Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine
Vastu võetud 20.10.2023 nr 266
Korraldus kehtestatakse relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 4 ning looduskaitseseaduse § 694 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24.
I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaitseväe Nursipalu harjutusväli (edaspidi ka Nursipalu HV) pindalaga 3134 hektarit (edaspidi ha) ja välispiiri pikkusega 26 860 m asutati Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ Võru maakonnas Sõmerpalu vallas ja Rõuge vallas (praegu Rõuge vallas ja Võru vallas).
Harjutusväli asutatud piirides on kantud riigihalduse ministri 13. aprilli 2018. a käskkirjaga kehtestatud Võru maakonnaplaneeringule 2030+1. Rõuge vallal puudub kehtestatud üldplaneering. Rõuge vallas, endisel Võru valla haldusterritooriumil kehtib Võru valla üldplaneering. Võru Vallavolikogu 9. aprilli 2008. a määrusega nr 42 kehtestatud Võru valla üldplaneeringus2 on käsitletud üldisi riigikaitselisi vajadusi, harjutusvälja planeeringule kantud ei ole. Võru vallas endise Sõmerpalu valla territooriumil kehtib Sõmerpalu valla üldplaneering. Sõmerpalu Vallavolikogu 16. juuni 2010. a määrusega3 nr 11 kehtestatud üldplaneeringus reserveeriti 1045 ha maad Nursipalu harjutusväljaku väljaarendamiseks. Samuti käsitletakse planeeringus Nursipalu harjutusvälja müra leevendamise vajaduse tõttu nii müratõkke kaitsehaljastuse kui ka müratõkkeistanduste rajamise vajadust.
Nursipalu HV arendusprogrammi väljatöötamine Kaitseväe peastaabis algas 2022. aasta suvel. 2022. a juuni alguses informeeriti Rõuge valda ja Võru valda Kaitseväe vajadusest oluliselt laiendada Kagu-Eestis sõjaväeliseks väljaõppeks vajalikke alasid. Antsla valda algselt ei informeeritud, kuna sel hetkel kehtivates piirides Nursipalu HV Antsla valda ei puudutanud. Kolme puudutatud kohaliku omavalitsuse üksust (Võru valda, Rõuge valda, Antsla valda) informeeriti Nursipalu HV laiendamise vajadusest üldplaneeringute menetluses sügisel 2022. a.
10. oktoobril 2022. a tutvustas kaitseminister laiendamise plaane harjutusvälja laiendamisest vahetult puudutatud kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksused) vallavanematele.
21. novembril 2022. a toimus avalik koosolek Tsooru rahvamajas, kus tutvustati laiendamise vajadusi laiemale üldsusele. Tekkinud küsimustele vastuste andmiseks toimus 5. jaanuaril 2023. a kohtumine Rõuge valla elanikega. Sellele järgnevalt toimusid kohtumised ka Võru valla (11. jaanuaril 2023. a) ja Antsla valla (12. jaanuaril 2023. a) ning Võru linna (31. jaanuaril 2023. a) elanikega ning SA-ga Võrumaa Arenduskeskus (31. jaanuaril 2023. a).
2022. a detsembris tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) planeeritava Nursipalu HV potentsiaalse laienduse kohta keskkonnaülevaate ühes Natura eelhindamisega4.
Kaitseministeerium saatis 17. jaanuaril 2023. a Võru Vallavalitsusele, Rõuge Vallavalitsusele ja Antsla Vallavalitsusele kirja nr 12-1/22/161, kus informeeriti, et Nursipalu HV laiendamise protsess avalikult tutvustatud piirides on käimas.
Riigikogu XIV koosseisu riigikaitsekomisjon arutas 21. veebruari 2023. a avalikul istungil komisjonile suunatud jaanuaris esitatud kollektiivset pöördumist „Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele“ koos pöördumise algatajatega ja Võrumaa omavalitsusüksuste esindajatega.
Riigikogu XV koosseisu riigikaitsekomisjoni 9. mai 2023. a istungil tutvustas RKIK peadirektor komisjonile Nursipalu HV laiendamise plaane.
25. augustil 2023. a teavitas RKIK avalikkust Nursipalu HV laiendamiseks avatud menetluse algatamisest5.
Kaitseministri 28. augusti 2023. a käskkirjaga nr 124 on kehtestatud „Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“6. Selle kohaselt on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamiseks harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu, võttes arvesse Kaitseväe vajadust arendada struktuuri tulenevalt uute võimete ja üksuste loomisest, uutest kasutusse võetavatest relvasüsteemidest, ajateenijate arvu suurendamisest, liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest. Eeltoodu saavutamiseks on vaja kaks olemasolevat väljaõppeks kasutatavat ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liita ning laiendada, mille tulemusel tekiks ca 99 km2 suurune Nursipalu harjutusväli.
Nursipalu HV laiendamise Vabariigi Valitsuse korralduse (edaspidi korraldus) eelnõu koos seletuskirjaga oli avalikul väljapanekul ajavahemikul 29. augustist 2023. a – 25. septembrini 2023. a ja kooskõlastamisel eelnõude infosüsteemis 29. augustist 2023. a – 15. septembrini 2023. a. Avalik istung avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks toimus 6. oktoobril 2023. a Võru Gümnaasiumis aadressil Seminari 1, Võru.
II. ÕIGUSLIK ALUS
2.1 Relvaseaduse (edaspidi RelvS) kohaldamine Nursipalu HV laiendamiseks
Vastavalt RelvS § 85 lõikele 1 on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat.
RelvS § 85 lõike 3 järgi otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. Tulenevalt RelvS § 85 lõikest 31 võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.
RelvS § 85 lõike 33 kohaselt antakse RelvS § 85 lõikes 31 nimetatud korraldus pärast avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus. Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dest 46–50. Seega ei jää isikute õiguste kaitse RelvS § 85 lõike 31 kohaldamisel tagamata, vaid seda tagatakse HMS järgse avatud menetluse läbiviimisega, arvestades konkreetse otsusega seotud asjaolusid.
RelvS § 85 lõike 31 kohaldamise eeldusteks on:
1) asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele;
2) valdkonna eest vastutava ministri ettepanek, mis lähtub asjakohasest ohuhinnangust;
3) asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine;
4) planeerimismenetluse läbiviimine suurendab ohtu riigikaitsele, st planeerimismenetluse läbiviimise kestus on ohuks riigi sõjalise kaitse tagamisele.
1) Asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele
Asjakohase ohuhinnanguga kinnitatud oht riigikaitsele on sätte kohaldamise eeldus, sest riigikaitse on see ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendab olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamist ilma tavapärase planeerimismenetluseta. Riigikaitse huvi kaalumisel teiste avalike huvidega tuleb arvestada nii ohu tõenäosuse kui ka selle mõjuga. Sõjalise rünnaku ohu tõenäosus on üldiselt väiksem kui erinevate tsiviilkriiside tõenäosus, kuid oht on oluline eelkõige eksistentsiaalse mõju tõttu Eesti iseseisvusele. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta7 artikli 3 lõige 8 sellist ohuhinnangut ei eelda, on vastav ohuhinnang Eesti õiguses täiendavalt kitsendav tingimus, et tagada RelvS § 85 lõike 31 eesmärgipärane rakendamine. Sätte eeldust täitev planeerimismenetluse läbiviimise pikkusest tulenev oht riigikaitsele on kirjeldatud ning vastav ohuhinnang on käesoleva korralduse andmise aluseks. Ohuhinnang on riigisaladust sisaldav dokument, milles sisalduva teabe avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Seetõttu ei ole võimalik ohuhinnangut teha avalikult kättesaadavaks ega selle sisu käesolevas põhjenduses täpsemalt refereerida. Seega on vastav sätte eeldus täidetud. Ohuhinnangule on viidatud punktis „3.1.1. Julgeolekuolukord ja sõjaline oht Eestile“.
2) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanek
Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõike 1 kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas riigikaitse korraldamine ja seoses sellega muu hulgas ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine. Kaitseministeeriumi juhib kaitseminister ja tema vastutusvaldkonnas on selle valitsemisala8. Seega praegusel juhul on valdkonna eest vastutavaks ministriks kaitseminister. Lähtuvalt ohuhinnangust tegi kaitseminister käesoleva korralduse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamisega ettepaneku laiendada Nursipalu HV RelvS § 85 lõike 31 alusel käesoleva korralduse lisas toodud piirides9, mis on kooskõlas Kaitseväe vajadustega ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammiga10.
3) Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine
Vastava eelduse täitmiseks on vajalik, et Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine. RelvS § 85 lõike 31 tähenduses ei mõelda selle eesmärgi all kitsalt vaid harjutusvälja kasutamise otstarvet, vaid põhjust, miks harjutusvälja on vaja asutada või laiendada. Nursipalu HV vajadus ja eesmärk riigikaitse tagamiseks on kirjeldatud punktis 3.1. Sellest lähtuvalt on Nursipalu HV ainus eesmärk riigikaitse tagamine Eesti kaitsmiseks ohu eest ja ohuhinnangust lähtuvalt suurendab selle laiendamata jätmine ohtu riigikaitsele.
4) Planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kohaselt on võimalik riigikaitselised alad ja nende üldised kasutustingimused määrata kindlaks maakonnaplaneeringuga11 või üldplaneeringuga12. Riigikaitseliste alade asukoha valikuks võib Vabariigi Valitsus otsustada ka riigi eriplaneeringu algatamise. PlanS annab võimaluse muuta maakonnaplaneeringut, koostades planeeringuala hõlmava maakonnaplaneeringu või maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu, või lubab põhjendatud juhul teha üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmise ettepaneku13.
Arvestades, et täiendava harjutusvälja vajadus Kagu-Eestisse tekkis 2022. a suvel, siis sellel ajal oli vastavalt kehtivale õigusele võimalik harjutusvälja planeerida ka riigi eriplaneeringuga (edaspidi REP). REP-i menetlus koosneb kahest osast: ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha valikust ning sobivaimasse asukohta detailse lahenduse koostamisest. Asukohavaliku koostamisel tuleb kaaluda mitut alternatiivi. Selleks ajaks oli harjutusväljade planeerimiseks kogemus vaid Kaitseväe keskpolügooni (edaspidi KVKP) REP-i menetlusega, mis jõudis algatamisest kehtestamiseni kuue aastaga. Sellele eelnes tegelikkuses aeg asukoha valiku määramiseks maakonnaplaneeringus ja lisandub aeg KVKP väljaarendamiseks. Seetõttu ei olnud Nursipalu HV laiendamine REP-iga sobiv. Ettevalmistavate tegevustega (nt sobiliku asukoha leidmine ja seejärel sobilikus kohas mõjude hindamine) Kagu-Eestisse harjutusvälja rajamiseks alustati kohe vajaduse tekkimisest. RKIK-i tehtud asukohavaliku analüüsi tulemusel (vt korralduse punkt 3.1.5) leiti, et ainus realistlik võimalus on laiendada olemasolevat Nursipalu HV-d, võttes arvesse eeskätt olemasolevat taristut ja Kaitseväe üksuste paiknemist, mõju eraomandis olevatele kinnisasjadele ja kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustikule) ning seda, et harjutusväli ei saa asuda üksuste paiknemisaladest kaugel. Detsembris 2022. a tellis RKIK planeeritava Nursipalu HV potentsiaalse laienduse kohta keskkonnaülevaate ühes Natura eelhindamisega, mis praeguseks on läbi viidud.
17. märtsil 2023. a jõustus planeerimisseaduse muudatus, mis annab võimaluse kehtestada REP asukoha eelvaliku otsuse alusel (edaspidi kiire REP). Seaduse muudatus on koostatud eesmärgiga kiirendada taastuvenergeetika arendamiseks vajalikke menetlusi ja kasutusele võtmist. Kuigi kiire REP suurendab planeerimismenetluses efektiivsust riigile oluliste ehitiste planeerimisel, oli selleks ajaks juba tehtud asukohaanalüüs Kagu-Eestis ja mõjude hindamine Nursipalu HV potentsiaalse laienduse alal. Asukohavalik on koostatud Kaitseväe vajadusi arvestades ja asukoha analüüsist nähtuvalt puuduvad realistlikud asukoha alternatiivid Kagu-Eestisse täiendava harjutusvälja rajamiseks või laiendamiseks. Lisaks tuleb REP-i algatamisega Vabariigi Valitsusel algatada ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, samas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 1 lõike 3 punkti 1 järgi seadust ei kohaldata strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.
Paralleelselt ja enne kiire REP-i regulatsiooni kehtestamist oli juba ka väljatöötamisel RelvS muudatused, mis looksid õiguslikud alused Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud korras arendamiseks erandlikel juhtudel. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus jõustus 16. juulil 2023. a.
