Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.05.2021
Avaldamismärge:RT III, 21.05.2021, 9

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine

Vastu võetud 21.05.2021 nr 204

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2, lõike 5 punkti 3 ja lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” järgmiselt:

1) sõnastada punkti 2014 alapunkt 1 järgmiselt:

„1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui selles osaleb kuni kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku piirangut. Kahe osaleva isiku piirang ei kehti huvihariduse konsultatsioonide kohta, kui on tagatud, et konsultatsioonidel ei osale rohkem kui 10 isikut, sealhulgas juhendaja, ning isikute kohta, kes sooritavad huviharidusega seotud eksameid. Samuti ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku ja täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;”;

2) sõnastada punkti 2014 alapunkt 1 järgmiselt:

„1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 100 isikut kokku, ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, või isikutele, kes sooritavad huviharidusega seotud eksameid, ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut. Samuti ei kohaldata rühma- ja täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;”.

2. Korraldus jõustub 24. mail 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunkt 2 jõustub 31. mail 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1 või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

20. mai 2021. a seisuga on viimase 14 päeva jooksul tehtud positiivsete testide suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 288,57. 28. aprillil 2021. a oli vastav näitaja 422,2. 19. mail 2021. a lisandus 6391 testi tulemust, nendest 328 (5,13%) olid positiivsed. Haiglaravil oli haiglate edastatud andmete põhjal 197 patsienti, juhitaval hingamisel oli 19 patsienti. Seega võib järeldada, et 2021. aasta alguse tõusutrend on praeguseks pöördunud mõõdukasse langustrendi.

Käesoleva korraldusega lubatakse huvikoolides teatud tegevuste (eksamite läbiviimine ja konsultatsioonid) puhul siseruumides korraga osaleda suuremal hulgal inimestel võrreldes 24. mail 2021. a ja 31. mail 2021. a jõustuvate redaktsioonidega. Näiteks 24. mail 2021. a jõustuva redaktsiooni kohaselt on lubatud huvitegevus üksnes juhul, kui selles osaleb kuni kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Alates 24. maist 2021. a ei kohaldata edaspidi erandina kahe osaleva isiku piirangut huvihariduse konsultatsioonidele, kui on tagatud, et konsultatsioonidel ei osale rohkem kui 10 isikut, sealhulgas juhendaja, ning isikutele, kes sooritavad huviharidusega seotud eksameid. 31. maist 2021. a ei kohaldata edaspidi erandina rühma- ja täituvuspiirangut huviharidusega seotud eksamite sooritamisele. Samas ei muudeta 24. mail ja 31. mail 2021. a jõustuvate redaktsioonidega kehtestatavaid teisi tingimusi ja meetmeid siseruumides sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele. Kõnealused muudatused on kooskõlas varem kehtinud teiste haridusastmete piirangutega.

Tegemist on pigem erandlike olukordadega, millega ei kaasne tõenäoliselt haigestumise kasvu. Suurel määral puudutab käesoleval juhul korralduses tehtav muudatus muusikakoole, kes peavad korraldama lõpu- ja sisseastumiseksameid.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json