Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:26.04.2021
Avaldamismärge:RT III, 22.04.2021, 1

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 22.04.2021 nr 146

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 5 ja 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada punkt 81 järgmiselt:
81. Avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk.“;

2) sõnastada punkti 2013 sissejuhatav lauseosa järgmiselt:
2013. Õppijad võivad viibida üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, ainult siis, kui:“;

3) sõnastada punkt 2013 järgmiselt:
2013. Õppijad võivad viibida üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, ainult siis, kui:
   1) õpet viiakse läbi üldhariduskoolide 1.–4. klassile;
   2) õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või ta sooritab praktilist õpet, eksameid või teste;
   3) õpperuumis tagatakse tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine ning väljaspool õpperuumi järgitakse punktis 81 sätestatud nõudeid;
   4) järgitakse punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid;
   5) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Punktis nimetatud tingimusi ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel, ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele.“;

4) sõnastada punkti 2014 sissejuhatav lauseosa järgmiselt:
2014. Korralduse punktides 9–11 ja 13–20 sätestatut ei kohaldata kuni 2. maini 2021. a (kaasa arvatud) ning nimetatud ajani kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid:“;

5) sõnastada punkti 2014 alapunkt 2 järgmiselt:
„2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta. Samuti ei kohaldata piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliigade sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele;“;

6) sõnastada punkt 2014 järgmiselt:
2014. Korralduse punktides 9–11 ja 13–20 sätestatut ei kohaldata kuni 9. maini 2021. a (kaasa arvatud) ning nimetatud ajavahemikul kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid:
   1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui selles osaleb kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid, tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud rühma- ja täituvuspiirangut ei kohaldata tegevustele koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata punkti 2013 kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas rühmas või klassis. Samuti ei kohaldata piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;
   2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta. Samuti ei kohaldata piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele;
   3) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud välistingimustes üksnes juhul, kui osalejate arv ei ole rohkem kui 150 isikut, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Pealtvaatajad ei ole lubatud;
   4) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, kus osalevad võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlased, spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja puudega isikud või isikud, kellele osutatakse sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seotud teenuseid, on lubatud sisetingimustes üksnes juhul, kui järgitakse punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid ning osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 100 isikut ja välistingimustes mitte rohkem kui 200 isikut. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Pealtvaatajad ei ole lubatud;
   5) isikud ei või viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, välja arvatud nimetatud kohtades asuvates toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides või teenindusalal käesoleva punkti alapunktis 8 sätestatud tingimustel, nimetatud kohtades asuvates teenuse osutaja teenindussaalides käesoleva punkti alapunktis 10 sätestatud tingimustel, sportimiseks ja treenimiseks käesoleva punkti alapunktides 1–4 sätestatud tingimustel ning samuti majutusteenuse kasutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibida ja liikuda, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 150 isikut ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Lahtiolekuaja ning viibimise ja liikumise piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, samuti vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen;
   6) statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine sisetingimustes ei ole lubatud. Välistingimustes on nimetatud tegevused lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 150 isikut ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00;
   7) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kui tagatud on punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning kui sisetingimustes ei viibita nimetatud kohtades ajavahemikus kella 19.00 kuni 06.00, ja tagatud on, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% ruumi kohta. Muuseumides ja näituseasutustes ei ole lubatud rühmaviisiline tegevus. Välistingimustes on nimetatud tegevused lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 150 isikut ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Rühmaviisilise tegevuse piirangut ei kohaldata huvitegevuse ja huvihariduse raames koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õpilastele, kellele ei kohaldata punkti 2013 kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas klassis. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
   8) toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei ole klientidel lubatud viibida ja liikuda, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete ja mitte rohkem kui 25% täituvuse nõude järgimine. Välistingimustes asuval müügi- või teenindusalal võivad kliendid viibida ja liikuda, kui teenuse osutaja tagab, et müügi- ja teenindusala täituvus ei oleks rohkem kui 50%, kui on tagatud, et isikute arv ei oleks suurem kui 10 isikut laudkonnas ning ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00 viibivad ja liiguvad isikud nimetatud kohas üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Sise- ja välistingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ei kohaldata viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid. Käesolevas alapunktis sätestatud sisetingimustes asuva toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimise, liikumise ja lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki;
   9) kliendid võivad siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 25%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   10) kliendid võivad teenuse osutaja teenindusalal viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 25%. Teenuse osutaja peab teenindussaalis tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.“.

2. Korraldus jõustub 26. aprillil 2021. a. Korralduse punkti 1 alapunktid 1, 3 ja 6 jõustuvad 3. mail 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud ja meetmed. Muu hulgas on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud isikutele, kes saabuvad Eestisse välisriikidest. Piirangute ja meetmete eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

Korralduses ette nähtud piirangute pikendamine on vältimatult vajalik, sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning nakatumine ulatuslik. Seetõttu on korralduses esitatud nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning üldiselt rahvatervise ja meditsiinisüsteemi toimepidevuse kaitseks. Piirangud ja meetmed on hinnatud erinevatest võimalikest alternatiividest tõhusaks ning isikute õigusi ja vabadusi võimalikult vähe piiravaks.