Eeltoodud põhjustel leiab Vabariigi Valitsus, et PlanSi kohaldamata jätmine on õiguspärane. Tavapärase REP-i menetluse tulemus on ka sisuliselt sama, kui arvestada muu hulgas eraomandile avalduvat mõju. Lisaks, sõltumata sellest, kas tegevus viiakse ellu PlanS või RelvS alusel antud korraldusega, omandatakse riigikaitselisteks vajadusteks maad kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel ehk mõju omandipõhiõigusele on sama. REP-i puhul toimuks ulatuslikum isikute kaasamine vastavalt PlanS-le, kuid käesoleva korralduse puhul tagatakse, et laiendamise protsessis järgitakse HMS-s avatud menetluse kohta sätestatut. Seega ei jää isikute õiguste kaitse RelvS § 85 lõike 31 kohaldamisel tagamata, vaid see tagatakse HMS järgse avatud menetluse läbiviimisega, arvestades konkreetse otsusega seotud asjaolusid. Seega on mõlemal juhul tagatud huvitatud isikute ning asutuste seaduspärane kaasamine kogu laiendamise protsessi.
Kuna korralduse andmise ajaks on juba mõju keskkonnale hinnatud ja läbi viidud Natura eelhindamine, siis Nursipalu HV laiendamisel RelvS § 85 lõike 31 alusel on korralduse andmise järel võimalik alustada tegevuste elluviimisega piiratud mahus (ptk 3.2.4 tegevused) juba 2023. a talvel ja keskkonnameetmete määramiseks vajalikud uuringud ja mõjuhinnangud viia läbi 2024. a esimese poolaasta lõpuks ning Vabariigi Valitsusel kiita heaks tegevust lubava otsuse aluseks olevad keskkonnameetmed eraldi korraldusega 2024. a lõpuks.
Arvestades praegust julgeolekuolukorda ja tulenevalt Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kallaletungist Ukrainale ei ole riigikaitse huvides uute sõjaliste võimete kasutusele võtmisel võimalik kulutada aega, mis kaasneb planeerimisel REP-iga. Nursipalu HV laiendamiseks ei ole eelkõige ajakriitilisusest tulenevalt, kuid ka eelduste täitmiseks REP sobivam.
Harjutusvälja vajadus potentsiaalse sõjalise rünnaku heidutamiseks ja sõjalise ohu tõrjumiseks on julgeolekuolukorda arvestades kiireloomuline. Tuleb arvestada, et harjutusvälja laiendamise otsustamisest ning seejärel vajaliku taristu valmimisest kulub reaalse sõjalise kaitsevõime kasvuks aega. Sõjalise kaitsevõime kasv ei tulene automaatselt harjutusvälja laiendamise otsustamisest ega ka mitte selle taristu rajamise faktist, vaid läbiviidavate harjutuste positiivsest mõjust Kaitseväe üksuste oskusele kasutada uusi võimeid ning Kaitseväe ja Eestis paiknevate Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide relvajõudude üksuste (edaspidi liitlasüksused) koostöövõimele Eesti maastikul. Nende eesmärkide saavutamine eeldab harjutuste läbiviimist, õpitundide tuvastamist ning õpitundide elluviimist taktikalistesse protseduuridesse, milleks tihti läbitakse mitu sellist tsüklit. Allüksuste ja relvasüsteemide väljaõpe kestab minimaalselt kaks kuud lihtsamate relvasüsteemide ning väiksemate allüksuste puhul eeldusel, et kahe kuu pikkune sõduri baaskursus on eelnevalt läbitud. Keerukamate relvasüsteemide ning suuremate allüksuste (kuni pataljoni taseme) väljaõpe eeldab veel minimaalselt kaks kuni kolm kuud. Ajateenijatega mehitatud üksuse terviklik väljaõppetsükkel kestab 11 kuud. Täiendavalt on vajalik tagada piisav aeg Eestisse roteeritud liitlasüksustega harjutamiseks (kuus kuud).
Seejuures on iga uue relvasüsteemiga, uute Eesti või liitlasüksustega läbitud harjutus samm sõjalise ohu tõrjumiseks vajaliku tugevama kaitse suunas. Riigikaitse tagamiseks on oluline, et võimaliku sõjalise rünnaku ajaks on läbi viidud võimalikult palju selliseid realistlikke harjutusi. Väljaõpe harjutusväljal nõuab aega ja oluline on vastava väljaõppe ja harjutustega alustada võimalikult kiiresti. Pärast Nursipalu HV laiendamise otsust algab kohe nii taristu väljaehitamine kui ka väljaõppe kasv, kuid see toimub järk-järgult. Suuremate manööverharjutuste korraldamiseks vajalike tingimuste loomine võtab aega, kuid on sõltuv kogu protsessi algusest ehk mida varem alustatakse esimese etapiga, seda kiiremini jõutakse lõpliku tulemuseni. Sõltumata sellest, millal täpselt jõutakse maksimaalse võimekuse loomiseni, on seni oluline iga ajateenijate, reservväelaste ja liitlasüksustega tehtud väiksem ning suurem laske- ja manööverharjutus, millega hoitakse ja tõstetakse väljaõppetaset, et saavutada maksimaalne lahinguvalmidus. Nursipalu HV laiendamine planeerimisseadust kohaldamata võimaldab harjutusvälja kiiremat väljaarendamist ja uute sõjaliste võimete kasutama õppimist enne võimaliku sõjalise ohu realiseerumist ning sel on seeläbi suur tähtsus riigikaitse tagamisel Ukraina sõja tõttu pingestunud julgeolekuolukorras.
Eeltoodust lähtudes on Nursipalu HV laiendamisel täidetud RelvS § 85 lõigetes 3 ja 31 sätestatud kriteeriumid, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada Nursipalu HV laiendamine planeerimisseadust kohaldamata.
2.2. Avatud menetluse läbiviimine
Vastavalt RelvS § 85 lõikele 33 antakse korraldus harjutusvälja laiendamiseks pärast avatud menetluse läbiviimist. Sätte kohaselt on avatud menetluse läbiviimise korraldamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril või tema määratud asutusel. Praegusel juhul on valdkonna eest vastutavaks ministriks kaitseminister ja avatud menetluse läbiviimist määrati vastavalt kaitseministri 17. augusti 2023. a käskkirjale nr 11914 korraldama RKIK kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesandeks on muu hulgas valitsemisalale taristu arendamise teenuse osutamine. Taristu hõlmab ka harjutusvälju. Seega on RKIK pädev korraldama käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimist.
Avatud menetlusega tagatakse huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Avatud menetluse kaudu on võimalik korraldusest mõjutatud isikutel oma seisukohti esile tõsta.
Avatud menetluse algatamisest teavitati 25. augustil 2023. a posti või e-posti teel harjutusvälja laiendatavasse alasse jäävaid isikuid ja puudutatud omavalitsusüksusi. Lisaks avaldati teade menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehtedes Postimees ja Eesti Päevaleht ning maakondlikes ajalehtedes Võrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees. Maakondlikus ajalehes avaldamine oli vajalik, kuna Nursipalu HV piir läbib mitut omavalitsusüksust. Laialdase, erinevate infokanalite kaudu avatud menetluse algatamisest teavitamise eesmärk oli, et teavitus jõuaks võimalikult paljude huvitatud isikuteni.
Korralduse eelnõuga ning seletuskirja, keskkonnaülevaate, Natura eelhinnangu ja asukohavaliku avalike dokumentidega oli võimalik tutvuda RKIK-i veebilehel https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ ja avaliku väljapaneku toimumise ajal ka Antsla Vallavalitsuses (Fr. R. Kreutzwaldi tn 1, Antsla), Võru Vallavalitsuses (Võrumõisa tee 4a, Võru) ja Rõuge Vallavalitsuses (Ööbikuoru 4, Rõuge) kohapeal. Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõule sai esitada kirjalikult ((digi)allkirjastatult) kuni 25. septembrini 2023. a (k.a) aadressil Järve 34A, Tallinn või e-posti teel [email protected].
Pärast korralduse eelnõu avalikku väljapanekut ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja möödumist arutati esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid 6. oktoobril 2023. a Võru Gümnaasiumis toimunud avalikul istungil. Avalikul istungil käsitleti ettepanekuid ja vastuväiteid, mis olid esitatud avaliku väljapaneku ajal avatud menetluse algatamise teates määratud tähtajaks, ning samuti sai esitada lisaküsimusi. Avaliku väljapaneku ajal esitati ligikaudu 60 pöördumist 200 ettepaneku ja vastuväitega, millest paljud olid kattuvad. Avalikul istungil anti ülevaade avaliku väljapaneku ajal enim esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest ning küsimustele vastasid kaitseminister, RKIK-i peadirektor, Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ülem, Kaitseministeeriumi ametnikud, RKIK-i töötajad ning ekspert ettevõttest Skepast & Puhkim.
Avatud menetluse käigus kirjalikult esitatud ettepanekud ja vastuväited ning põhjendus nende arvestamise või arvestamata jätmise kohta on kättesaadavad korralduse seletuskirja lisast 1. Kokkuvõte esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest on esitatud käesoleva korralduse punktides 3.3.1 ja 3.4.1. Avaliku istungi helisalvestis ja kirjalik protokoll on kättesaadavad RKIK-i veebilehel15.
III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED
3.1. Nursipalu HV laiendamise riigikaitselinei eesmärk
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) preambuli neljanda lõike kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas16. Sellest tulenevalt peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, RKIK jt) kaudu. Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille tagab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesus. NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks on Kaitseväe rahuaja ülesanne tagada ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning alaline kaitsevalmidus. Alljärgnevalt on kirjeldatud Nursipalu HV laiendamise olulisust Eesti riigikaitsele.
3.1.1. Julgeolekuolukord ja sõjaline oht Eestile
Seoses Venemaa jõhkra sõjalise kallaletungiga Ukrainale on julgeolekuolukord Eestis, aga ka Euroopas tervikuna kiiresti muutunud. Venemaa peab Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral kohtadeks, kus sõjalist survet avaldada. Seetõttu käsitleb Venemaa Ukraina sõja tõttu nõrgenenud sõjalise võimekuse taastamist Eesti piiri vahetus läheduses väga tõenäoliselt esmatähtsana17. On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020. aastate keskel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele. Venemaa Relvajõudude võimete kvantitatiivne taastamine Eesti piiri vahetus läheduses toimub kuni nelja aastaga. Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks18. Sõjalise ohu hinnang on täpsemalt kirjeldatud Kaitseväe ohuhinnangus19. Eeltoodud põhjustel on Eesti-vastase sõjalise rünnaku tõenäosus lähiaastate ajaraamis kasvanud.
3.1.2. Sõjalise kaitsevõime suurendamine ohu tõrjumiseks
Eesti seisukohast on oluline demonstreerida reaalset sõjalist valmidust, et välistada Venemaa kiusatus alliansi julgeolekugarantiide paikapidavus proovile panna20. Selleks on vaja suurendada nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võimet. Kollektiivkaitseks otsustati 2022. a juunis toimunud NATO Madridi tippkohtumisel21, et NATO tugevdab oma idatiiva kaitset, sh Eesti kaitseks luuakse diviisi struktuur ja määratakse täiendavad liitlasüksused. Liitlasüksuste Eestisse juurde toomise oluliseks eelduseks on neile lahingvalmiduse hoidmiseks vajalike tingimuste olemasolu.
Eesti iseseisva kaitsevõime suurendamiseks otsustas Eesti Vabariik investeerida uutesse relvasüsteemidesse, näiteks täiendav täppismoon, muu hulgas varitsev õhuründemoon, suurendada maakaitset 20 000 võitlejani ja ajateenijate arvu kuni 4000-ni. Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi (edaspidi 2JvBr) täiendatakse liikursuurtükkide K9 pataljoniga ning jalaväe mehhaniseeritud transpordivõimekusega. 2022. a suvel toimunud NATO Madridi tippkohtumisel otsustati minna heidutushoiakult üle tõkestusheidutusele, mis ühtlasi tähendas ka täiendavate liitlasüksuste paigutamist NATO idapiirile. Selle osana on Eesti Vabariik koos liitlasriikidega otsustanud paigutada liitlasüksused 2JvBr juurde Lõuna-Eestis. Eelnimetatud otsused suurendavad Eesti sõjalise kaitse võimet kasvanud sõjalise ohu vastu.
