Teksti suurus:

Kaitstavate loodusobjektide seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 46, 773

Kaitstavate loodusobjektide seadus

Vastu võetud 01.06.1994

(õ) 15.11.2008 14:45

 

 

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 20. juuni 1994. a.
otsusega nr. 353

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla) võtmise korra ja kaitse olemuse ning sätestab maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õigused ja kohustused kaitstavate loodusobjektide suhtes.

§ 2. Kaitstavad loodusobjektid

(1) Kaitstavad loodusobjektid on:
– kaitsealad,
– kaitstavad looduse üksikobjektid,
– kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid.

(2) Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja/või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike (2) ab((edaspidi liike), kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. Kaitsealatüübid on:
– rahvuspark,
– looduskaitseala,
– maastikukaitseala (looduspark),
– programmiala.

(3) Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm.

(4) Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid jaotatakse kaitsekorra ranguse ja eripära järgi I, II ja III kategooriasse.

§ 3. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused

Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline, looduskaitseline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus.

§ 4. Kaitstava loodusobjekti omanike ja õigusliku kaitse võrdsus

(1) Kaitstav loodusobjekt võib olla nii avalik-õigusliku kui eraõigusliku isiku omandis.

(2) Kõikidele kaitse alla võetud loodusobjektidele tagatakse võrdne õiguslik kaitse, sõltumata omanikust või sellest, kes objekti kaitse alla võttis.

§ 5. Loodusobjekti kaitse alla võtmine

(1) Rahvuspargid ning I kategooria kaitsealused liigid määratakse käesoleva seadusega.

(2) Looduskaitsealad, maastikukaitsealad, looduse üksikobjektid ning II ja III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(3) Kaitse alla võtmine toimub taotluse alusel, millele on lisatud maaomaniku, kohaliku omavalitsuse, maavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi arvamus. Taotluste esitamise ja läbivaatamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse §-de 11–13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus.

(5) Kaitstaval looduse üksikobjektil käesoleva seaduse § 19 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatus kehtestatakse kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 6. Loodusobjekti valitseja

(1) Loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtja poolt määratud isik, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras ning loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusega antud volitused selle valitsemiseks.

(2) Loodusobjekti valitsemine on riigi- ja munitsipaalmaal loodusobjekti kaitse ja järelevalve korraldamine ning eramaal asuva loodusobjekti järelevalve korraldamine ja kaitse korraldamises osalemine.

§ 7. Kaitsekohustuse teatis

(1) Käesoleva seaduse §-s 5 ettenähtud korras kaitse alla võetud loodusobjekti kaitse-eeskirja kehtestamisel koostab kaitse alla võtja poolt määratud isik kaitsekohustuse teatise(d).

(2) Kaitsekohustuse teatis on kirjalik kohustusdokument, mis sisaldab:
1) andmeid kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtja, valitseja, loodusobjekti asukoha ja kaitse alla võtmise aja kohta;
2) väljavõtet kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast, eriti osas, mis käsitleb antud maaomaniku või maavaldaja suhtes rakendatavaid kitsendusi ja kohustusi;
3) andmeid kaitseala eesmärkide, arengusuundade ja tegevusprogrammide kohta.

(3) Kaitsekohustuse teatise saavad kaitstava loodusobjekti omanik, valdaja ja valitseja. Kaitsekohustuse teatisele kirjutavad alla kõik asjaosalised.

(4) Kinnisasja võõrandamisel on võõrandaja kohustatud kaitsekohustuse teatise allkirja vastu üle andma uuele omanikule.

(5) Kaitsekohustuse teatis koostatakse ka ajutise kaitseala moodustamise korral vastavalt käesoleva seaduse § 21 6. lõikele.

§ 8. Omandi kitsenduste ja omaniku kohustuste kehtivus

(1) Käesoleva seaduse §-de 11–13 järgsed kitsendused ja kohustused jõustuvad kaitse alla võtmise otsuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, millest loodusobjekti valitseja informeerib kõiki asjaosalisi maaomanikke ja -valdajaid.

(2) Kaitse-eeskirja alusel esitab loodusobjekti valitseja kinnistusametile avalduse seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmiseks kinnistusraamatusse.

(3) Kinnisasja valdusest väljaandmisel peab omaniku ja valdaja vaheline leping sisaldama kaitse-eeskirjast tulenevaid kitsendusi ja kohustusi.

