Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Olev Tomsoni kaebuse läbi vaatamata jätmine

Vastu võetud 21.02.2019 nr 71

Asjaolud ja kaebuse sisu

11. veebruaril 2019. a saatis Olev Tomson riigi valimisteenistusele avalduse, kus tegi riigi valimisteenistusele ettepaneku seoses olulise puudusega valimiste korralduses toimida Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 15 lg 2 p 8 kohaselt ning teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek mitte alustada 2019. aasta Riigikogu valimistel elektroonilist hääletamist. O. Tomsoni hinnangul ei saa praeguse korra järgi toimuva e-hääletuse korral üldsus, valimiskomisjoni liikmed ja valimiste vaatlejad mitte kuidagi vaadelda/jälgida, et hääletusprotseduuri teostamise ajal on valija üksi ega saa jälgida isegi seda, et hääletaja eest ei teostanud hääletusprotseduuri keegi teine, mistõttu ei saa keegi kinnitada ka e-häälte usaldusväärsust. O. Tomsoni hinnangul ei ole e-hääletamise usaldusväärsust seni suudetud riiklikult tagada. Seetõttu on O. Tomson veendunud, et praegusel kujul e-hääletamise lubamisega on tegu olulise puudusega valimiste korralduses.

O. Tomsoni 11. veebruari 2019. a avaldusele vastas riigi valimisteenistuse asejuht Arne Koitmäe 12. veebruaril 2019. a e-posti teel, selgitades, et elektroonilise hääletamise kord on sätestatud RKVS-is ning elektrooniline hääletamine vastab seaduses sätestatud nõuetele. A. Koitmäe selgitas O. Tomsonile, et tema pöördumine ei ole seetõttu käsitletav avaldusena puuduse kohta valimiste korralduses RKVS-i § 68 lg 1 mõttes, vaid märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1 mõttes.

15. veebruaril 2019. a esitas O. Tomson Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale seoses riigi valimisteenistuse keeldumisega esitada RKVS-i § 15 lg 2 p 8 alusel Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek mitte alustada elektroonilist hääletamist 2019. aasta Riigikogu valimistel. O. Tomson leiab, et oluline koht vabade ja salajaste valimiste usaldusväärsuse tagamisel on vaatlejate ja üldsuse võimalus jälgida, et valijad täidavad hääletussedeli ise. O. Tomsoni hinnangul puudub elektroonilisel hääletamisel vaatlejatel ja üldsusel aga võimalus jälgida, kas valija hääletab ise. Seega ei saa O. Tomsoni hinnangul e-häälte usaldusväärsuses olla keegi kindel, mis tähendab, et ei saa olla kindel, et e-hääletajad on saanud vabalt ja salajaselt hääletada.   O. Tomson on seisukohal, et kuna praeguse e-hääletuse korral ei saa keegi jälgida, et valija hääletab ise, siis ei saa ka veenvalt kinnitada, et e-hääletamisel on täidetud seaduse, s.o RKVS-i § 1 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peavad valimised olema vabad, ühetaolised ja usaldusväärsed ning hääletamine peab olema salajane.

20. jaanuaril 2019. a saatis O. Tomson Vabariigi Valimiskomisjonile e-posti teel kirja, milles palus pöörata oma kaebuse arutamisel tähelepanu eriti järgmistele asjaoludele: tavahääletajale on pandud kohustus hääletada hääletuskabiinis ja ei ole antud õigust hääletada näiteks kodus, kuid e-hääletajale ei ole sellist kohustust pandud, kuid õigus on antud; ükski vaatleja ei saa jälgida ja seetõttu kinnitada, et e-hääletajad on hääletanud ise, aga samuti seda, et hääletatud on oma vaba tahte järgi. Seetõttu ei saa ükski vaatleja ka kinnitada, et e-hääled on usaldusväärsed.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS-i § 69  kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.

2. Käesoleval juhul on O. Tomson esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse riigi valimisteenistuse toimingu peale seoses riigi valimisteenistuse keeldumisega esitada RKVS-i § 15 lg 2 p 8 alusel Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek mitte alustada 2019. aasta Riigikogu valimistel elektroonilist hääletamist.

3. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.

4. Käesoleval juhul ei ole O. Tomson tõendanud, et tema õigusi on rikutud vaidlustatava toiminguga, s.o sellega, et riigi valimisteenistus ei esitanud vastavalt RKVS-i § 15 lg 2 p-le 8 Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanekut mitte alustada elektroonilist hääletamist 2019. aasta Riigikogu valimistel. Elektrooniline hääletamine on ette nähtud RKVS-is ning viiakse läbi vastavalt kehtiva seaduse nõuetele. 

5. Seega ei vasta kaebus RKVS-i § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS-i § 71 lg 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Olev Tomsoni kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS-i §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses  ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.