Nimetatud ja mitmed teised julgeolekuolukorrast lähtuvad otsused tingisid kiireloomulise vajaduse senisest oluliselt suurema harjutusvälja järele Lõuna-Eestis22. Olemasolevad harjutusväljad kogu Eestis on juba praegu olemasolevate mahtude ja relvade jaoks liiga väikesed ning ei võimalda üksuste suurusele või spetsiifikale vastavat taktika- ja laskeharjutuste korraldamist või on kasutusintensiivsuse tõttu ülekoormatud. Varem on käinud nii kaitseväelased kui ka siin paiknevad liitlasüksused väljaõpet tegemas Lätis ja Soomes. Sarnaselt Eestiga on ka Läti harjutusväljasid juurde rajamas, kuid seda lõunasse Leedu piiri lähedale. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu ja kuna ka Läti ja Leedu on suurendanud oma sõjalist väljaõpet ning suurenenud on ka eelnimetatud riikides paiknev NATO liitlasüksuste isikkoosseis, on ka sealsed väljaõppealad ülekoormatud. Eestis on laiendamisel juba Kaitseväe Sirgala harjutusväli ning REP-i koostamine on käimas Soodla harjutusvälja planeerimiseks ja väljaarendamiseks. Sõjalise võime kasvu tõttu 2JvBr vastutusalas on harjutusväljade puudujääk eriti kriitiline just Lõuna-Eestis. Seega ei võimalda olemasolevad harjutusväljad läbi viia vajalikke harjutusi praeguse sõjalise võime ja veel vähem lähituleviku jaoks.
3.1.3. Nursipalu HV vajadus sõjalise kaitsevõime suurendamise kriitilise eeldusena
Uue relvastuse kasutamise ning liitlasüksustega koostöö edukus Eesti kaitsel eeldab sõjaliste harjutuste läbiviimist harjutusväljadel. Relvakonflikt Ukrainas on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö vallas. Eesmärgi saavutamiseks peavad sõjalised harjutused toimuma võimalikult realistlikus olukorras, muu hulgas lahingumoonaga. Realistlikul harjutusel tuleb tundma õppida maastikku, keeruliste relvasüsteemide käsitsemist tuleb lihvida peensusteni, üksused peavad harjutama koostööd, juhid juhtimist. Selliseid harjutusi saab läbi viia vaid harjutusväljal, mis on selleks eesmärgiks eraldi loodud. Lisaks eeldab kollektiivkaitseks liitlaste Eestis viibimine neile elamiseks ja harjutamiseks vajalikku taristut. Juba praegu ületab liitlaste valmisolek enda üksuseid Eestisse tuua meie valmisolekut neid vastu võtta.
Seega on harjutusväljad praeguses julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et suurendada Eesti sõjalise kaitse võimet uue relvastuse, üksuste koostöö ning liitlaste kohalolekuga.
3.1.4. Piisava suurusega harjutusvälja vajadus
Eelnimetatud sõjaliste võimete harjutamine eeldab harjutusvälja minimaalse suurusega 10 000 ha, seda vajadust ei asenda mitme väiksema harjutusvälja rajamine. Harjutusvälja suurus sõltub eeskätt Eestil ja NATO liikmesriikidel olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ja üksuste suurusest, kes peavad koos mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Ideaalis oleks selliseks harjutusväljaks Kaitseväe hinnangul vajalik u 20 000 ha maad. Sellises suurusjärgus harjutusvälja rajamine on Eesti tervikpindala arvestades võimatu. Eesti seitsmest riigikaitselisest harjutusväljast suurim, KVKP, on ligemale 12 000 ha. Kaitseväel on lubatud KVKP ümbritseval alal, st väljaspool harjutusvälja piire, harjutuste läbiviimiseks võtta kasutusele riigimets alalise riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks23. Riigimetsa alasid võidakse kasutada riigikaitselise väljaõppe ajal lahingutehnika kasutamisega kaasnevate ohualadena. KVKP kasutamise võimalusi harjutuste läbiviimiseks ja kaudtule õppimiseks aitab suurendada läheduses paiknev Soodla harjutusväli.
Nursipalu HV arendusprogrammist lähtuvalt on täiendava harjutusvälja arendamisel Kaitseväe vaatest kolm eesmärki:
1) ühe vähendatud soomuspataljoni (pataljon – ca 800 võitlejat) lahinglaskmiste läbiviimine koos kõrgema üksuse lahingutoetuse elementidega;
2) kahe pataljoni põhilaskeväljaõppe läbiviimine samal ajal;
3) brigaadi (ca 3000–5000 võitlejat) taktikaliste manöövrite läbiviimine piiratud mahus.
Neid eesmärke on teatavate mööndustega võimalik saavutada ca 10 000 ha suurusel harjutusväljal. Seega ei piisa Eesti sõjaliseks kaitseks vajalike harjutusvõimaluste tagamiseks mitme väiksema suurusega harjutusvälja rajamisest erinevatesse asukohtadesse, vajalik on piisava suurusega harjutusväli.
3.1.5. Nursipalu HV asukohavaliku kriteeriumid
Eesti sõjaliseks kaitseks on vajalik harjutusväli rajada Kagu-Eestisse24, arvestades võimalikke vastase rünnakusuundi ning uute sõjaliste võimetega Eesti ja liitlasüksuste paiknemiskohti.
Arvestades geograafiat, võimaliku vastase ja liitlasriikide (eelkõige Läti) asukohti, on Eestil kaks peamist strateegilist suunda, kust vastane võib maismaal oma põhijõuga rünnata. Sellest lähtuvalt on Eesti riigi sõjalises kaitses ka kaks suunda, kus vastane tuleb rünnaku korral n-ö vastu võtta – Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti. Sellest lähtuvalt paiknevad olemasolevad Kaitseväe linnakud vastavalt Tapal ja Jõhvis (1. jalaväebrigaad (edaspidi 1JvBr)) ning Võrus (2JvBr).
Seejuures on vajadus suurendada lähiajal just Lõuna-Eestis asuva 2JvBr sõjalist võimet ning seeläbi harjutamise vajadust. Eelnevalt on Eesti iseseisva kaitsevõime (mh relvastus) ning liitlasüksuste kohaloleku poolest eelisarendatud 1JvBr-i. Selle tulemusena on Tapa linnaku mahutavus ammendunud ja laiendamiseks ruumi ei ole. Järgmisena tuleb kasvatada 2JvBr sõjalise kaitse võimet. Sellega kaasneb 2JvBr üleviimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlasüksuste paigutamine 2JvBr juurde Lõuna-Eestis. Hanked vastavate võimekuste (K9 Kõu liikursuurtükid) loomiseks on korraldatud, hangitud relvastus jõuab olulises osas kohale 2024. a. Seejuures ei võimalda linnaku lähipiirkonda jääv Nursipalu HV olemasolevates piirides soomustehnika kasutamist ja suurtükkidest laskmist, sest puuduvad väljaõppeks piisavad manöövervõimalused ja raskerelvade ohualad ei mahu olemasoleva harjutusvälja piiridesse. Seega eeldab Eesti sõjalise võime kasv vajalikku väljaõpet võimaldava harjutusvälja rajamist Lõuna-Eestisse 2JvBr sõjalise vastutusala ja üksuse paiknemisala läheduses.
Eeltoodust tulenevalt hinnati Kagu-Eestile sobiliku harjutusvälja asukoha otsimisel KVKP kogemusest lähtuvalt vajalikuks maa-ala, mis on suuruselt lähedane KVKP-le e ca 12 000 ha. Elanikele avalduvate negatiivsete mõjude vähendamiseks vähendati harjutusvälja esialgset potentsiaalset suurust riigikaitseliste vajaduste arvelt ca 2000 ha võrra.
Harjutusvälja laiendamise vajaduse kiireloomulisust arvestades tehti Kaitseministeeriumi valitsemisalas analüüs25 harjutusväljale sobiliku asukoha leidmiseks Kagu-Eestis. Analüüsi tegemiseks kirjeldati esmalt kriteeriume, millele harjutusväli peab minimaalselt vastama, selleks et see vastaks riigikaitselistele vajadustele, sh rajamise kiireloomulisusele.
Analüüsis kasutatud kriteeriumid:
1. Võimalikult suur riigimaade osakaal harjutusvälja alas on oluline, kuna loob eeldused harjutusvälja alla jäävate maade kiireks kasutuselevõtmiseks ja seeläbi kiiremaks harjutamise võimaluste loomiseks, mis on eriti oluline praeguses julgeolekuolukorras. Ühtlasi tähendab väiksem eramaade osakaal ka väiksemat eraomandi riivet ja omandamisel tekkivaid kulusid riigile. Samuti on riigimaad enamasti metsad jm looduslikud maad, kus hoonestatud alade esinemise tõenäosus on palju väiksem. Kriteeriumist lähtuvalt määrati viis potentsiaalset ala Väike-Emajõe ja Emajõe vahelisel alal – Orava, Ahja, Nursipalu, Karula, Soontaga.
2. Kaugus olemasolevast Taara linnakust maksimaalselt 50 km. Oluline osa riigikaitselisest õppest toimub harjutusväljal. Seda arvestades peab harjutusväli asuma võimalikult lähedal linnakule, et liikumisele kuluv aeg ning kolonnide liikumisega kaasnev häiring tavaliiklusele oleks minimaalne. Harjutusvälja linnakust kaugemale jäämine mõjutab oluliselt väljaõppe kvaliteeti ja pikkust. Seejuures tuleb arvestada Kaitseväe ja liitlaste vajadusega viia läbi ühepäevaseid õppuseid ning asjaolu, et Eestis on päikesevalgust keskmiselt alla viie tunni ööpäevas, mis vähendab õppuse aega eelkõige talvisel ajal. Kui harjutusväli paikneb linnakust kaugel, siis varem ühe päevaga tehtud õppuseid ei ole võimalik ühe päeva jooksul enam läbi viia, mistõttu osutub vajalikuks õppuste aja oluline pikendamine ja/või sagedased talvised telkimised harjutusväljadel, mis aga omakorda pikendab harjutustele kuluvat aega ja vähendab väljaõppe tõhusust. Kaitseväe hinnangul on seega vajalik harjutusvälja asukoht 50 km raadiuses üksuse paiknemiskohast, arvestades, et Kaitseväe masinate keskmine liikumiskiirus kolonnis on 50 km/h. Sellega tagatakse, et transport harjutusväljale ja tagasi kestab kuni kaks tundi, mis jätab piisava aja ka ühepäevasteks harjutusteks. Lisaks avaldab harjusvälja kaugus olulist mõju ka Kaitseväe masinatele, kütusekulule, taristule, mida kasutatakse, elanikele ühendusteede ääres jmt. Kriteeriumile ei vasta Soontaga.
3. Harjutusvälja suurus minimaalselt 10 000 ha. Harjutusvälja suuruse vajadust on põhjendatud punktis „3.1.4. Piisava suurusega harjutusvälja vajadus“. Harjutusvälja suurust piiravateks teguriteks on eeskätt tiheasustusala, aga ka raudtee, lai jõgi, elektriliinid, gaasitrassid jms füüsilised takistused, mille ümbertõstmine on komplitseeritud. Kriteeriumist lähtuvalt välistati Ahja. Ala suurust ei ole võimalik Ahjas tagada, kuna ala läbivad maanteed ja gaasitrass ning eraomandis olevate kinnisasjade osakaal on suur.
4. Looduskaitselised piirangud. Looduskaitselised piirangud mõjutavad oluliselt nii harjutusvälja arendamist, sh arendamise kiirust kui ka harjutusvälja kasutamist. Seda arvestades on oluline, et rangete piirangutega alade hulk harjutusvälja alal oleks minimaalne. Arvestades, et Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine võib kaasa tuua Natura erandi menetluse vajaduse, peeti asukoha valikul eriliselt silmas just Natura 2000 võrgustiku alasid. Natura erandi menetluses kavandatakse meetmed Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvate ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks väljaspool harjutusvälja ala, näiteks elupaikade taastamine, täiendav elupaikade kaitse alla võtmine, kaitserežiimi tugevdamine jms. Hüvitusmeetmed on vajalik rakendada enne, kui saab alustada tegevuste elluviimist, millest hüvitusmeetmete vajadus tuleneb. Seega kaasneb nende rakendamisega oluline täiendav ajakulu. Looduskaitselistest piirangutest lähtuvalt peeti vajalikuks välistada Soontaga ja Karula. Karula kattub enam kui 5100 ha ulatuses Natura 2000 võrgustikku kuuluva Karula rahvuspargiga. Soontaga mõjupiirkonnas on seitse Natura 2000 võrgustiku ala. Kaitsealade ja kavandatavate kaitsealade kattuvus Nursipalu potentsiaalsel alal on 2717 ha.
