Järelevalve teostamine 28.02.2014 Otepää Valla Valimiskomisjoni otsuse nr 8-1.11-1 üle
Vastu võetud 17.04.2014 nr 48
Järelevalve asjaolud
9.12.2013 sõlmis Otepää Vallavalitsus käsunduslepingu Urmas Kuldmaaga ja 17.12.2013 käsunduslepingu Silver Eljandiga (leping lõppes 17.02.2014). Mõlemad on Otepää Vallavolikogu liikmed. Urmas Kuldmaa kandideeris 2013. a Otepää Vallavolikogu valimistel „Erakond Isamaa ja Res Publica Liit” nimekirjas ja Silver Eljand „Valimisliit Otepää” nimekirjas.
20.02.2014 esitasid „Valimisliit Meie Kodu” liikmed Siim Kalda, Martin Teder ja Tanel Ojaste Otepää Valla Valimiskomisjonile taotluse volikogu asendusliikmete määramiseks, kuna volikogu liikmete Urmas Kuldmaa ja Silver Eljandi volitused volikogu liikmena olid taotluse esitajate hinnangul ennetähtaegselt lõppenud seoses nende töötamisega Otepää Vallavalitsuses vastavalt KOKS § 18 lõike 1 punktile 6. Taotlejad leidsid, et Urmas Kuldmaa, Silver Eljandi ja vallavalitsuse vahel sõlmitud käsunduslepingute näol on tegemist näiliste tehingutega sõlmitud töölepingute või siis ametnikuna teenistuskohustuste täitmise varjamiseks.
Otepää Valla Valimiskomisjon jättis taotluse 28.02.2014 otsusega nr 8-1.11-1 rahuldamata. Valla valimiskomisjon leidis, et valla valimiskomisjoni pädevuses ei ole Urmas Kuldmaaga ja Silver Eljandiga sõlmitud käsunduslepingute seadusele vastavuse hindamine. Valla valimiskomisjon leidis, et tegemist võib olla vaidlusega, mis tuleb eelnevalt lahendada selleks seadusega kehtestatud korras.
4.03.2014 esitas „Valimisliit Meie Kodu” liige Siim Kalda kaebuse Valga Maakonna Valimiskomisjonile, milles palus Otepää Valla Valimiskomisjoni 28.02.2014 otsus nr 8-1.11-1 tühistada ning teha Otepää Valla Valimiskomisjonile ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks.
10.03.2014 jättis Valga Maakonna Valimiskomisjon otsusega nr 1-3-1/2014/2-1 kaebuse rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
12.03.2014 esitas Siim Kalda kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil algatada järelevalvemenetlus Valga Maakonna Valimiskomisjoni ja Otepää Valla Valimiskomisjoni tegevuse kohta, rahuldada kaebus ning tühistada Valga Maakonna Valimiskomisjoni 10.03.2014 otsus nr 1-3-1/2014/2-1.
Vabariigi Valimiskomisjon jättis 18.03.2014 otsusega nr 40 kaebuse rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohad on toodud Vabariigi Valimiskomisjoni 18.03.2014 otsuses nr 40 (RT III, 21.03.2014, 1) ning käesolevas otsuses neid ei korrata.
Lisaks otsustas Vabariigi Valimiskomisjon 18.03.2014 otsusega nr 40 vajalikuks algatada järelevalve Otepää Valla Valimiskomisjoni 28.02.2014 otsuse nr 8-1.11-1 üle, selgitamaks otsuse kooskõla KOKS § 18 lõike 1 punktiga 6. Vabariigi Valimiskomisjon otsustas, et Vabariigi Valimiskomisjon viib järelevalve läbi ise ning otsuse järelevalve tulemuste kohta võtab komisjon vastu hiljemalt 18.04.2014.
