat Paul Keres. HMS § 13 lg 2 kohaselt antakse haldusmenetluses esindusõigus kirjaliku volitusega. Esindusõigust tõendavat volikirja kaebusele lisatud ei olnud. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas 17.03.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile volikirja, millega kõrvaldas puuduse. Esindusõigus on sellega tõendatud.

4. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on vaidlustanud kaebuse kohaselt riigi valimisteenistuse toimingut – elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamist. RKVS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on tegemist riigi valimisteenistuse toiminguga. RKVS § 601 lõike 1 kohaselt tehakse elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks riigi valimisteenistuse poolt valimispäeval pärast kella 20.00. Sama paragrahvi lõige 10 näeb ette, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. Elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontroll toimus 06.03.2023 avalikult vaatlejate juuresolekul. Kontrolli lõpus allkirjastas riigi valimisteenistuse juht elektroonilise hääletamise tulemused samas, vaatlejate juuresolekul. Elektroonilise hääletamise tulemused nähtusid valimiste infosüsteemist ja valimised.ee veebilehel 05.03.2023 hilisõhtul. Riigi valimisteenistuse juhi allkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemused olid valimised.ee veebilehel kättesaadavad 08.03.2023 pärastlõunal.

5. Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. RKVS § 72 lõike 1 kohaselt tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul toimingu tegemisest. Tähtaja kulgemist ei ole seatud sõltuvusse toimingust teadasaamisest. Sellist seadusandja valikut saab põhjendada vajadusega lahendada valimiskaebused kiiresti, et ära hoida Riigikogu uue koosseisu kokkutulemisel viivitust ja olukorda, kus Riigikogu uus koosseis koguneks nii, et valimistulemuste õiguspärasuse üle oleks jätkuvalt vaidlusi. Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi, peab ise aktiivselt hoolitsema selle eest, et kõigist toimingutest ja otsustest õigeaegselt teada saada. Olukorras, kus RKVS § 601 lg 10 järgne dokument allkirjastati vaatlejate juuresolekul, pole Vabariigi Valimiskomisjonil alust kahelda, et kaebajal oleks olnud juurdepääs sellele otsusele takistatud. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus on esitatud 16.03.2023. Elektroonilise hääletamise süsteem seati üles 15.02.2023, 16.02.2023 toimus prooviläbimine. Elektrooniline hääletamise toimus 27.02.–04.03.2023. Kaebus elektroonilise hääletamise süsteemi ülesseadmise, eelneva kontrollimise võimaluste ebapiisavuse ja elektroonilise hääletamise süsteemi elektroonilise hääletamise ajal kasutamise peale on esitatud kaebetähtaega ületades. Samuti on kaebetähtaega ületades esitatud kaebus riigi valimisteenistuse toimingute peale elektrooniliste häälte lugemisel valimispäeval pärast kella 20.00 ja tervikluse kontrolli ning elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise peale riigi valimisteenistuse juhi allkirjastatud otsusega. See otsus allkirjastati 06.03.2023.

6. Kaebusega koos on esitatud taotlus kaebuse tähtaja ennistamiseks ja seda põhjusel, et alles teabenõude vastusest 13.03.2023 sai kaebaja teada, et riigi valimisteenistus on seadusvastaselt delegeerinud ära ülesandeid, mis on seadusega antud temale.

7. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei ole kaebaja teadasaamine asjaoludest, millele kaebaja tugineb, mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Riigi Infosüsteemi Amet täidab koguja rolli Vabariigi Valimiskomisjoni 03.02.2021 otsuse nr 4 „Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus“ punktide 2.3 ja 10 alusel. Koguja rolli sisu on määratud riigi valimisteenistuse 06.02.2023 korralduses nr 11 “Elektroonilise hääletamise üldraamistik ja selle kasutamine Eesti riiklikel valimistel“ kinnitamine“. Riigikohus on 24.10.2017 otsuses asjas nr 5-17-35 leidnud, et ei ole välistatud, et Vabariigi Valimiskomisjon kaasab elektroonilise hääletamise korraldamisse ka muid organeid või isikuid lisaks riigi valimisteenistusele ning tegemist ei ole Riigi Infosüsteemi Ametile elektroonilise hääletamise korraldamise üleandmisega KOVVS § 19 lõike 1 punkti 1 tähenduses. See seisukoht on Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul analoogia korras kohaldatav ka Riigikogu valimistel. Vabariigi Valimiskomisjoni 03.02.2021 otsuse nr 4 p 18 järgi moodustab riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise korraldamiseks, sh infoturbetegevuste koordineerimiseks elektroonilise hääletamise rakkerühma, kuhu kuuluvad nii Riigi Infosüsteemi Ameti kui riigi valimisteenistuse esindajad. Riigi Infosüsteemi Ameti serverisse kogutavate elektrooniliste häälte väljajäämine elektrooniliste häälte lugemisest on välistatud terviklikkuse kontrolliga. Kaebaja poolt Riigi Infosüsteemi Ameti ülesannetest ja tegevusest elektroonilise hääletamise läbiviimisel mitteteadmine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamist saavad õigustada üksnes objektiivsed asjaolud. Tähtaja ennistamise taotluses välja toodud asjaolud ei ole sellisena käsitatavad.

8. Kaebetähtaja ületamise ja tähtaja ennistamata jätmise tõttu jääb kaebus seetõttu läbi vaatamata.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Oliver Kask
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json