5. Erinevad piirangud (keskkonna, liikumise jms) võimaldavad ala kasutamist vähemalt neljast küljest. Erinevad laskmised ja manöövrid toimuvad üldjuhul harjutusvälja äärtest keskele. Mitmest küljest juurdepääs on vajalik selleks, et ala oleks võimalik kasutada erinevateks harjutusteks ühel ajal ja selleks ei oleks vajalik kasutuses olevat harjutusvälja läbida. Tingimuse täitmata jätmine piirab oluliselt harjutusvälja kasutamise võimalusi ja seab ohtu ala sobivuse riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Ühtlasi seavad looduskaitselised piirangud harjutusvälja äärealal olulisi piiranguid äärealade kasutamiseks. Kriteeriumile ei vasta Orava. Orava ala loodeosas asuv Meenikunno looduskaitseala ei võimalda ala kasutada manöövriteks loodes ja idas, mis on suur osa alast. Ühtlasi jääb ca 3102 ha alast Natura 2000 võrgustikku (Meenikunno loodus- ja linnuala ja Oodsipalo loodusala), kaitsealade ja kavandatavate kaitsealade pindala on u 3684 ha, I ja II kaitsekategooria teadaolevaid leiukohti on alal 37, kogupindalaga 2932 ha. See on tunduvalt rohkem kui ainsal veel valikusse jäänud alal (Nursipalu). Nursipalu alale jääb 389 ha ulatuses Natura 2000 võrgustikku (Timmase loodusala), kaitsealade ja kavandatavate kaitstavate alade kattuvus alaga on 1887 ha, I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti jääb alale 40 kogupindalaga 1480 ha.
Lisaks eeltoodule on harjutusvälja puhul oluline üldine hea juurdepääsetavus, raudtee lähedus ning väljaõpet takistavate objektide nagu elektriliinid, gaasitrassid jmt puudumine harjutusvälja alal. Nimetatud tingimused on täidetud nii Nursipalu kui ka Orava puhul.
Eraomandi ja riigiomandi jaotumist harjutusvälja alas kirjeldati täpsemalt kahe viimase valikusse jäänud ala puhul – Nursipalu ja Orava. Analüüs näitas, et lisaks looduskaitsekriteeriumile on Nursipalu selgelt eelistatud ka eraomandi riivest lähtuvalt. Nursipalu alal on riigiomand 8004 ha, eraomand 1756 ha, avalik-õiguslik omand (Kaitseliit) 116 ha ja munitsipaalomand 6 ha. Orava alal on riigiomand 8979 ha, eraomand 2605 ha ja munitsipaalomand 9 ha. Maade omandamise kiirust silmas pidades on oluline katastriüksuste arv ja hoonestatud elu- ja ühiskondlike hoonetega katastriüksuste arv potentsiaalse harjutusvälja laienduse alal. Analüüsist nähtuvalt jääb Nursipalu alale 217 eraomandis katastriüksust, neist 21 elu- või ühiskondlike hoonetega. Orava alal on 337 katastriüksust, neist 85 elu- või ühiskondlike hoonetega. 2 km raadiuses piiranguvööndisse jääb Nursipalu puhul 493 elu- või ühiskondlikku hoonet, Orava puhul 445 ehk pisut vähem.
Otsustavateks kriteeriumideks asukohavalikute puhul on suur riigimaade osakaal ning looduskaitselised tingimused, mis võimaldavad arendada ala selliselt, et võimalikult suur ala oleks harjutusväljal väljaõppeks kasutatav. Oluliseks nüansiks on ka eraomandis olevate kinnisasjade ning elu- ja ühiskondlike hoonete hulk potentsiaalse harjutusvälja sees. Nursipalu HV-d laiendades on elu- ja ühiskondlike hoonetega eraomandis olevaid katastriüksuseid 21, Orava piirkonnas 85. Lisaks on Orava piirkonnas oluliselt suurem looduskaitseliste piirangute osakaal. Looduskaitselised piirangud välistavad ka Karula piirkonna ning on üheks välistavaks teguriks ka Soontaga piirkonna puhul. Ahja piirkonnas ei ole võimalik tagada Kaitseväe vajadustele sobivat ala suurust, kuna ala läbivad maanteed ja gaasitrass ning eramaade osakaal on suur. Seega arvestades riigikaitselisi vajadusi ja võttes arvesse analüüsis esitatud kriteeriume on Kagu-Eestis harjutusvälja rajamiseks ainuke realistlik võimalus laiendada olemasolevat Nursipalu HV-d.
3.2. Nursipalu HV laiendamisega kavandatav tegevus ja kaasnevate mõjude hindamine
Nursipalu HV kogumahus väljaarendamise järel koosneb see neljast laske- ja taktikaalast ning väljaõpet toetavatest objektidest, nagu näiteks lasketiirud, lõhkemata lahingumoona alad (edaspidi UXO alad), lõhkamisalad, demineerimispaigad, käsigranaadi heitealad, teedevõrk koos veekogusid ületavate sildadega, veekogu ületamise õppekoht. Harjutusvälja alale jääb Nursipalu HV laiendamisest sõltumatult ehitamisel olev teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000 inimesele. Nursipalu HV piir tähistatakse looduses ca 4 m laiuse piirisihiga, mille keskel on piiripostid, juurdepääsuteedele paigaldatakse tõkkepuud. Laskeväljade, taktikaalade ja väljaõpet toetavate objektide detailsed asukohad harjutusvälja sees, samuti sellega seonduvalt maastiku ümberkujundamine määratakse kindlaks edasiste arendustegevuste (mõjude hindamise ja projekteerimiste) käigus. Laskeväljade ja harjutusvälja piiri vaheline ala on vajalik relvade ja laskemoona ohualana. Ohualana vajalik ala, ca 500 m harjutusvälja piirist sissepoole, säilitatakse võimaluse korral metsamaana, et leevendada harjutusväljaga kaasnevaid häiringuid26.
Laskeväljadel ja taktikaaladel kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks, tagades seeläbi vajalikud tingimused (lahing)laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks. Liikumisvõimalused tagatakse jalaväele, jalaväe kasutatavale tehnikale, soomustehnikale ja toetusrelvadele. Nursipalu HV laiendamise järel saab kasutada olemasolevaid relvasid sellisel viisil, et ohualad mahuvad harjutusvälja sisse. Planeeritakse järgmiste relvade kasutamist: kaudtulerelvad kuni 155 mm; mitmikraketisüsteemid; jalaväelahingumasinate/tankide relvastus; soomuki relvastus; tankitõrjerelvad; õhutõrjerelvad; käsitulirelvad; õhk-maa relvastus.
RKIK tellis kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks Nursipalu HV laiendatava ala keskkonnaülevaate27. Kavandatava tegevuse mõjusid hinnati kolmes osas (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus ning suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ja kahes etapis:
1. Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90–95% ulatuses lagedad (keskkonnaülevaate joonis 128). Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik rajada teekraavid. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna, või truupsillaga. Mõlemal juhul tehakse tööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim.
2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe hõlmab muu hulgas laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajaduse korral läbi kontrollitud põletamised vastavalt siseministri 8. veebruari 2021. a määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele.
3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid, tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väikesekaliibriliste relvade kasutamisega.
I etapp:
1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi).
2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil septembrist kuni märtsini.
3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääneosas toimuvad vaid perioodil septembrist kuni märtsini.
II etapp:
1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus.
2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus.
3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus.
Harjutusvälja laiendamisel RelvS § 85 lõike 31 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus jätta planeerimisseadus kohaldamata ja ühes sellega ei kohaldu Nursipalu HV laiendamise puhul ka KeHJS § 1 lõike 3 punkt 1.
Vastavalt RelvS § 85 lõigetele 1 ja 31 on Nursipalu HV laiendamise otsusel lisaks ruumilisele mõjule osaliselt ka sisuline mõju, mis annab õiguse viia läbi lõikes 1 nimetatud tegevusi väga piiratud mahus (käesoleva korralduse andmise järel lubatavad tegevused on nimetatud korralduse punktis 3.2.4). Seega tuleb lõike 31 alusel antava korralduse puhul hinnata keskkonnamõju hindamise vajalikkust ning lugeda asjakohasel juhul käesolev korraldus tegevusloaks KeHJS § 7 punkti 4 mõttes.
KeHJS § 3 lõike 4 kohaselt otsustab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud keskkonnamõju hindamata jätmise Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. KeHJS § 3 lõige 2 sätestab, et kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Kavandatavaks tegevuseks praegusel juhul on Nursipalu HV laiendamine, mis hõlmab RelvS § 85 lõikes 1 nimetatud teatud tegevusi (vt korralduse punkt 3.2.4). KeHJS kohase keskkonnamõju hindamisega (edaspidi KMH) kaasneb aeganõudev menetlus, mis takistab Nursipalu HV kiiret väljaarendamist ja on seeläbi takistuseks riigi julgeoleku tagamisel pingelises julgeolekuolukorras. Korralduse punktis 2.1 toodud põhjendustest nähtub, et Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetlusest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 ja § 3 lõikes 2 sätestatud „riigi julgeolek“ hõlmab muu hulgas riigikaitset. Kaitseminister tegi korralduse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamisega muu hulgas ettepaneku jätta Nursipalu HV laiendamisel KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata. Eeltoodut arvestades on seadusest tulenevalt põhjendatud jätta KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata ja tagada tegevuse elluviimise seaduslikkus lühemat ja kiiremat menetlust kohaldades.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 691 lõike 2 kohaselt, kui kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustikule avalduvat mõju asjakohaselt hinnata, algatades selleks Natura asjakohase hindamise. LKS § 91 lõike 24 kohaselt kohaldatakse LKS § 691–699 vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Lisaks tuleb asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne tegevuse elluviimist muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele ning vajalike lubade olemasolu.
Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu 21. mai 1992. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta29 artikli 6 lõikele 3, mis näeb ette, et iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Seega on direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4 kooskõlas korraldus laiendada Nursipalu HV enne Natura asjakohast hindamist ning lubada seal tegevusi, mille puhul mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. Tegevused, mille puhul eelhinnangust nähtuvalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud ei ole, lubatud ei ole ning selliste tegevuste mõju Natura 2000 võrgustiku aladele hinnatakse, sh töötatakse vajaduse korral välja leevendus- või hüvitusmeetmed, Vabariigi Valitsuse algatatava Natura asjakohase hindamise käigus. Natura hindamise tulemusel otsustab Vabariigi Valitsus eraldi korraldusega ülejäänud tegevuste lubatavuse ning määrab otsuses ühtlasi tegevuse negatiivse mõju leevendusmeetmed, asjakohasel juhul ka hüvitusmeetmed. Vastavalt LKS §-le 701 tuleb hüvitusmeetmed rakendada enne keskkonda kahjustavate tegevustega alustamist. Hüvitusmeetmete rakendamise vajadus (nn Natura erandi tegemise menetluse vajadus) lähtub asjaolust, et Nursipalu HV laiendamise tingib ülekaalukas avalik julgeolekuhuvi ning sellele puuduvad realistlikud alternatiivid. Nursipalu HV rajamise avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused, samuti informatsioon asukoha alternatiivide puudumise kohta on esitatud korralduse punktis 3.1.
3.2.1. Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine
RKIK kui Nursipalu HV arendamise eest vastutav haldusorgan tellis harjutusvälja laiendamisega kaasnevate tegevuste mõju hindamiseks avaliku hanke korras eksperthinnangu, mis annaks otsustajale LKS §-s 693 loetletud teabe Natura eelhinnangu andmiseks (Natura eelhindamist käsitlev eksperthinnang on toodud seletuskirja lisas 4). Vabariigi Valitsus nõustub eksperthinnangu järeldustega ning annab Natura LKS § 693 kohase eelhinnangu nendele järeldustele tuginevalt. Natura eelhindamist käsitleva eksperthinnangu mahukust arvestades esitatakse korralduses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud eelhindamist käsitlevas eksperthinnangus. Keskkonnaamet kooskõlastas korralduse eelnõu ja selle osaks oleva Natura eelhinnangu märkustega arvestamisel 15. septembri 2023. a kirjaga nr 6-2/23/17762-330. Korraldust on täiendatud vastavalt esitatud märkustele.
Nursipalu HV alale, sellega olulises osas kattuvalt, jääb üks Natura 2000 võrgustiku ala – Timmase loodusala. Natura eelhindamisel tuvastati, et ühegi tegevusega (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ei avaldu negatiivset mõju Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele, v.a juhul, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Truupsilla kasutamisel ei ole negatiivne mõju välistatud loodusala jõega seotud kaitse-eesmärkidele (elupaigatüüp jõed ja ojad, liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp).