§ 9. Muud kinnisomandi kitsendused

(1) Loodusobjekti valitsejal on õigus rajada kaitseala piires olevale kaitstavat looduse üksikobjekti või kaitstava liigi kasvukohta või püsielupaika sisaldavale kinnisasjale teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel ajutist ehitist, kui ta hüvitab maaomanikule või -valdajale sellega tekitatud kahju.

(2) Kaitseala piires oleva või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata teiste isikute viibimist omal maal seoses teadusliku uurimistöö, järelevalve või päästetöödega, mida teostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(3) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad erateed ja -rajad on päikese tõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja omanik peab tagama nimetatud ajal teiste isikute juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile.

(4) Ehitise õues, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida omaniku poolt kehtestatud korras.

(5) Kaitseala piires oleva või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel on riigil vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590) §-dele 256–275 ostueesõigus, ka omavalitsuse ees, välja arvatud juhul, kui kinnisasi võõrandatakse esimese ringi pärijatele või kui see asub programmiala üldvööndis.

(6) Vabariigi Valitsus võib omaniku nõusolekuta seaduses sätestatud juhtudel ja korras võõrandada kaitseala piires oleva või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava kinnisasja.

(7) Kaitseala piires oleva maa majandusliku otstarbe muutmiseks ning maa- ja metsakorralduskavade kehtestamiseks peab olema kaitseala valitseja nõusolek.

(8) Kaitseala piires oleva või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanik või valdaja on kohustatud viivitamatult teatama loodusobjekti valitsejale kõikidest loodusobjekti (objekti seisundit) kahjustavatest ja kahjustada võivatest asjaoludest.

2. peatükk
KAITSEALAD

§ 10. Kaitsealavööndid

(1) Kaitsealavöönd on kaitseala eri kaitsekorraga osa. Kaitsealavööndi tüübid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ja programmiala üldvöönd.

(2) Kaitseala kogu maa- ja veeala jaguneb kaitse-eeskirjas sätestatult kaitsealavööndite vahel.

(3) Kaitsealavööndites rakendatavad kitsendused ja kohustused (§-d 11–13) kehtestatakse kas täielikult või osaliselt, kas püsivalt või ajutiselt ja need sätestatakse kaitse-eeskirjas.

§ 11. Loodusreservaat

(1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

(2) Loodusreservaadis on keelatud:

1) igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine;

2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 12. Sihtkaitsevöönd

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse ning nende juhtfunktsioon määratakse kaitse-eeskirjaga.

(2) Sihtkaitsevööndis paiknevate haruldaste liikide elupaikades või kasvukohtades ning rändliikide koondumispaikades on vastavalt kaitse-eeskirjale inimese viibimine keelatud, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi 4. ja 5. lõikes loetletud leevendusi.

(4) Kaitse-eeskirjaga võib sihtkaitsevööndis lubada järgmist kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku või objekti mittekahjustavat tegevust:
1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;
2) hooldus- ja valikraie vastavalt kaitse-eeskirjaga määratud metsa juhtfunktsioonile;
3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamine;
4) ulukite arvukuse reguleerimine;
5) kalapüük;
6) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide, samuti mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

(5) Sihtkaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kaitsekorrast tulenev vajalik tegevus nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses.

§ 13. Piiranguvöönd

(1) Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndi metsad vastavad kaitse-eeskirjast tulenevalt kas hoiu- või kaitsemetsa kategooriale.

(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude vee taseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine;
5) lõppraie;
6) maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana;
7) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
8) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
9) uute ehitiste püstitamine;
10) jahipidamine ja kalapüük.

(3) Piiranguvööndi kaitse-eeskiri näeb ette poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kohustuslik tegevus nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsasrinde harvendamine ja kujundamine.

(4) Piiranguvööndis kustutatakse loodusvarade tarbimisvarud või viiakse need kaitse-eeskirjaga määratud kasutamise piiridesse.

§ 14. Programmiala üldvöönd

Programmiala üldvöönd on maa- või veeala, mis luuakse eesmärgil siduda loodusreservaadid, sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid terviklikuks programmialaks.

§ 15. Rahvuspark

(1) Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

(2) Rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(3) Eesti rahvuspargid on:
1) Lahemaa Rahvuspark – Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitseks;
2) Karula Rahvuspark – Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks;
3) Soomaa Rahvuspark – Eesti suurimate soode, lamminiitude ja -metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas;
4) Vilsandi Rahvuspark – Lääne-Eesti rannikumaastiku ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitseks.

§ 16. Looduskaitseala

(1) Looduskaitseala on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks.