Pärast järelevalve algatamist on Rein Vikard 19.03.2014 esitanud Otepää Valla Valimiskomisjonile taotluse enda määramiseks Otepää Vallavolikogu liikme Silver Eljandi asemele. Kaebaja leidis, et Silver Eljandi ja Otepää Vallavalitsuse vahel sõlmitud käsunduslepingu näol on tegemist töölepinguga ning lepingu nimetamisega käsunduslepinguks on pooled varjanud tegelikku töösuhet. Otepää Valla Valimiskomisjon jättis taotluse 26.03.2014 otsusega nr 8-1.11-3 rahuldamata. Valimiskomisjon leidis, et valla valimiskomisjoni pädevusse ei kuulu Otepää Vallavalitsuse ja Otepää Vallavolikogu liikme Silver Eljandi vahel 17.12.2013. a sõlmitud käsunduslepingust tuleneva õigussuhte olemuse tuvastamine. Tegemist on vaidlusega, mis tuleb eelnevalt lahendada selleks seadusega kehtestatud korras. Rein Vikard vaidlustas Otepää Valla Valimiskomisjoni otsuse Valga Maakonna Valimiskomisjonis. Maakonna Valimiskomisjon rahuldas 2.04.2014 otsusega nr 1-3-1/2014/3-1 Rein Vikardi kaebuse, tühistas Otepää Valla Valimiskomisjoni 26.03.2014 otsuse nr 8-1.11-3 ja tegi Otepää Valla Valimiskomisjonil ettekirjutuse Rein Vikardi taotluse uueks läbivaatamiseks. Seni ei ole Otepää Valla Valimiskomisjon taotlust uuesti läbi vaadanud.
Järelevalve käik
Vabariigi Valimiskomisjon pöördus 24.03.2014 kirjaga nr 22-7/14-1/1 Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole järgmise küsimusega: kas KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud keeldu saab mõista selliselt, et volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt ka juhul kui volikogu liikmega sõlmitud käsundusleping sisu poolest vastab või pigem vastab töölepingu tunnustele?
Justiitsminister esitas arvamuse 2.04.2014 kirjas nr 10-4/14.2889-2. Selle kohaselt otsustas seadusandja vastava paragrahvi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse lisada huvide konflikti vältimiseks. Ametniku mõiste ja staatus oli varasema ATS järgi piiritletud ametiasutusega, uus ATS andis omavalitsustele võimaluse määratleda erinevalt ametniku ja töötaja staatust ning seega oleks võinud tekkida olukord, kus sama tööd tegev isik ühes vallas on ametnik ja volikogu liikmena tegutseda ei saa ning teises vallas töötaja, kes saab tegutseda ka vallavolikogu liikmena. Samas on lubatav, kui kohaliku omavalitsuse volikogus osalevad valla või linna asutuse töötajad, sh juhid, kuna nemad ei teosta erinevalt ametiasutusest avalikku võimu. Väikses kohas võib volikogus osaleda soovivaid inimesi olla raske leida ning traditsiooniliselt on koolijuhid ja õpetajad olnud aktiivsed ühiskonnaelu osalejad just kohalikul tasandil. Võib asuda seisukohale, et piirang töölepinguga töötamisele tehti teadlikult – võttes arvesse seda, et ametiasutustes töötavad ametnikud ning töölepingu alusel töötajad. KOKS § 54 lõike 1 kohaselt omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib ATS, TLS ja KOKS. Seega oli esitatud ettepaneku puhul jäetud välja võlaõigusseadusest tulenevad teenuste osutamise lepingud (nt töövõtuleping ja käsundusleping). VÕS § 29 lõikest 1 tuleneb, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Selles osas, kas tegemist oli käsunduslepinguga või sisuliselt töölepinguga, ei saa Justiitsministeerium hinnangut anda, vaid pigem vallavalitsus ning käsunduslepingu sõlminud isikud.