Nursipalu HV lähedusse jääb Haanja linnuala. Ühegi I etapi tegevuse elluviimisega ei avaldu negatiivne mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. II etapi tegevuste puhul (tegevused kogu vajalikus mahus) ei saa suurekaliibrilistest relvadest laskmisel välistada mürahäiringutest tingitud negatiivseid mõjusid Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk, kellele sobivaid elupaiku leidub linnuala harjutusväljale lähimas osas.
Karula linnuala puhul ei avaldu negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele tegevuste elluviimisel I etapi mahus. Tegevuste elluviimisel II etapi mahus ei saa välistada mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevale must-toonekurele ühegi tegevuse puhul (raadamine ja ehitustegevus, laskmine väikesekaliibrilistest ja suurekaliibrilistest relvadest).
Teistele piirkonda jäävatele loodusaladele – Vagula järve loodusala, Pärlijõe loodusala, Haanja loodusala, Tamula järve loodusala, Kubija järve loodusala, Lõõdla loodusala, Hurda loodusala ja Karula loodusala – ei avaldu negatiivseid mõjusid seoses ühegi kavandatava tegevusega ja seega puuduvad ka negatiivsed mõjud Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele.
Natura eelhindamise tulemustele tuginevalt on vajaduse korral teoreetiliselt võimalik leida hüvitavad meetmed Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva ebasoodsa mõju hüvitamiseks. Vajadus selleks täpsustub Natura asjakohase hindamise tulemusena.
Eelnimetatud II etapi tegevuste puhul ja truupsilla lahenduse kasutamiseks Rõuge jõel ei saa Natura eelhindamise tulemusena negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistada ja algatada tuleb Natura asjakohane hindamine. Natura eelhindamise tulemusena ei avaldu I etapi tegevuste elluviimisega Natura 2000 võrgustiku alale negatiivset mõju. Ühtlasi ei ole vajalikud ka täiendavad uuringud mõjude selgitamiseks I etapi tegevustele.
3.2.1.1 Natura asjakohase hindamise algatamine ja läbiviimine
LKS § 694 lõike 1 kohaselt algatab Natura asjakohase hindamise otsustaja. LKS § 692 lõike 1 kohaselt on otsustaja haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine. Harjutusvälja laiendamise õigus on RelvS alusel antud Vabariigi Valitsusele. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus algatada ka Natura asjakohane hindamine. Arvestades, et Nursipalu HV laiendamisega seotud tegevusi (muu hulgas Natura eelhindamise tellimine) on korraldanud RKIK, on põhjendatud panna Natura asjakohase hindamise läbiviimise, k.a aruande avalikustamise kohustus ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse algatamise ja korraldamise kohustus RKIK-le. Harjutusvälja arendamise ja kasutamise kui kavandatava tegevuse lubamise üle otsustamine, samuti Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks leevendus-, asjakohasel juhul ka hüvitusmeetmete määramine jääb sellega Vabariigi Valitsuse otsustuspädevusse.
LKS § 694 lõike 3 kohaselt tuleb Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajaduse korral eraldi otsusega määrata mh:
1) hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane;
2) eriteadmistega isik, kes koostab hindamise aruande (edaspidi ekspert), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut;
3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks.
Lähtudes LKS § 694 lõikest 3 määrab Vabariigi Valitsus Natura eelhinnangust lähtuvalt alljärgnevad tingimused Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks. RKIK-i kui käesoleva korraldusega volitatud Natura asjakohase hindamise korraldaja pädevuses on vajaduse korral alltoodud tingimusi täpsustada.
Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt tuleb Natura asjakohaseks hindamiseks teha järgmised uuringud ja analüüsid keskkonnaülevaate peatükis 7 kirjeldatud mahus:
a) Must-toonekure inventuur – uuringu eesmärk on uute pesapaikade selgitamine ja olemasolevate elupaikade ja toitumisalade võimalike puhvrite määramine, et säilitada maksimaalselt kaitsealuse liigi elupaikade seisund ja vajaduse korral hinnata vajalike hüvitusmeetmete maht, sh kompensatsioonialade maht ja pindala. Inventuuride tegemiseks sobilik aeg on aprillist septembrini. Uuring on koostamisel, eeldatav valmimise aeg on 2023. a IV kvartal.
b) Militaarmüra ja vibratsiooni uuring – eesmärgiks on hinnata ja modelleerida Nursipalu harjutusvälja ja selle laienduse perspektiivset (kasutusaegset) müra ja vibratsiooni olukorda. Müra modelleerimine tehakse harjutusväljade kavandamisel müra mõju selgitamiseks ning leevendavate ja kompenseerivate meetmete ulatuse kavandamiseks. Töö raames tuleb koostada militaarmüra leviku kaardid kavandatava arendusprogrammi järgse perspektiivse müraolukorra kohta. Töö käigus koostatavad müralevikaardid peaks kajastama aktiivse harjutuspäeva tüüpilist ehk keskmist müraolukorda, suurima laskude arvude päeva müraolukorda, suurima helivõimsusega kasutatava relva müraolukorda, lõhkamisel kasutatava suurima lõhkeaine koguse müraolukorda, ning müra ja vibratsiooni olukorda suurekaliibriliste relvade kasutamisel. Uuring on aluseks ka vibratsiooni tekke ja leviku hindamisel. Uuring on koostamisel, eeldatav valmimise aeg on 2023. a IV kvartal.
Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade ja nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpide kohta järgmiste II etapi tegevuste korral:
a) Timmase loodusala – elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Hindamine on vajalik seoses truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel.
b) Haanja linnuala – rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk. Hindamine on vajalik seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja seotud UXO alal liikide pesitsusperioodil (aprillist kuni septembrini).
c) Karula linnuala – must-toonekurg. Hindamine on vajalik seoses Lääne laskevälja raadamisega 40 ha või suuremas ulatuses ja lähemal kui 300 m ojadest; väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega Lääne laskeväljal perioodil aprillist kuni septembrini ja suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääneosas perioodil aprillist kuni septembrini.
Natura asjakohast hindamist võib läbi viia eriteadmistega isik või isikud, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajaline kogemus ja kes tunneb juhises „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ toodud Natura hindamise menetluse põhimõtteid. Arvestades Natura asjakohase hindamise objektiks olevaid kaitse-eesmärke, võib mõju Haanja ja Karula linnuala kaitse-eesmärkidele hinnata pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) linnustiku ekspert ja Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) vee-elustiku ekspert. Vajaduse korral määrab täpsustavad nõuded Natura mõju hindamise läbiviimiseks või läbiviijale käesoleva korraldusega Natura asjakohase hindamise korraldajaks määratud asutus.
Kavandatava II etapi tegevuste lubamine ja leevendavate ning asjakohasel juhul hüvitavate meetmete määramine Natura 2000 võrgustiku alade kaitseks toimub eraldi korraldusega pärast Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul pärast Natura erandi menetluse läbiviimist. LKS § 698 lõike 1 kohaselt võimaldatakse Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse aruandega tutvuda ja nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele.
3.2.2. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamine
Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjudena käsitletakse mõjusid, mille kohta on nõuded sätestatud õigusaktidega (eeskätt kaitstavad loodusobjektid, pinnavesi, põhjavesi, õhusaaste) ja mida ei hinnata Natura asjakohase hindamise osana. RKIK-i tellitud keskkonnaülevaate31 eesmärk oli hinnata kavandatava tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ja sellest lähtuvalt selgitada täiendavalt hindamist vajavad mõjud ühes uuringute vajadustega. Keskkonnaülevaate tulemustest lähtuvalt on enne tegevuste elluviimist vajalik teha uuringud korralduse punktis 3.2.3 märgitud mahus ja täiendav mõjude hindamine keskkonnaülevaate tabelis 2 kollase värviga tähistatud tegevuste kohta (seletuskirja lisa 3). Muude keskkonnale avalduvate mõjude hindamise vorm ei ole reguleeritud. Vajalikud mõjuhinnangud hangitakse kõik koos või mitme eraldi eksperthinnanguna. Mõjuhinnangud ja mõjude hindamiseks tehtavad uuringud avalikustatakse kooskõlas avaliku teabe seadusega RKIK-i veebilehel. Kaitstavate loodusobjektide kaitseks, mille puhul ei ole Nursipalu HV laiendamisel oluline negatiivne mõju korralduse andmise ajal välistatud, määratakse keskkonnameetmed eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Nimetatud korralduse eelnõu kooskõlastatakse Keskkonnaametiga (edaspidi KeA). Tegevuste lubamine ja keskkonnameetmete määramine, milleks on õigusaktiga antud volitus KeA-le, saab vajaduse korral toimuda ka KeA otsusega. Ühtlasi on RKIK-l kohustus teha KeA-ga koostööd tagamaks, et kaitstavaid loodusväärtusi ei kahjustataks.
3.2.3. Uuringute vajadus
Keskkonnaülevaate tulemustest lähtuvalt tuleb Nursipalu HV väljaarendamise ja kasutamisega kaasnevate muude oluliste looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamiseks teha järgmised inventuurid ja uuringud keskkonnaülevaate peatükis 732 kirjeldatud mahus:
1. Kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur
2. Kanakulli inventuur
3. Potentsiaalsete metsisemängude inventuur
4. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring
5. Arheoloogilise uuringu I etapp ühes looduslike pühapaikade uuringuga Nursipalu HV laienduse ala ulatuses
Muule keskkonnale – pinnavesi, põhjavesi, õhukvaliteet – piirnorme ületavat mõju keskkonnaülevaate tulemusena ei avaldu.
3.2.4. Täiendava mõju hindamiseta lubatavad tegevused ja asjakohased keskkonnameetmed
RelvS § 85 lõike 34 kohaselt märgitakse korralduses, millega toimub harjutusvälja laiendamine, mh keskkonnameetmed.
Keskkonnaülevaate tulemusena33, mis võtab arvesse ka Natura eelhindamise järeldusi, selgus, et alljärgnevaid I etapi tegevusi võib täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta viia ellu eeldusel, et olemas on asjakohased load, kui need on õigusaktide kohaselt nõutud:
– Nursipalu HV idaservas asuva Tsiatsungõlmaa raadamisala raadamine ja ehitustööd;
– Lõuna laskevälja idaossa kavandatud raadamisala raadamine ja kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks;
– Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamine kuni 50 ha suurusel alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni. Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud tingimustele;
– Põhja laskevälja lõunaserva (olemasolev sihtmärgiala) kõrvale kavandatud raadamisala raadamine ja kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks;
– Lääne laskeväljale kavandatud raadamisala läänepoolseima osa raadamine kuni 40 ha suurusel alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni;
– teekoridoride raadamine, olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine ning teede kasutamine. Teekoridoride raadamine ja teede ehitamine on võimalik väljaspool kaitstavaid loodusobjekte (Keretü looduskaitseala34);
– tavapäraste sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine, v.a truupsildade rajamine Rõuge jõele;
– kraavide ja neile kavandatud settetiikide/puhastuslodude rajamine ning tuletõkkeribade rajamine väljaspool kaitstavaid alasid. Kraavide rajamist tuleb vältida 300 m raadiuses kaitstavatest aladest või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavatele aladele.
Ülaltoodud tegevuste kirjelduses sisalduvad keskkonnameetmed ei ole vajalikud negatiivsete mõjude leevendamiseks Natura 2000 võrgustiku aladele.
Lisaks eelnimetatule tuleb kõikidel pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja §-st 60 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Keskkonnaülevaate koostamisel on taktikalise tegevuse mõju hinnatud osana väikesekaliibrilistest relvadest laskmise mõju hindamisega. St laskeväljadel, kus on lubatud raadamine (seda ka väljaspool raadamisalasid) ja väikesekaliibrilistest relvadest laskmine, on lubatud ka taktikaline tegevus, seda kooskõlas kaitstava loodusobjekti kaitsekorras sätestatuga. Keskkonnaülevaate tabeli 235 (seletuskirja lisa 3) kohaselt tuleb taktikalise tegevuse mõju hinnata täiendavalt üksnes seoses intensiivse sõitmisega Juba kanakulli püsielupaika läbival teel, muudel juhtudel on oluline negatiivne mõju välistatud. Samuti ei mõjuta harjutusvälja laiendamise protsessid Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korralduses nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ märgitud harjutusvälja piirides Rõuge vallas ja Võru vallas läbiviidavaid väljaõppe tegevusi, need jätkuvad samas mahus ja samade tegevustega, nagu on korralduse andmiseni tehtud.