(2) Looduskaitseala jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

§ 17. Maastikukaitseala (looduspark)

(1) Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu.

(2) Maastikukaitseala jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(3) Kaitse alla võetud pargi, arboreetumi ja botaanikaaia maa-ala on piiranguvöönd.

§ 18. Programmiala

(1) Programmiala on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala.

(2) Programmiala jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks.

(3) Programmiala piires asuvad käesoleva seaduse §-des 15–17 nimetatud kaitsealad säilitavad oma õigusliku staatuse.

3. peatükk
KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

§ 19. Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse

(1) Üksikobjekti mis tahes kahjustamine on keelatud.

(2) Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul.

(3) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest.

(4) Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Selle kaitsekord on määratud käesoleva seaduse §-s 13.

4. peatükk
KAITSEALUSED LIIGID, KIVISTISED JA MINERAALID

§ 20. Liigikaitse põhimõtted

(1) Loodusliku mitmekesisuse, sealhulgas liigirikkuse säilitamiseks tuleb tagada looduslike liikide kaitse võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasemel ja võimalikult kõigi liikide säilimiseks.

(2) Kaitsealustesse liikidesse kuuluvate isendite elu- või kasvutingimuste säilitamiseks, parandamiseks ja paljunemise soodustamiseks rakendatakse kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi programme.

(3) Teede ja teiste tehisobjektide rajamisel tuleb tagada kaitsealustesse liikidesse kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning kaitsealuste kivististe või mineraalide teada olevate leiukohtade säilimine.

(4) Kohalike liikide kaitseks on keelatud loodusesse sisse tuua võõrliike levitamise eesmärgil.

§ 21. I kategooria kaitsealuse liigi kaitse

(1) I kategooria kaitsealused liigid on:
muda-lahnarohi – Isoetes echinospora
karedahambaline osi – Equisetum trachyodon
haruline võtmehein – Botrychium matricariifolium
põhja-raunjalg – Asplenium septentrionale
ida-kiviürt – Woodsia ilvensis
sudeedi põisjalg – Cystopteris sudetica
odajas astelsõnajalg – Polystichum lonchitis
kollane käoking – Aconitum lasiostomum
põhja-lipphernes – Oxytropis sordida
pisilina – Radiola linoides
püsiksannikas – Swertia perennis
sinine kopsurohi – Pulmonaria angustifolia
püramiidjas akakapsas – Ajuga pyramidalis
silmjärvikas – Littorella uniflora
harilik kobarpea – Ligularia sibirica
mägi-kadakkaer – Cerastium alpinum
nõtke näkirohi – Najas flexilis
lehitu pisikäpp – Epipogium aphyllum
lääne-sõrmkäpp – Dactylorhiza praetermissa
Ruthe sõrmkäpp – Dactylorhiza ruthei
leeder-sõrmkäpp – Dactylorhiza sambucina
jalgtarn – Carex rhizina
ebapärlikarp – Margaritifera margaritifera
must-toonekurg – Ciconia nigra
merikotkas – HaliaNtus albicilla
madukotkas – CircaNtus gallicus
kaljukotkas – Aquila chrysaNtos
kalakotkas – Pandion haliaNtus
rabapistrik – Falco peregrinus
rabapüü – Lagopus lagopus
lendorav – Pteromys volans
naarits (euroopa) – Mustela lutreola

(2) I kategooria kaitsealuste liikide isendite ning nende elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud.

(3) I kategooria kaitsealuste liikide puhul kehtivad ka kõik käesoleva seaduse § 22 2. ja 3. lõikes kehtestatud nõuded. Eriluba § 22 2. ja 3. lõikes nimetatud tegevuseks teaduslikul või õppe-kasvatuslikul otstarbel antakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(4) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras välja antud loata on keelatud I kategooria kaitsealuste liikide uurimine, märgistamine, elutingimuste parandamine, loodusest eemaldamine, paljundamine, pidamine ja kasvatamine tehistingimustes ning loomade sigimis- ja pesitsuspaikades pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine.

(5) I kategooria kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, kui objekt selle tagajärjel ohtu võib sattuda.

(6) I kategooria kaitsealuse liigi seni kaitsmata kasvukoha või pesapaiga (püsielupaiga) avastamisteate saamisel võib Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras moodustada kaheks kuuks taimede leiukohas kuni 50 meetri ja loomade puhul kuni 200 meetri raadiusega ajutine kaitseala, peatades seal igasuguse majandustegevuse. Nimetatud ajavahemiku jooksul selgitatakse kaitseala loomise otstarbekus, tüüp ja piirid. Kaitseala moodustamisest loobumisel hüvitatakse maaomanikule või -valdajale tekitatud kahju Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 22. II kategooria kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali kaitse

(1) II kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid kehtestatakse käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjamine, tehingud nendega ning nende kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas.