Siseminister esitas arvamuse 8.04.2014 kirjas nr 12-1/21-2. Arvamuse kohaselt tuleneb KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud piirangu eesmärk 01.04.2013 jõustunud avaliku teenistuse seadusest, mille kohaselt ametnike ring kitsenes ning omavalitsusele anti suurem pädevus määrata, kes on ametnik ja kes töötaja. Nimetatud muudatus oleks tekitanud ebavõrdse olukorra, kus sama tööd tegev isik saab ühes omavalitsuses olla volikogu liige ja teises mitte. Muudatusettepaneku põhieesmärk oligi välistada sellised erinevad tõlgendused. Lepingute tõlgendamise ning lepingulise suhte liigi määramise osas juhitakse arvamuses tähelepanu Riigikohtu seisukohale, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (RKTKo 01.11.2013, 3-2-1-118-13, p 12). Sellest tulenevalt ei ole lepingu olulisimaks tunnuseks lepingu pealkiri, vaid selle sisu ja kuidas selle sisu poolte tahtest tulenevalt tõlgendada. Kui poolte tahet ei saa kindlaks teha, tuleb arvesse võtta VÕS § 29 lõike 4 järgi ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik ehk peab tõlgendama lepingut objektiivselt, lähtudes mõistliku isiku positsioonist, kes arvestab mõlema lepingupoole arusaamadega (RKTKo 07.02.2007, 3-2-1-122-06, p 12). Lepingu liigi määramisel, tuleb eelkõige arvestada lepingu iseloomu ja sisu, mitte piirduda üksnes lepingu pealkirjaga tutvumisega. Isikutel on vabadus sõlmida selline leping, nagu neile sobib, kuid VÕS § 29 lõige 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Ka nimetatud võlaõigusseaduse säte viitab sellele, et lepingut tuleb tõlgendada lähtuvalt tegelikest asjaoludest ja tegelikust sisust, mitte formaalsest pealkirjast. Seaduse täitmiseks ei piisa näilisest seaduse järgimisest, vaid tuleb seda teha sisuliselt. Pahatahtlikult töölepingulise sisuga lepingule teise nimetuse andmine ei saa olla aluseks KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 mittekohaldamiseks. KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud piirangut saab kohaldada ka siis, kui lepingu pealkirjaks ei ole tööleping, aga lepingu iseloom ja sisu vastab töölepingu tunnustele. Sel juhul peab valimiskomisjon asuma rolli, kus ta hindab vastavalt lepingu sisule, kas tegemist on töölepinguga või mitte.
Samuti pöördus Vabariigi Valimiskomisjon 25.03.2014 kirjaga nr 22-7/14-1/2 Otepää Vallavolikogu liikmete Silver Eljandi ja Urmas Kuldmaa ning Otepää Vallavalitsuse poole järgmise küsimusega: kas nende hinnangul on sõlmitud lepingust tulenevalt käsundisaaja töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev või tegite tööd eelkõige vastavalt Otepää Vallavalitsuselt saadud korraldustele?
Täiendavalt palus Vabariigi Valimiskomisjon Otepää Vallavalitsuselt, Urmas Kuldmaalt ja Silver Eljandilt teavet Urmas Kuldmaa ja Silver Eljandi tööülesannete kohta järgmistes punktides:
1) kas tööd pidi tegema Otepää Vallavalitsuse poolt ettenähtud ajal;
2) kas tööd pidi tegema vallavalitsuse poolt määratud kohas (vallavalitsuse ruumides);
3) kas töö tegemisel tuli järgida vallavalitsuse töösisekorraeeskirju;
4) kas nimetatud isikutele laienesid kollektiivlepingu sätted;
5) kas töö tegemiseks kasutati vallavalitsuse töövahendeid, materjale ja seadmeid;
6) kas nimetatud isikute kohta kehtis ka muid kohustusi või piiranguid väljaspool lepinguga määratletud suhet (nt konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus);
7) kas tööülesannete hulka kuulus ATS § 7 lg 3 mõistes avaliku võimu teostamise ülesandeid.