Piirangute ja meetmete jätkamine on vajalik, sest viiruse epideemia kujutab endast mitte üksnes suurt, vaid ka kõrgendatud ohtu korrakaitseseaduse § 5 lõigete 3 ja 4 tähenduses. Ohus on nii inimeste tervis ja elu kui ka üldine arstiabi kättesaadavus. Kuivõrd haigestumuse intensiivsus on endiselt väga suur ja viiruse levik ulatuslik, on ohus ka muude valdkondade toimepidevus ja riigi suutlikkus täita kõiki põhiseadusega ettenähtud kohustusi (nt turvalisuse tagamine, hariduse andmine). Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade või näiteks käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

22. aprilli 2021. a seisuga on viimase 14 päeva jooksul tehtud testidest osutunud positiivseks kokku 6805 testi, mis teeb suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 512,05. 30. märtsil 2021. a oli vastav näitaja 1364,21, 18. märtsil 2021. a 1515,60 ja 4. märtsil 2021. a 1196,79. Seega võib järeldada, et 2021. aasta alguse tõusutrend on praeguseks pöördunud langustrendi. Haigestumuse prognoos, kui R püsiks samal tasemel (R=0,8), oleks mai alguses 200–300 nakatunut. Koolivaheajal kasvab inimestevaheliste kontaktide ja reisimiste arv, mis võib mõjutada epidemioloogilist olukorda mais. On tõenäoline, et piirangute osalise muutmisega võib kaasneda ajutine haigestumise kasv.

Terviseameti hinnangul on tervishoiuasutustes COVID-19 olukord ajutiselt stabiliseerumas. 22. aprilli 2021. a seisuga lisandus viimase ööpäevaga 5641 testi tulemust, nendest 436 (7,73%) on positiivsed. Viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine on 432.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on Eestis endiselt kõrge, kuid enamik võrreldavaid nakkuse, haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavaid näitajaid on võrreldes 2021. aasta I kvartaliga langustrendis. Seetõttu muudetakse neid kehtestatud meetmeid ja piiranguid, mis on praeguses olukorras seotud võimalikult väikese nakkuse levikuga. Piirangute ja meetmete muutmisel hindas Vabariigi Valitsus nakkusohu riski kõrgeks, mistõttu põhjendatud juhtudel säilivad lisapiirangud kuni 2. maini 2021. a, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. Erinevate võimalike piirangute ja meetmete vahel on Vabariigi Valitsus leidnud mõistliku tasakaalu, mis tagab praegu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse. Juhul, kui nakkusoht kasvab hüppeliselt, võib Vabariigi Valitsus taastada seni kehtinud piirangud ja meetmed, et vältida nakkuse uut tõusu. Käesoleva korralduse alusel on lubatud rohkem tegevusi välistingimustes, sest väljas on nakkuse levik väiksem kui sisetingimustes, ning siseruumides jätkatakse konservatiivsemate piirangute ja meetmetega, kuniks nakkusoht on veel kõrge. Vabariigi Valitsus hindab piirangute põhjendatust iga kahe nädala järel.

Käesoleva korraldusega lubatakse õppijatel viibida üldhariduskoolide ruumides, et taastada kontaktõpe, kusjuures sihtrühm on endiselt piiratud, et tagada koolides piisav hajutatus. Koolides toimuvate tegevuste ja nakkusohu riskide maandamise eest vastutab eelkõige koolijuht ning kooli pidaja. Samuti peavad kõik koolid arvestama kehtivate nõuetega ning võimaliku nakkusohu leviku kiireks tõkestamiseks on koolijuhil või kooli pidajal õigus koostöös Terviseametiga saata õpilased distantsõppele (e-õppele). Seniseid teenuste osutamise tingimusi ei muudeta, kuid nende sisulised tingimused on edaspidi sarnased näiteks toitlustamise või kauplemisega. Toitlustamine ja kaubandustegevus on alates 3. maist 2021. a võimalik korralduses ettenähtud tingimustel, näiteks lubatakse toitlustada edaspidi välistingimustes. Samuti võivad isikud viibida mis tahes kaupluses, kui täidetakse korralduses sätestatud nõudeid. Edaspidi enam kauplustele liigiti erinõudeid ei kehtestata. 26. aprillist 2021. a on võimalik välistingimustes sportida, treenida, läbi viia noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet. Alates 3. maist 2021. a on võimalik sisetingimustes sportida ja treenida ning noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet läbi viia. Samuti muudetakse tingimusi saunade, spaade, basseinide, veekeskuste ja ujulate kohta, mis võivad teenuseid pakkuda välistingimustes. Välistingimustes statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid või muu meelelahutusteenuse osutamine on lubatud, kui isikute arv ühes rühmas ei ole suurem kui 10 ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 150 isikut ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Seega on kõikides valdkondades lähtutud põhimõttest, et välistingimustes on lubatud tegevusi rohkem kui siseruumides.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json