(3) II kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, pidamine, tapmine, ohustav häirimine, jälitamine, tehingud nendega ning nende sigimis- ja muude püsielupaikade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas.

(4) II kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine, looduslikust asukohast eemaldamine, tehingud nendega ning leiukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud.

(5) Eriluba käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes nimetatud tegevuseks teaduslikul või õppe-kasvatuslikul otstarbel antakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(6) II kategooria kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali täpset kasvukohta, püsielupaika või leiukohta käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, kui selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustamist.

(7) II kategooria kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali kasvukoha, püsielupaiga või leiukoha säilimise tagamiseks võidakse moodustada looduskaitseala.

§ 23. III kategooria kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali kaitse

(1) III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid kehtestatakse käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kahjustamine, nende loodusest korjamine ning tehingud nendega on keelatud.

(3) III kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, pidamine, tapmine, ohustav häirimine, jälitamine ja tehingud nendega on keelatud.

(4) III kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine ning tehingud nendega on keelatud.

(5) Eriluba käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes nimetatud tegevuseks teaduslikul või õppe-kasvatuslikul otstarbel ning tehinguteks nendega antakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(6) III kategooria kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali kasvukohas, püsielupaigas või leiukohas võidakse moodustada looduskaitseala, kui muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi, kivistise või mineraali säilimist Eestis.

§ 24. Kaitsealuste liikide ümberasustamine ja rahvusvaheliste lepete täitmine

(1) Kaitsealuste taimede, seente ja loomade ümberasustamine on lubatud vaid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) (RT II 1993, 27/28, 83) lisadesse kantud taimede ja loomade ning nende osade ja nendest valmistatud toodete riiki toimetamine ja riigist väljavedu toimub keskkonnaministri poolt kehtestatud korras.

5. peatükk
KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE SEISUNDI JÄLGIMINE JA ARVESTUS

§ 25. Kaitstavate loodusobjektide seisundi jälgimine

Kaitstavate loodusobjektide seisundi jälgimine riikliku seirekava alusel toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 26. Looduskaitseregister

(1) Looduskaitseregister on süstematiseeritud andmekogum, mis sisaldab teavet kõigi Eesti Vabariigis paiknevate looduskaitse alla võetud loodusobjektide, sealhulgas kaitsealuste liikide kasvukohtade ja püsielupaikade ning kivististe ja mineraalide leiukohtade kohta.

(2) Looduskaitseregistri struktuur ja selle pidamise kord määratakse looduskaitseregistri põhimäärusega, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

(3) Looduskaitseregistris olev teave kaitstavate loodusobjektide asukoha ja kaitsetingimuste kohta edastatakse maakatastrile.

6. peatükk
KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KAITSEGA SEOTUD KULUTUSED JA HÜVITUSED

§ 27. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ja kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud kulutused

(1) Loodusobjekti kaitse alla võtmise ja valitsemise kulud kannab kaitse alla võtja, kui viimase ja maaomaniku või -valdaja vahel sõlmitud lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kaitseala piires oleva või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul on õigus kaitstava loodusobjekti valitsejalt taotleda loodusobjekti külastustasu kehtestamist.

§ 28. Kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tuleneva majandusliku kahju heastamine

(1) Kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjaga sätestatud kitsendused ja kohustused vähendavad maa maksustamishinda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Maamaksust on vabastatud maa, kus kaitsekord välistab majandustegevuse, kusjuures majandustegevuseks ei loeta kaitse-eeskirjaga sätestatud kohustuslikku tegevust looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(3) Kaitsekorrast põhjustatud kohaliku omavalitsuse tulude vähenemist arvestatakse kohaliku omavalitsuse eelarve tasakaalustamisel riigieelarvega.

(4) Kui kaitseala moodustamisel kehtestatud kaitsekorraga peatatakse juba alustatud majandus- või ehitustegevus, hüvitatakse maaomanikule või -valdajale sellega tekitatud kahju Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(5) Kaitsealuste liikide isendite poolt tekitatud kahju hüvitatakse Keskkonnafondi seaduse (RT I 1994, 8, 105) § 3 3. lõike alusel.