Otepää Vallavalitsus selgitas 4.04.2014 kirjas nr 8-1.8/657-1 Silver Eljandi käsunduslepingu kohta, et Otepää vald omab spordirajatisena Apteekrimäe kinnistut, kus asuvad algtaseme suusahüppemäed. Kõige rohkem kasutab rajatist spordiklubi, mille treeneriks on Silver Eljand. Selle spordirajatise igapäevaseks korrashoiuks on vald sõlminud töölepingu kolmanda isikuga, kel polnud võimalik kaks kuud seda tööd teha. Et spordiklubidel oleks võimalik siiski jätkata treeningtegevust nimetatud rajatisel, sõlmis Otepää vald Silver Eljand’ga kahekuulise (17.12.2013–17.02.2014) käsunduslepingu, mille sisuks oli Apteekrimäe spordirajatise korras hoidmine määral, mis võimaldaks jätkata treeningtegevusi. Vastuseks Vabariigi Valimiskomisjon esitatud küsimustele selgitas Otepää Vallavalitsus:
1) ei, käsundiga ei nähtud ette mitte mingisugust täpsemat tööaega;
2) ei, Silver Eljand ei käinud kordagi käsundi täitmise alaselt vallavalitsuses;
3) lepingu viide sisekorraeeskirjadele tähendas vaid kinni pidamist tavapärasest hoolsuskohustusest, heast käitumistavast ja elementaarsetest ohutusreeglitest;
4) ei, mingeid kollektiivlepingu sätteid Silver Eljandile ei kaasnenud;
5) vallavalitsus ei andnud Silver Eljandile käsundi täitmiseks mitte mingeid töövahendeid, materjale ega seadmeid;
6) mitte mingeid piiranguid ega kohustusi selle käsundiga ei kaasnenud;
7) Silver Eljandi tööülesannete hulka ei kuulunud ATS § 7 lõike 3 mõistes avaliku võimu teostamise ülesandeid.
Otepää Vallavalitsus selgitas Urmas Kuldmaa käsunduslepingu kohta, et praegune vallavõim sõlmis võimule asudes avaliku koostööleppe, milles muuhulgas lubati heakorra korraldamise tagasi toomist vallavalitsuse haldusse. Nimelt oli eelnev vallavõim viinud heakorra korraldamise valla tütarettevõtte AS Otepää Veevärk haldusse. Kuna käesolevaks hooajaks olid juba kõik hoolduslepingud AS-l Otepää Veevärk sõlmitud, siis otsustati eelmainitud poliitilist lubadust kuni 31.10.2014 täita nii, et vallavalitsus sõlmib käsunduslepingu Urmas Kuldmaaga, kelle ülesandeks on jälgida AS Otepää Veevärk poolt korraldatavate heakorra tööde täitmist ja probleemide esinemisel osutada operatiivselt tähelepanu puudustele. Vastuseks Vabariigi Valimiskomisjon esitatud küsimustele selgitas Otepää Vallavalitsus:
1) ei, käsundiga ei nähtud ette mitte mingisugust täpsemat tööaega;
2) käsundiga ei ole ette nähtud töötamise kohta, kuid vallavalitsuses on ühes kabinetis eraldatud töökoht, kus Urmas Kuldmaa võib oma ülesandeid täita;
3) lepingu viide sisekorraeeskirjadele tähendas vaid kinni pidamist vallamaja tööruumide kasutamise korrast ajal, kui Urmas Kuldmaa oma töökohta kasutab;
4) ei, mingeid kollektiivlepingu sätteid Urmas Kuldmaale ei kaasnenud;
5) vallavalitsus on andnud Urmas Kuldmaa kätte valla heakorra vihjetelefoni, kuhu kodanikud saavad teavitada esinevatest heakorra probleemidest. Samuti võimaldatakse Urmas Kuldmaal vajadusel kasutada vallavalitsuse ühiskasutuses olevat autot;
6) mitte mingeid piiranguid ega kohustusi selle käsundiga ei kaasnenud;
7) Urmas Kuldmaa tööülesannete hulka ei kuulunud ATS § 7 lõike 3 mõistes avaliku võimu teostamise ülesandeid. Küll on Urmas Kuldmaa oma tegevusega seonduvalt edastanud vallavalitsusele infot kinnistuvaldajate jäätmekäitluse kohta, kes on taotlenud vabastust kohustuslikust jäätmekorraldusest.