3.2.5. Muud asjakohased mõjud ja nende kompenseerimine
Tegevuse mõjud inimesele ei sõltu olulisel määral sellest, kuidas paigutuvad väljaõpperajatised harjutusvälja alal või milliseid keskkonnameetmeid harjutusvälja alal rakendatakse. Keskkonnaülevaate kohaselt ei ole tegevuse tõttu eeldada piirnorme ületavat mõju põhjaveele, pinnaveele või õhusaastele. Mürahäiringut ei ole võimalik vältida, piirnormid militaarmüral puuduvad. Seda arvestades on põhjendatud inimesele avalduvate mõjude hindamise vajadus selgitada, mõjusid hinnata ja vajaduse korral täiendavaid leevendavaid meetmeid kavandada paralleelselt harjutusvälja arendamise ja kasutamisega, sh vajaduse korral üldplaneeringute uuendamise osana. Asjakohaste uuringute ja analüüside vajadus ja kaasfinantseerimise määr selgitatakse töö käigus RKIK-i ja omavalitsusüksustega koostöös. Selline lähenemine arvestab ühel ajal nii julgeolekuvajadustega, looduskeskkonnaga kui ka inimesega. Arvestades, et militaarmüra ei ole olulisel määral võimalik leevendada, on korralduse andmise ajaks juba elanikele ja omavalitsusüksustele häiringuga kaasnevaid negatiivseid mõjusid kompenseerivaid meetmeid asutud rakendama. 29. mail 2023. a toimunud valitsuskabineti nõupidamisel toetas Vabariigi Valitsus harjutusväljade arendamisega (sealhulgas Nursipalu HV) seotud kompensatsioonimeetmete paketti, millega plaanitakse suurendada omavalitsusüksustele antavaid häiringutoetusi, määrata neljale Nursipalu HV-st mõjutatud omavalitsusüksusele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus ja maksta omaosalusega investeeringutoetust, mis võimaldaks muuta hoonete konstruktsiooni mürahäiringu leevendamiseks. Asjakohasel juhul vaadatakse mõjude hindamise järel eelnimetatud kompenseerivad meetmed uuesti üle. Lisaks on muudetud KAHOS-t kinnisasjade omanikke soosivas suunas, mis võimaldab riigil lähtuda kinnisasja füüsiliselt isikult omandamisel kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast. Täiendavalt tehakse ka uuring harjutusvälja laiendamise mõju kohta kinnisvarahindadele.
3.3. Omavalitsusüksuste õiguste riive
Nursipalu HV laiendatud piir läbib Rõuge valda, Võru valda ja Antsla valda. Põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist. Seega riivab korralduse andmine Nursipalu HV laiendamiseks ilma planeerimisseadust kohaldamata omavalitsusüksuse planeerimisautonoomiat. RelvS § 85 lõikest 31 tulenevalt on korralduse andmine õigustatud, kui ohuhinnangut arvesse võttes on riigikaitse tagamise eesmärgil vajalik laiendada Nursipalu HV-d ning tavapärase planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Nursipalu HV laiendamise eesmärk ning vajadus on kirjeldatud korralduse punktis 3.1, sellest tulenevalt on korralduse andmine RelvS § 85 lõike 31 alusel õiguspärane.
Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on aga kõige kiiremaks Nursipalu HV laiendamise viisiks ohuhinnangust lähtuv RelvS § 85 lõike 31 alusel antav korraldus, millega otsustab Vabariigi Valitsus praegusel juhul jätta planeerimisseaduse kohaldamata.
RelvS § 85 lõige 32 sätestab, et RelvS § 85 lõike 31 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Üldplaneering ja maakonnaplaneering ei ole suunatud ainult kohaliku omavalitsuse tegevusele, vaid see sisaldab ka riigi tegevuse korraldamiseks vajalikku teavet (nt riigikaitseliste ehitiste ning nendega kaasnevate piirangute kohta). Nursipalu HV kavandatud laiendus ei kajastu Võru maakonnaplaneeringus 2030+. Võru valla, Rõuge valla ja Antsla valla uus üldplaneering on käesoleva korralduse andmise seisuga koostamisel. Kaitseministeerium saatis 17. jaanuaril 2023. a Võru Vallavalitsusele, Rõuge Vallavalitsusele ja Antsla Vallavalitsusele kirja nr 12-1/22/161, kus informeeris vallavalitsusi, et Nursipalu HV laiendamise protsess avalikult tutvustatud piirides on käimas. Seda arvestades soovis Kaitseministeerium kajastada Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri ka Võru valla, Antsla valla ja Rõuge valla üldplaneeringutes ning arvestada sellega muude maakasutuste planeerimisel. Seni ei ole eelnimetatud omavalitsusüksused pidanud võimalikuks Nursipalu HV laiendust koostamisel olevates planeeringutes kajastada. Käesolev korraldus on omavalitsusüksustele sisendiks piirkonna planeeringute koostamisel.
Praegusel juhul tuleb kaaluda kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike garantiide ning riigi sekkumisõiguse omavahelist tasakaalu. Riigi julgeoleku tagamine ja riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ja selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Riigil peab pingestunud julgeolekuolukorras olema võimalus täita oma ülesandeid riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisel võimalikult efektiivselt. Korralduse andmiseks korraldatud avatud menetluse käigus oli omavalitsusüksustel õigus avaldada korralduse eelnõu puhul arvamust, millist mõju avaldab Nursipalu HV olemasolu omavalitsusüksuse haldusterritooriumile ja kohalikule elanikkonnale, ning avatud menetluse läbiviimist korraldaval asutusel oli kohustus kuulata ära omavalitsusüksuste arvamus. Vabariigi Valitsus on käesolevas korralduses põhjendanud avatud menetluses esitatud arvamuste arvestamist või arvestamata jätmist.
Harjutusväljadega kohalikule elanikkonnale kaasnevaid negatiivseid õiguslikke tagajärgi leevendab ja hüvitab veel asjaolu, et Vabariigi Valitsus on toetanud omavalitsusüksustele pakutavaid kompensatsioonimeetmeid, et leevendada harjutusvälja kasutamisest tingitud häiringut. 28. juulil 2023. a esitas Kaitseministeerium eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“. Eelnõu eesmärk on hüvitada omavalitsusüksusele harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. Määrusega kehtestatakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatus, hüvitise maksmise tingimused ja kord. Seni on Kaitseministeerium maksnud harjutusväljadega seotud mõjude kompenseerimiseks omavalitsusüksustele toetust Kaitseministeeriumi ja omavalitsusüksuse vahel sõlmitud lepingu alusel. Määruse vastuvõtmisel suureneb omavalitsusüksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumises ning täpsustuvad hüvitise maksmise tingimused ja kord. Lisaks on planeeritud määrata neljale Nursipalu HV-st mõjutatud omavalitsusüksusele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus, mille eesmärgiks on muu hulgas katta omavalitsusüksuste planeeringu koostamise või muutmise kulud, kui planeeringu koostamise või muutmise vajadus on tingitud harjutusvälja laiendamisest või asutamisest. Vabariigi Valitsus on kompensatsioonimeetmete paketi puhul arvestanud ka asjaolu, et Nursipalu HV laiendamise puhul on omavalitsusüksustel ning sealsetel elanikel vähem aega uutes piirides Nursipalu HV-ga kohaneda kui tavapärase planeerimismenetluse läbiviimisel.
Avaliku väljapaneku ajal esitas korralduse eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid Rõuge Vallavalitsus. Rõuge Vallavalitsuse esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid käsitletakse käesoleva korralduse raames Rõuge valla ettepanekutena. Võru vald ja Antsla vald korralduse eelnõu kohta avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitanud. Võru linnapea esitas avaliku istungi ajal müra levikuga seonduvaid ettepanekuid, mis on kajastatud seletuskirja lisas 1.
3.3.1. Rõuge valla ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine
Alljärgnevalt on esile toodud korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal Rõuge valla kui Nursipalu HV asukoha ühe omavalitsusüksuse esitatud olulisimad ettepanekud ja vastuväited korralduse eelnõu kohta ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Detailsemalt sisalduvad kõik ettepanekud ja vastuväited ning seisukohad ettepanekute kohta korralduse seletuskirja lisas 1. Rõuge vald esitas korralduse eelnõu kohta kokku 18 ettepanekut ja vastuväidet, mis muu hulgas sisaldasid täpsustavaid ettepanekuid sõnastuse või faktiliste andmete korrigeerimiseks. Nimetatud ettepanekuid selles punktis ei käsitleta, kuna vastavalt ettepanekutele on korraldust korrigeeritud.
Rõuge vald juhtis tähelepanu, et kuna ohuhinnang on riigisaladust sisaldav dokument, milles sisalduvat infot ei ole võimalik avalikult kättesaadavaks teha, ei ole võimalik anda ka hinnangut, kas RelvS § 85 lõike 31 kohaldamise eeldus on täidetud, mistõttu tuleks praegusel juhul lähtuda planeerimisseaduse kohasest menetlusest. Ettepanekut ei ole võimalik arvestada põhjusel, et RelvS § 85 lõikest 31 ei tulene, et ohuhinnang peab olema avalik. See, et ohuhinnang sisaldab riigisaladust, ei tähenda RelvS § 85 lõike 31 kohaldamise võimatust. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud muu hulgas asukohavaliku kokkuvõttes. Nimetatud sätte eelduste täitmise kontrollimise kohustus on Vabariigi Valitsusel eeltoodud sätte alusel laiendamise otsustamisel.
Rõuge vald märkis, et erinevates dokumentides käsitletakse 2 km raadiust nii piiranguvööndi kui ka mõjualana, ning palus selgitust, miks on võrdluse aluseid (2 km vs 4 km) protsessi käigus muudetud, ja palus esitada Orava kohta Nursipaluga samas detailsusastmes kaardid. Vabariigi Valitsus selgitab, et võrdluse aluseid muudetud ei ole. Mõjuala on kasutuses vaid määruses. Korralduse eelnõu punktis 3.1.5 oli ekslikult Nursipalu ja Orava võrdluse juures kasutatud sõna „mõjuala“, kuid tegelikult oli mõeldud sõna „piiranguvöönd“ ning sellekohane parandus on korralduses tehtud. Asukohaanalüüsis oli üheks kriteeriumiks harjutusvälja piiranguvöönd, mitte mõjuala. Piiranguvööndis ehitamisele rakenduvad seadusest tulenevat kitsendused, mistõttu asukohaanalüüsis lähtuti just piiranguvööndis (s.o 2 km) olevate elu- või ühiskondlike hoonete arvust. Asukohaanalüüsi kokkuvõte on avaldatud RKIK-i veebilehel, kust nähtuvad kõik valiku aluseks olevad arvandmed, ning sellega oli võimalik tutvuda.
Rõuge vald palus täpsustada kaitseministri keskkonnamõju hindamata jätmise ettepaneku aluseid ja tegi ettepaneku algatada planeerimisseaduse kohane KMH protsess, mh sotsiaal-majanduslike mõjude arvestamisega ja mõju hindamisega Võrumaa suurimale majandussektorile – metsa- ja puidutööstusele (küsimused 4, 5 ja 6). Ettepaneku arvestamist ei pea Vabariigi Valitsus võimalikuks, kuna RelvS § 85 lõike 31 alusel Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ei kohaldata PlanS-i. Korralduse punktis 3.2 on toodud õiguslikud alused, millest tulenevalt on õigus jätta KeHJS kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatamata, kuna KSH-d saab teha vaid planeeringule. Keskkonnamõju hindamine (KMH) on tavapäraselt asjakohane tegevusloa taotluse menetluse osana. KMH-st võib loobuda, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, kui hindamine võib kahjustada eesmärkide saavutamist. Sellisel juhul tuleb mõjud hinnata asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis enne tegevuse elluviimise lubamist, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides toodud nõuetele. Nursipalu HV laiendamine on vältimatult vajalik Eesti riigi julgeoleku kaalutlusteks. KMH menetluse läbiviimine võib kahjustada selle ajamahukuse tõttu eesmärkide saavutamist. Käesoleva korralduse andmise järel ei ole lubatud harjutusvälja alal kõikide tegevuste elluviimine, vaid korralduse punktis 3.2.4 nimetatud tegevused. Tegevuste mõjud, mis vajavad hindamist, hinnatakse ja keskkonnameetmed määratakse eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Eraldi mõju seoses harjutusvälja laiendamisega metsandussektorile ei ole plaanis hinnata.