(6) Kaitseala loodusreservaadis või sihtkaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul on õigus nõuda riigilt kinnistu väljaostmist või asendamist Vabariigi Valitsuse määratud tingimustel ja korras.

7. peatükk
VASTUTUS SEADUSE RIKKUMISE EEST

§ 29. Vastutus kaitstavate loodusobjektide seaduse rikkumise eest

(1) Isikud, kes rikuvad käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud norme, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

(2) Loodusobjekti ja tema tähistust on keelatud hävitada või rikkuda. Kui rikkumisega kahjustatud loodusobjekti või tähistuse taastamine ei ole võimalik, tuleb kahju hüvitada vastavalt seadusele.

(3) Riiklikul looduskaitseasutusel ja kaitstava loodusobjekti valitsejal on õigus esitada riigilõivuvaba hagi kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmiseks ning seda ka teise isiku õiguste kaitseks.

(4) Kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju hüvitus tasutakse Keskkonnafondi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja määrades. Selle kahju hüvitamine ei takista omanikku, välja arvatud riik, kohtu kaudu nõudma süüdlaselt kahjustatud või hävitatud loodusobjekti taastamist või taastamistööde maksumuse või loodusobjekti väärtuse tasumist.

(5) Riigi omandis olevale ja peremehetule kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju hüvitus tasutakse Keskkonnafondi.

8. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 30. Kaitstavate loodusobjektide seaduse rakendamine

(1) Eesti NSV seaduses «Eesti looduse kaitse kohta» (ENSV Teataja 1990, 6, 103) §-d 20–22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 20. Taime-, seene- ja loomaliikide ning nende koosluste, kivististe, mineraalide, looduse üksikobjektide ning maa- ja veealade kaitse alla võtmine

Kaitse alla võetakse:
1) haruldased ja hävimisohus olevad erilise teadusliku või esteetilise väärtusega taime-, seene- ja loomaliigid ning nende kooslused, samuti kivistised ja mineraalid;
2) haruldased pinnavormid, pargid, veekogud ja muud teadusliku, kultuurilis-ajaloolise või esteetilise väärtusega looduse üksikobjektid;
3) teadusliku või esteetilise väärtusega maastikud, rannad ning maa- ja veealad, millel on oluline tähtsus looduskeskkonna, taimeliikide kasvukohtade, loomaliikide elupaikade ja muude loodusobjektide kaitsmisel.

§ 21. Kaitse alla võtmise kord

Taime-, seene- ja loomaliigid, nende kooslused, kivistised, mineraalid, looduse üksikobjektid ning maa- ja veealad võetakse kaitse alla kaitstavate loodusobjektide seadusega kehtestatud korras.

§ 22. Taime-, seene- ja loomaliikide ning nende koosluste, kivististe, mineraalide, looduse üksikobjektide ning maa- ja veealade kaitse korraldamine

Taime-, seene- ja loomaliikide, nende koosluste, kivististe, mineraalide, looduse üksikobjektide ning maa- ja veealade kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seadusega kehtestatud korras.»

(2) Eesti Vabariigi riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1993, 66, 935; 1994, 14, 247) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 1. lõike punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

«17) hagejad (riiklik looduskaitseasutus või kaitstava loodusobjekti valitseja) – keskkonna reostamise, loodusvarade ebaratsionaalse kasutamise ja loodusobjektide kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise asjades;»;

2) paragrahvi 4 7. lõiget täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel tehtavate seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmine kinnistusraamatusse.»

(3) Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202) § 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 66. Kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja ja nõuete rikkumine

Riigi poolt kaitse alla võetud loodusobjekti (kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali) kaitse-eeskirja ja nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»

(4) Keskkonnafondi seaduse (RT I 1994, 8, 105) § 4 1. lõiget täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

«7) loodusobjektile tekitatud kahju hüvitus.»

(5) Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi seadus «Lahemaa Rahvuspargi kohta» (RT 1991, 13, 171) ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 27. märtsi otsus «Eesti Vabariigi seaduse «Lahemaa Rahvuspargi kohta» rakendamisest» (RT 1991, 13, 172) käesoleva seadusega ettenähtud Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumise päevast.

(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord (tsoneering) jäävad kehtima kuni käesoleva seadusega ettenähtud kaitse-eeskirjade rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitseala ümbritsev kaitsetsoon loetakse piiranguvööndina vastavasse kaitsealasse kuuluvaks kuni vöönditeks jaotamiseni käesoleva seadusega ettenähtud korras.

 

 

Riigikogu esimees Ülo NUGIS

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json