Lisaks selgitas Otepää Vallavalitsus, et TLS § 28 sätestab tööandja kohustused töötaja suhtes. Eelnimetatud käsundisaajate osas pole selliste töösuhtele omaste tööandja kohustuste – nagu puhkuse andmine, töö- ja puhkeaja tagamine, tööaja arvestuse pidamine, koolituse tagamine – täitmises kokku lepitud ja neid ei ole reaalselt ka täidetud. Vallavolikogu on tänaseks loonud vallavalitsuse struktuuri kommunaalosakonna, et käsunduslepingu ja AS Otepää Veevärk heakorralepingu lõppedes (31.10.2014) saaks vallavalitsus heakorra tööde haldamist teha tavapärases vormis.
Lisaks märkis Otepää Vallavalitsus, et Urmas Kuldmaa on omal soovil peatanud oma volikogu liikme volitused, tähtajatult, kuid mitte lühemaks perioodiks kui kolmeks kuuks.
Silver Eljand vastas Vabariigi Valimiskomisjoni küsimustele järgmiselt:
1) ei. Tööde teostamine sõltus ilmastikuoludest;
2) minu tegevuse koht oli Apteekrimäe suusahüppekompleks, mis asub linna metsas 1 km asustuse piiridest väljas;
3) ei;
4) ei;
5) ei. Kirves, käsisaag, lumelabidad ja rehad on Apteekrimäel varasemast olemas olnud; Soetatud on need SA Tehvandi Spordirajatiste ja SA Otepää Spordirajatiste poolt;
6) ei;
7) ei.
Urmas Kuldmaa vastas Vabariigi Valimiskomisjoni küsimustele järgmiselt:
1) ei, teen vastavalt olukorrale ja vajaduse;
2) ei, kuid mul on võimaldatud oma ülesandeid täita vallavalitsuses olevas ruumis;
3) mul puudub vajadus järgida sisekorraeeskirju, aga ma saan viibida majas siis kui vallavalitsus on avatud;
4) ei;
5) jah, mulle on antud telefon kuhu kodanikud saavad anda infot olemasolevatest puudustest või probleemidest. Samas on mul võimalus kasutada vallavalitsuse ühiskasutuses olevat autot kui selleks tekib vajadus;
6) mul puuduvad kohustused või piirangud väljaspool lepingut;
7) minu tööülesannete hulka ei kuulu avaliku võimu teostamine, küll olen edastanud infot vallavalitsusele mis on puudutanud kinnistu omanike kes on taotlenud vabastust korraldatud jäätmeveost.
Vabariigi Valimiskomisjoni 17.04.2014 koosolekule kutsutud Urmas Kuldmaa ja Silver Eljand koosolekul ei osalenud, kuid teatasid e-kirjaga, et jäävad oma seisukohtade juurde.
Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht
I
1. KOKS § 18 lõike 1 punkt 6 sätestab, et volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks või töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Käesolevas asjas on vaidlus sellest, et kahel volikogu liikmel on Otepää Vallavalitsusega sõlmitud käsunduslepingud, mis sisuliselt võivad vastata töölepingu tunnustele. Otepää Valla Valimiskomisjon jättis järelevalvealuse 28.02.2014 otsusega nr 8-1.11-1 a otsusega talle esitatud taotluse rahuldamata, põhjendusel, et valla valimiskomisjoni pädevuses ei ole hinnata, kas volikogu liikmetega sõlmitud lepingud vastavad seadusele. Seetõttu tuleb Vabariigi Valimiskomisjonil kõigepealt võtta seisukoht küsimuses, kas KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 rakendamisel on valimiskomisjonil õigus hinnata lepingut sisuliselt, s.t hinnata, kas vallavalitsuse ja volikogu liikme vahel sõlmitud lepingu näol on töölepinguga või mitte.