Rõuge vald märkis, et Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade ei käsitle Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis välja toodud dekontamineerimisalasid ja nende mõju keskkonnale. Keskkonnaülevaade peaks sisaldama teavet selle kohta, millist saastet hakatakse eelnimetatud aladel eemaldama ning kas ja kuidas ohustab kasutatav/eemaldatav keemia looduskeskkonda ja inimest. Vabariigi Valitsus selgitab, et dekontamineerimisplatsil, mis on sobiv koht transpordivahenditelt ja muudelt suurematelt seadmetelt saaste eemaldamise protseduuride läbiharjutamiseks, toimuva väljaõppe käigus ei kasutata loodust kahjustavaid aineid, kemikaale vms. Seega tegu ei ole rajatisega, mis oleks mõeldud või sobiks reaalseks saaste-eemaldamiseks.
Rõuge vald juhtis tähelepanu, et Nursipalu laiendamine on eelkõige riigi huvi, mistõttu peaks riik leidma vahendid nii sotsiaalmajanduslike mõjude pädevaks hindamiseks kui ka leevendusmeetmete rakendamiseks. Vabariigi Valitsus nõustub ettepanekuga ja selgitab, et väljatöötamisel on kompensatsioonimeede, mis on mõeldud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on käesolevas korralduses ka esile toodud kompensatsioonimeetmed omavalitsusüksustele (vt korralduse punkti 3.3). Seega käesoleva korralduse andmise ajaks on juba elanikele ja omavalitsusüksustele häiringuga kaasnevaid negatiivseid mõjusid kompenseerivad meetmed menetlemisel.
Rõuge vald tegi ettepaneku pikendada korralduse eelnõu avaliku menetluse tähtaega selliselt, et mürauuringu tulemustega oleks võimalik tutvuda ning uuringutulemusi korralduses kajastada. Vabariigi Valitsus märgib, et mürauuringud on praegu pooleli ja nende tulemused kajastatakse järgmises etapis. Eespool korralduses on nimetatud, et käesoleva korralduse andmise järel alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud.
Rõuge vald tõi märkusena esile, et kui arendusprogramm ei oska ette näha, milliseid relvi hakatakse tulevikus kasutatama, siis jääb selgusetuks, millistest andmetest on lähtutud mürauuringu tellimisel ning kui tõeseks mürauuringu tulemusi pidada saab. Vabariigi Valitsus selgitab, et arendusprogrammis on kajastatud kasutatav relvastus liigiti, millega näidatakse, milliseid erinevaid relvaliike kavatsetakse kasutada. Konkreetsete relvamudelite esiletoomine ei ole praktiline. Seega on müramodelleerimisel kasutatud kõiki olemasolevaid relvaliike (sh liitlasüksuste relvastus, mida Eesti Kaitseväel endal ei ole). RKIK-i esitatud detailsem selgitus kajastub korralduse seletuskirja lisas 1.
Rõuge vald palus selgitust, miks lähtuti Natura eelhinnangu koostamisel harjutusvälja kasutamise vajadusega 250 päeva aastas, kui tegeliku kasutamise vajadus ületab 250 päeva aastas, ning märkis, et praegusel juhul ei ole Natura eelhinnang asjakohane ega usaldusväärne. Vabariigi Valitsus märgib, et esitatud kasutuskoormus on Nursipalu HV eripärasid arvestades sisuliselt maksimaalne kasutuskoormus. See tähendab, et 2JVBr juures paiknevad liitlasüksused ning muud üksused, kes Nursipalu HV-d kasutavad, peavad mahtuma selle kasutuskoormuse piiridesse. Sellest tulenevalt saab Natura eelhinnangut pidada asjakohaseks ja usaldusväärseks.
Rõuge vald soovis riigi tasandil kinnitust omavalitsusüksuste ja elanike jaoks, et Nursipalu HV ala tulevikus enam ei laiendata. Vabariigi Valitsus selgitab, et Nursipalu HV laiendamise kolm eesmärki on nimetatud korralduse punktis 3.1.5 ning lisatud, et neid eesmärke on teatavate mööndustega võimalik saavutada minimaalselt 10 000 ha suurusel harjutusväljal, kuid II etapi menetluses võidakse välispiiri veel korrigeerida.
Rõuge vald märkis, et korralduses ei ole õige väita, et Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ vastuvõtmisega kohalike omavalitsuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumises suureneb. Vabariigi Valitsus märgib, et seni on omavalitsusüksustele kompenseeritud häiringut omavalitsusüksuse ja Kaitseministeeriumi vahelise kokkuleppe alusel, kuid määruse andjaks on Vabariigi Valitsus ja selles on sätestatud ka hüvitise maksmise alused. Seega võrreldes seni kehtinud alusega suureneb omavalitsusüksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumises.
Rõuge valla küsimused nr 15 ja 16 puudutavad Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi, mis on aluseks korralduses esile toodud Nursipalu HV-l kavandatava tegevuse eesmärgile ja kirjeldusele. Vabariigi Valitsus märgib, et täpsemad selgitused küsimustele kajastuvad korralduse seletuskirja lisas 1. Nursipalu HV arendusprogramm lähtub Kaitseväe vajadustest ning on kehtestatud kaitseministri käskkirjaga.
Rõuge vald on teinud ettepaneku hinnata mõju veerežiimile. Vabariigi Valitsus nõustub ettepanekuga osaliselt ja selgitab, et kavandatava tegevuse eeldatavat mõju piirkonna veerežiimile on käsitletud keskkonnaülevaate peatükkides 4.12 ja 4.13. Analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele, et kui rakendatakse Kaitseväe kasutuses olevatel harjutusväljadel tavapäraseid praktikaid (vt keskkonnaülevaate ptk 3.4), siis mõju veerežiimile eeldatavalt ei teki. Ka praegusel Nursipalu HV-l toimub põhja- ja pinnavee seire ning harjutusvälja laiendamisel võetakse juurde ka veeseire punkte. Harjutusväljadel toimuv veeseire pole siiani näidanud, et harjutusväljadel toimuv tegevus vett reostaks.
Kokkuvõtlikult peab Rõuge vald vajalikuks riigikaitseks vajaliku taristu korrektset planeerimist planeerimisseaduse kohaselt ning heidab ette Rõuge valla kaasamata jätmist Nursipalu laiendamise protsessi. Vabariigi Valitsus selgitab, et Vabariigi Valitsusel on õiguslik alus laiendada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja ilma planeerimisseadust kohaldamata, kui on täidetud RelvS § 85 lõikes 31 nimetatud eeldused. Vabariigi Valitsusele teadaolevalt ja käesoleva korralduse I peatükist nähtuvalt on Kaitseministeerium ja RKIK informeerinud omavalitsusüksusi (sh Rõuge valda) ja ka elanikke Nursipalu HV laiendamise plaanist. Samuti on Kaitseministeerium palunud Rõuge vallal kajastada Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri Rõuge valla üldplaneeringus (vt punkt 3.3). Arvestades, et käesoleva korralduse andmiseks algatati HMS kohane avatud menetlus ning korralduse eelnõu koos Natura eelhinnangu ja keskkonnaülevaatega oli avalikul väljapanekul, on Rõuge vald olnud kaasatud Nursipalu HV laiendamise protsessi.
3.4. Laiendatava Nursipalu HV piiridesse ja piiranguvööndisse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riive
Korraldusega laiendatakse Nursipalu HV pindala 6763,81 ha, mille tulemusel on Nursipalu HV pindala kokku 9897,81 ha. Nursipalu HV laiendamisega seoses on riigil vajadus käesoleva korralduse andmise seisuga omandada kokku 215 eraomandis katastriüksust, millest 22 on hoonestatud36. Käesoleva korralduse andmise ajaks on riik kokkuleppel omanikega omandanud 20 maaüksust, millest kolm on hoonestatud.
Põhiseaduse § 32 lõige 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 19 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigikaitseliseks vajaduseks. KAHOS § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omandamine on vajalik, kuna harjutusvälja väljaarendamine on hädavajalik seoses üldise avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi realiseerimisega. Harjutusvälja arendamine ja kasutamine samal ajal muul eesmärgil, kui seda on riigikaitse, ei ole tsiviilisikute ohutust arvestades võimalik. Seetõttu on harjutusvälja piiridesse jäävatele eraomandis olevatele kinnisasjadele välistatud ka isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine.
Eraomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkuvad läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Kinnisasjade omandamise menetluses lähtutakse eelkõige kinnisasja omaniku soovidest ning kinnisasjad omandatakse vastavalt KAHOS-s sätestatule kohese ja õiglase hüvitise eest. Riigi huvi on eelkõige saavutada Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks. Kui Nursipalu HV alal paiknevate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, ei saa välistada kinnisasjade sundvõõrandamist riigikaitseliseks vajaduseks KAHOS-s sätestatud korras. Kinnisasjad omandatakse KAHOS alusel makstud õiglase hüvitise eest ning asetades kahju kannatava isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Olenemata sellest, kas kinnisasi sundvõõrandatakse või omandatakse riigi poolt kokkuleppel, lähtutakse hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel KAHOS § 12 lõikest 5, mis võimaldab kinnisasja füüsiliselt isikult omandamisel lähtuda kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast.
Kuni ei ole omandatud Nursipalu HV laiendatud territooriumil asuvaid eraomandis olevaid kinnistuid, viiakse korralduse punktis 3.2.4 nimetatud tegevusi läbi riigile kuuluvatel kinnisasjadel, kui eraomandis oleva kinnisasja omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Õppustest teavitatakse erinevate kanalite kaudu ning lähiasulatesse paigaldatakse infotahvlid. Väljaõppe ajakava avalikustatakse võimalikult varakult. Õppuste ajal on harjutusvälja alal liikumine piiratud. Eraomandis kinnistutele tagatakse juurdepääs. Harjutusvälja alast väljaspool ei ole isikute liikumine piiratud. Nursipalu HV-l kehtivaid kasutus- ja ohutusnõudeid ning keskkonnakaitse korraldust täpsustatakse Nursipalu HV kasutuseeskirjas.
Käesoleva korralduse andmise ajaks ei ole veel lõpuni viidud tegevustega kaasneva müra modelleerimist, kuid Nursipalu HV laiendamise kavandamisel on häiringut arvesse võetud. Nursipalu HV-l kavandatavate tegevuste müra ja vibratsioon võib ulatuda Nursipalu HV ala piiridest väljapoole. Sellest tulenevalt toetas ka Vabariigi Valitsus harjutusväljade arendamisega (sealhulgas Nursipalu HV) seotud kompensatsioonimeetmete paketti, mis muu hulgas hõlmas kohalikele elanikele suunatud omaosalusega investeeringutoetust, mis võimaldaks muuta hoonete konstruktsiooni harjutusväljast tulenevate häiringute (peamiselt müra ja vibratsiooni) mõjude leevendamiseks. Põhjendatud juhtudel arvestatakse müramodelleerimise tulemusel pakutavate müra leevendavate meetmetega ja neid rakendatakse mürahäiringute vähendamiseks.
Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnisasjade omanikke teavitati 25. augustil 2023. a e-posti teel käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse algatamisest. Lisaks oli avatud menetluse algatamisest võimalik teada saada üleriigilise levikuga ajalehtedest Postimees ja Eesti Päevaleht ning maakondlikest ajalehtedest Võrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees. Korralduse eelnõu ja seletuskirjaga oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ning esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kuni 25. septembrini 2023. a. Esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arutati avalikul istungil 6. oktoobril 2023. a.
3.4.1. Kinnisasjade omanike ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine
Avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest paljud kattusid. Alljärgnevalt on esile toodud kokkuvõtlikult enim esitatud ettepanekud ja vastuväited. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastuväited ning RKIK-i seisukohad on detailselt esitatud seletuskirja lisas 1 ning on kättesaadavad ka RKIK-i veebilehelt.
Mitmed pöördujad esitasid ettepaneku rakendada Nursipalu HV laiendamisel planeerimisseadust. Vabariigi Valitsusel ei ole võimalik ettepanekut arvestada, kuna julgeolekuolukorrast tulenevalt on vajalik harjutusvälja kiirendatud korras laiendada ning RelvS § 85 lõike 31 rakendamise eeldused on täidetud. Väga paljud ettepanekud puudutasid keskkonnamõju hindamist, mida ka osaliselt on korralduses arvestatud. KeHJS alusel keskkonnamõju hindamist küll korralduses esitatud põhjendustel ei alustata, kuid see ei tähenda, et keskkonnamõju uuringuid ei tehta. Korralduse andmise järel alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud ja nimetatud korralduse punktis 3.2.4. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute tegemist ja keskkonnameetmete määramist.
Ettepanekutes paluti mitte kasutada harjutusväljal suurekaliibrilisi relvi. Vabariigi Valitsus selgitab, et ettepanekut ei ole võimalik arvestada, kuna Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele reaalsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuurist ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2JVBr relvastusse nüüdisaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad.