2. Vastavalt KOKS § 20 lõikele 1 peavad valimiskomisjonid KOKS §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel määrama valimiskomisjoni otsusega asendusliikme. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral tuleb selleks valimiskomisjonil kõigepealt kindlaks teha, kas esineb KOKS § 18 lõikes 1 märgitud asjaolu. KOKS § 18 lõike 3 punkti 1 kohaselt peab valla- või linnasekretär teavitama valla valimiskomisjoni kolme päeva jooksul KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud asjaolust teatavamaks saamisest. See, kas valla- või linnasekretär valimiskomisjoni teavitab või mitte, ei muuda KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud juriidilise fakti saabumist olematuks, s.t volikogu liikme volitused on lõppenud olenemata valla- või linnasekretäri poolsest teavitamisest. Seetõttu peab valimiskomisjon vajadusel ise kindlaks tegema, kas volikogu liikme volitused on KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 märgitud asjaoludel lõppenud või mitte. Selle kindlakstegemisel peab valimiskomisjon välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, vajadusel koguma tõendeid omal algatusel (vt ka RKPJKo 14.11.2005 nr 3-4-1-27-05, p 9; RKPJKo 27.11.2013, 3-4-1-62-13, p 31) ning neid oma pädevuse piires hindama. Seetõttu tuleb KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 rakendamisel valimiskomisjonil antud juhul selgitada, kas volikogu liikme ja vallavalitsuse vahel on sõlmitud tööleping või mitte.
3. KOKS § 18 lõige 1 punkt 6 nimetab volituste lõppemise alusena töölepingut. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub Justiitsministeeriumi seisukohaga, et nimetatud säte ei laiene võlaõigusseadusest tulenevatele teenuste osutamise lepingutele (töövõtuleping ja käsundusleping). VÕS § 29 lõige 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Samas ei või VÕS § 29 lõike 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. TsÜS § 89 lõige 1 sätestab, et näilik tehing on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lõige 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle kohta sätestatut. Seega ei saa valimiskomisjon antud juhul lähtuda vaid sellest, et volikogu liikmetega sõlmitud lepinguid nimetavad osapooled käsunduslepinguteks, vaid hinnata tuleb ka lepingute sisu.
4. Otepää Valla Valimiskomisjon ei ole 28.02.2014 otsuses nr 8-1.11-1 võtnud seisukohta, kas volikogu liikmetega sõlmitud lepingud võivad sisuliselt vastata töölepingu tunnustele KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 mõttes ning jätnud sellel põhjendusel „Valimisliit Meie Kodu” esitatud taotluse rahuldamata. Seetõttu tühistab Vabariigi Valimiskomisjon Otepää Valla Valimiskomisjoni 28.02.2014 otsuse nr 8-1.11-1.
II
5. Käesolevas asjas on Vabariigi Valimiskomisjonil KOVVS § 17 lõike 2 punkti 4 alusel võimalik teha Otepää Valla Valimiskomisjonile ettekirjutus uue otsuse tegemiseks ning hindamiseks, kas sõlmitud lepingute näol oli tegemist töölepingutega KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 mõttes või mitte. Kui selgub, et tegemist on töölepingutega, tuleb valla valimiskomisjonil määrata Silver Eljandile ja Urmas Kuldmaale asendusliikmed KOKS §-s 20 sätestatud korras. Järelevalve kiirema läbiviimise huvides annab Vabariigi Valimiskomisjon ise hinnangu sellele, kas Silver Eljandi ja Urmas Kuldmaaga sõlmitud lepingute näol on tegemist KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 mõttes töölepingutega või mitte.
6. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada muuhulgas lepingu sõlmimise asjaolusid (p 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud (p 2) ning samuti lepingu olemust ja eesmärki (p 4) (vt ka RKTKo 01.11.2013, 3-2-1-118-13, p 12).
7. TLS § 1 lg 3 näeb ette, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis kohaldatakse töölepingule VÕS-i käsunduslepingu sätteid. TLS § 1 lg 2 kohaselt eeldatakse töölepingu olemasolu, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt märkinud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (RKTKo 3-2-1-3-05, p 18; RKTKo 3-2-1-9-05, p 18; RKTKo 3-2-1-160-09, p 10; RKTKo 3-2-1-26-10, p 11; RKTKo 3-2-1-41-11, p 14). Samas tuleb silmas pidada, et töölepingu tüüpiliste tunnuste puudumine ei tarvitse igal juhul välistada töölepingu olemasolu (RKTKo 3-2-1-13-08, p 10). Seega ei tähenda näiteks töö- ja puhkeaega ning puhkust käsitlevate sätete puudumine lepingutekstis seda, et kõnealused lepingud ei võiks olla töölepingud.
8. Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet – millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest (RKTKo 3-2-1-3-05, p 15).
9. Tööleping erineb käsunduslepingust (VÕS § 619) tööd tegeva isiku otsustusvabaduse ja alluvuse määra poolest: erinevalt käsundisaajast on töötaja allutatud tööandja juhtimisele ja kontrollile (vt TLS § 1 lg 1; RKTKo 3-2-1-3-05, p 15). Erinevalt muudest teenuse osutamise lepingutest on tööleping suunatud tööprotsessi õiguslikule reguleerimisele ja selle kaudu tööandja eesmärgi saavutamisele. Kui töö tegija lahendab jooksvaid probleeme, olles tööandjale pidevalt kättesaadav, täites tema juhiseid ja alludes asutuse sisekorrale, on tegemist töölepinguga. Tööõigussuhtes olev isik täidab tööandja juures mingit kindlat tööfunktsiooni, teeb oma tööd pidevalt ja saab selle eest palka kokkulepitud tähtaegadel. Töölepingule iseloomulik on ka see, et töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid.
10. Otepää valla ja Silver Eljandi vahelises lepingus on Silver Eljandi ülesanded loetletud lepingu punktides 1.1 kuni 1.1.12. See loetelu vastab sõna-sõnalt Otepää valla ja Raimo Peerna (keda Silver Eljand tähtajaliselt asendas) vahel sõlmitud töölepingu punktidele 2.1 kuni 2.1.12. Seega saab järeldada, et nimetatud ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingut on Otepää vald varem tõlgendanud töölepinguna.
11. Silver Eljand kohustub temaga sõlmitud lepingu punkti 1.1.2 alusel tegema koostööd teiste teenistustega maksimaalse majandusliku tulemi saavutamiseks. Lepingu punkti 1.1.3 kohaselt kohustub ta kinni pidama sisekorraeeskirjadest, ametijuhenditest, käskkirjadest ja korraldustest. Loetletud asjaoludest võib teha järelduse, et Silver Eljandiga sõlmitud leping on oma olemuselt tööleping.
12. Urmas Kuldmaa kohustub temaga sõlmitud lepingu punkti 3.3 kohaselt esitama vallavalitsusele aruande teenuse osutamise kohta, lisaks on vallavalitsuses õigus anda talle täitmiseks muid ülesandeid, selle eest täiendavat tasu maksmata (lepingu punkt 1.2). Vallavalitsus kohustub Urmas Kuldmaale andma ülesannete täitmiseks töökoha ning õiguse kasutada sõidukit (lepingu punkt 2.7), mobiiltelefoni ja telefoninumbri (punkt 2.8) ja e-posti aadressi (punkt 2.9). Loetletud asjaoludest võib teha järelduse, et Urmas Kuldmaaga sõlmitud leping on oma olemuselt töölepingud.
13. Ülaltoodust tulenevalt teeb Vabariigi Valimiskomisjon Otepää Valla Valimiskomisjonile ettekirjutuse määrata asendusliikmed Urmas Kuldmaale ning Silver Eljandile, kuna nende volikogu liikme volitused on lõppenud enne tähtaega vastavalt KOKS § 18 lõike 1 punktile 6 seoses töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel.
14. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et see, et Urmas Kuldmaa volitused on käesoleval ajal peatunud, ei mõjuta tema volikogu liikme volituste lõppemist ja temale asendusliikme määramist.
KOVVS § 17 lõike 1 ja lõike 2 punkti 4 alusel Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
1. Tühistada Otepää Valla Valimiskomisjoni 28.02.2014 otsus nr 8-1.11-1.
2. Teha ettekirjutus Otepää Valla Valimiskomisjonile Urmas Kuldmaale ja Silver Eljandile asendusliikmete määramiseks viie tööpäeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kättesaamisest (KOKS § 20 lg 4).
Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
Alo Heinsalu
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees
Facebook
Twitter