Mitmed ettepanekud sisaldasid taotlust avalikustada ohuhinnang. Vabariigi Valitsus märgib, et ohuhinnang sisaldab riigisaladust, kuid ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osa on kirjeldatud korralduse punktis 3.1.1. Üldisema ohuhinnangu avalik osa on esitatud ka Välisluureameti avalikus raportis („Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023“).
Nii avaliku väljapaneku ajal kui ka avalikul istungil esitati korduvalt ettepanek töötada välja kompenseerivad meetmed harjutusvälja piiranguvööndis asuva kinnisvara väärtuse languse korvamiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et ettepanekut on arvestatud ning vastavalt täiendatud ka korralduse punkti 3.2.5. Kinnisvarahindade analüüsi järel, kui see on põhjendatud ja vajalik, ei ole välistatud vastavate kompensatsioonimeetmete väljatöötamine. Lisaks on avaliku väljapaneku käigus esitanud harjutusvälja piirile jäävate kinnistute omanikud ettepanekuid harjutusvälja piiri korrigeerimiseks. Vabariigi Valitsus märgib, et küsimus lahendatakse edasise menetluse käigus II etapis.
Ka 6. oktoobril 2023. a toimunud avalikul istungil esitati lisaküsimusi keskkonnamõju uuringute tegemise kohta. Vabariigi Valitsus selgitab, et uuringud tehakse ning nende tulemusel määratavad keskkonnameetmed viiakse ellu.
3.5. Muud esitatud ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamine
Korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitasid seisukohti ka näiteks seltsing „Loodus, inimene ja sõjavägi“ (edaspidi LIS), MTÜ Meie Nursipalu, Soodla Kaitseks MTÜ, Eesti Omanike Keskliit, Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu jne. Korduva ettepanekuna esitati näiteks soov säilitada tulevastele põlvkondadele pühapaik nimega Jummalläte koos piisava kaitsevööndiga. Vabariigi Valitsus arvestab ettepanekut ja tagab Jummallätte säilimise. Juhiti ka tähelepanu, et Nursipalu HV piiridesse jäävad võrokeste ajaloolised ja kaasajal toimivad asualad, looduslikud ja pärimuslikud pühapaigad, ajaloolised ja kultuurimälestised, UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirjas oleva suitsusaunakombestiku elava traditsiooniga ala. Vabariigi Valitsus märgib, et võimaluste piires sellega arvestatakse Nursipalu HV alal läbi viidavate tegevuste käigus.
Kuna Nursipalu HV ei ole Eestis ainuke Kaitseväe harjutusväli, siis esitatud ettepanekud hõlmasid muu hulgas üldiselt kõikide Kaitseväe harjutusväljadega kaasnevaid häiringuid. Näiteks LIS on esitanud ettepanekud täiendada kinnisasja omandamise põhimõtteid, esitanud märkuse kinnistu omanikele maade hõivamisega tekitatava kahju hüvitamisega seoses ning esitanud nõude ohuhinnangu avalikustamiseks. Vabariigi Valitsus ei pea ettepanekutega arvestamist käesolevas korralduses võimalikuks. Ettepanekute kohta esitatud seisukohad kajastuvad korralduse seletuskirja lisas 1. Lisaks on LIS teinud ettepaneku eelnõus esile tuua, missuguste meetmetega tagatakse Nursipalu piirkonnas kultuuripärandi kaitse. Ettepanek kattus osaliselt ka korralduse eelnõu kooskõlastamise käigus Muinsuskaitseameti esitatud ettepanekuga. Seega on korralduse punkti 3.2.4 vastavalt täiendatud. LIS on palunud ka eelnõust välja jätta planeeringuprotsessi pikkust põhjendavad eksitavad näited ja viited. Vabariigi Valitsus on ettepanekuga osaliselt arvestanud ning korralduse punkt 2.1 on korrigeeritud, kuid KVKP näitena on jäetud alles, kuna tegemist ei ole eksitava näitega. Esitatud ettepanekuid, muu hulgas kattuvaid oli palju, mistõttu on põhjendatud esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning seisukohti nende kohta kajastada detailselt seletuskirja lisas 1 olevas tabelis.
IV. KOKKUVÕTE
Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Kaitseväe koostatud ohuhinnangust ilmnevat ohtu riigikaitsele ja kaaludes eespool esitatud argumente, asjaolusid ning kohalikke ja eraisiku huvisid, leiab, et Kaitseväe Nursipalu HV laiendamine koos sinna rajatavate väljaõppeehitiste kompleksiga on kantud avalikust huvist ja tulenevalt märkimisväärselt halvenenud julgeolekuolukorrast kiireloomuline. Arvestades ühtlasi, et alternatiivsed asukohad sellises suuruses harjutusvälja rajamiseks puuduvad, on põhjendatud Kaitseväe Nursipalu HV laiendamine RelvS § 85 lõike 31 alusel planeerimisseadust kohaldamata. Julgeolekuolukorrast tingitud ajakriitilisusest johtuvalt on põhjendatud jätta algatamata ka KeHJS kohane keskkonnamõju hindamine ja mõjud hinnata selle menetluse väliselt. Harjutusvälja arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste elluviimisele eelnevalt on kohustus veenduda, et tegevus ei avaldaks negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ja oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Seda arvestades telliti enne käesoleva korralduse koostamist ekspertarvamus Natura eelhinnangu kujundamiseks ja keskkonnaülevaade, mille ülesandeks oli anda ülevaade mõjutatavast keskkonnast ja selgitada välja täiendavat hindamist vajavad mõjud ühes uuringute vajadusega, et tagada tegevuste vastavus õigusaktidele. Natura eelhindamise kohaselt ei ole objektiivselt välistatud negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele korralduse punktis 3.2.1.1 nimetatud tegevuste elluviimisel. Nimetatud tegevuste mõju selgitamiseks on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse läbiviimine ja hüvitusmeetmete kavandamine enne tegevuste lubamist. Keskkonnaülevaate tulemusena selgitatud uuringute vajadus on esitatud korralduse punktis 3.2.3, ülevaade täiendavat hindamist vajavatest mõjudest on esitatud seletuskirja lisas 3 olevas tabelis. Keskkonnaülevaate tulemusena, mis võtab ühtlasi arvesse Natura eelhindamise tulemusi, selgitati välja tegevused (toodud punktis 3.2.4), mille elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju ning mille korral täiendavad uuringud ja hindamised ei ole tegevuste elluviimise lubamiseks vajalikud. Korralduse andmine ei välista tegevuslubade ja kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust, näiteks metsa raadamisteks. Maa-alale harjutusvälja staatuse andmine ei eelda ka omandiküsimuste eelnevat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt saab Nursipalu HV-d laiendada käesoleva korraldusega, kuid tegevusi saab ellu viia korralduse punktis 3.2.4 toodud mahus ja eeldusel, et omandiküsimused on lahendatud (maa omandamine, tegevuste elluviimine kokkuleppel maaomanikuga, vms). Tegevusi saab kogu kavandatud ulatuses ellu viia pärast keskkonnameetmete määramist ja omandiküsimuste lahendamist.
V. OTSUS
Lähtudes eeltoodust, arvestades kaitseministri ettepanekut ja ohuhinnangut ning relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 4 ning looduskaitseseaduse § 694 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24 otsustab Vabariigi Valitsus:
1. Laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht on Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ja ala kogupindalaga 9897,81 ha ja välispiiri pikkusega 51 072,67 m on esitatud korralduse lisas.
2. Jätta Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamisel planeerimisseadus kohaldamata.
3. Jätta Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane keskkonnamõju hindamata.
4. Lubada korralduse punktis 3.2.4 toodud tegevusi nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta.
5. Algatada Natura asjakohane hindamine korralduse punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada Natura asjakohane hindamine, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse läbiviimine.
6. Hinnata looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale) avalduvad mõjud vastavalt korralduse punktis 3.2.2 nimetatule ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule.
7. Määrata keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks pärast mõju hindamiste läbiviimist eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega.
VI. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.
VII. TEATAVAKS TEGEMINE
Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud isikutele, sealhulgas Rõuge Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Antsla Vallavalitsusele ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendatud piiridesse jäävate kinnisasjade omanikele.
Korralduse põhjenduste aluseks olevad andmed ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses.
_________________________
1 Riigihalduse ministri 13. aprilli 2018. a käskkiri nr 1.1-4/81 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas“. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/0_kehtestamise-kaskkiri-1.pdf
2 Võru Vallavolikogu 9. aprilli 2008. a määrus nr 42 „Võru valla üldplaneeringu kehtestamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/407122013067
3 Sõmerpalu Vallavolikogu 16. juuni 2010. a määrus nr 11 „Sõmerpalu valla üldplaneeringu kehtestamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/410102013070
4 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne ja Natura eelhindamine (Skepast & Puhkim 2023) on erinevad dokumendid. Keskkonnaülevaade on kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ ja Natura eelhindamine on käesoleva korralduse seletuskirja lisa 4
5 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-harjutusvalja-laiendamiseks-avatud-menetluse-algatamine/
6 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/
7 ELT L 19, 21.07.2001, LK 0030-0037. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32001L0042
8 Peaministri 19. aprilli 2023. a korraldus nr 5 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/320042023001
9 Täpsemalt on piirid nähtavad kaardirakendusest: https://estmilgeo.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=e1f9ced4d22f40e790215c2a262fec31
10 Arendusprogrammis on esitatud tinglik alade paigutus kaardil. Arendusprogramm on Kaitseväe vajadus ja ei arvesta kõikide keskkonnapiirangutega.
11 PlanS § 56 lg 1 p 10: maakonnaplaneeringu ülesanne on riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste määramine.
12 PlanS § 75 lg 1 p 19: üldplaneeringu ülesanne on riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine.
13 PlanS § 73 lg 2: Maakonnaplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Maakonnaplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada.
14 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kmin/dokument/14461428
15 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/.
16 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, preambul, lg 14. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3467
17 Välisluureamet, „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023“, lk 12. Kättesaadav: https://raport.valisluureamet.ee/2023/et/
18 Välisluureamet, „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023“, lk 11. Kättesaadav: https://raport.valisluureamet.ee/2023/et/
19 Kaitsevägi 14. juuli 2023. a nr RS-1-21/23/745-2 „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine ning sellest tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks“ ja Kaitsevägi 18. oktoober 2023. a nr RS-1-21/23/745-3 „Täiendus dokumendile „Ohuhinnangud, ühise kaitsetegevuse ettevalmistamine ning sellest tulenevad vajadused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks““ (salajasel tasemel riigisaladus ja sisaldab NATO salajast teavet)
20 Välisluureamet, „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023“, lk 12. Kättesaadav: https://raport.valisluureamet.ee/2023/et/
21 NATO 2022. a Madridi tippkohtumise kommünikee, p. 9. Kättesaadav: https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_196951.htm.
22 Korralduses kasutatakse 2JvBr paiknemisest lähtuvalt asukohana Lõuna-Eesti, kuid täpsemalt harjutusvälja paiknemise korral Kagu-Eesti. Täpsemalt on ala valiku kriteeriumiks olnud, et harjutusvälja ala asuks Väike-Emajõe ja Emajõe vahelisel alal Kagu-Eestis.
23 Ohualade kasutuselevõtuks annab aluse metsaseaduse § 36 lg 1 punktide 2 ja 3 kohaselt antud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2015. a korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/329082015005
24 Kagu-Eesti lähtuvalt asukohavaliku analüüsi kriteeriumist
25 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koostatud asukohavaliku analüüs on asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 61 alusel. Avalik osa on kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/
26 Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/
27 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne (Skepast & Puhkim, 2023). Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/
28 Samas, lk 9. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/
29 EÜT L 206, 22.07.1992. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN
30 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d25ace2-5edf-4b8c-83c1-760fcdb474b8
31 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne (Skepast & Puhkim, 2023). Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/
32 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne ja õiendid keskkonnaülevaates tehtud muudatuste kohta. Kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/
33 Samas, ptk 6
34 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109102018004
35 Keskkonnaülevaade tervikuna kättesaadav: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/. Keskkonnaülevaates sisalduv tabel 2 on käesoleva korralduse seletuskirja lisa 3.
36 Katastriüksuste arv erineb korralduse punktis 3.1.5 märgitud arvust, kuna punktis 3.1.5 kajastatakse asukohavaliku analüüsi ajal teadaolevaid arve ja millega asukohavalikul arvestati. Korralduse andmise ajaks on katastriüksuste arv täpsustunud.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir
Facebook
Twitter