Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Andres Alla kaebuse lahendamine

Vastu võetud 21.06.2024 nr 14

Kaebuse asjaolud ja sisu

Kaebaja esitas vaatlejana Vabariigi Valimiskomisjonile 16. juunil 2024 kaebuse. Kaebaja palub tunnistada seadusevastaseks elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise riigi valimisteenistuse poolt. Samuti palub kaebaja kohustada riigi valimisteenistust tegema kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused nii, et muu hulgas selgitatakse välja elektroonilise hääletamise süsteemi lugeja komponendi poolt kehtetuks märgitud sedeli sisu ja seeläbi võimalik tahteavaldus.

Kaebuses kirjeldab kaebaja, et vaatles 9. juunil 2024 elektrooniliselt antud häälte lugemist. Vaatluse käigus tuvastas kaebaja, et lugeja komponent leidis elektrooniliste häälte hulgast ühe kehtetu elektroonilise hääle, aga seda ei avatud ja vaatlejatel ei olnud võimalust veenduda, et tegemist on kehtetu elektroonilise häälega.

10. juunil 2024 esitas kaebaja riigi valimisteenistusele avalduse, milles palus viia läbi elektrooniliselt antud häälte lugemise õigsuse kontroll selliselt, et oleks võimalik kehtetuks märgitud elektroonilise hääle sisuga tutvuda. Samal päeval kell 10 korduslugemise alguses kordas kaebaja oma palvet kehtetu elektroonilise hääle sisuga tutvuda ning riigi valimisteenistuse teenistujad selgitasid, et lugeja komponenti käitatakse soovitud viisil ning näidatakse ka kehtetu elektroonilise hääle sisu. Kaebajal jäi ekraanil nähtust mulje, et loodi kehtetute sedelite tõestused (lugemistõend). Toimingute lõppedes kordas kaebaja palvet, et riigi valimisteenistus ja audiitorid tutvuksid kehtetuks tunnistatud elektroonilise hääle sisuga, et tuvastada selles võimaliku valija tahteavalduse olemasolu. Sedeli ülevaatamisest keelduti ja vaatlejatel paluti lahkuda.

12. juunil 2024 esitas kaebaja riigi valimisteenistusele uue avalduse ja kordas palvet tutvuda kehtetuks tunnistatud elektroonilise hääle sisuga. 13. juunil 2024 vastas riigi valimisteenistus, et kehtetu elektroonilise hääle sisu ei tuvastata järgnevatel põhjustel:
   1. riigi valimisteenistuse protseduurid ei näe ette kehtetu sedeli käsitsi dekrüpteerimist, kui dekrüpteerimisprotsessi käigus ei ole see teostunud;
   2. samuti ei ole tehniliselt võimalik riigi valimisteenistusel kehtetuks märgitud sedelit eraldi ilma Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetele väljastatud salajase krüpteerimisvõtme osakuteta avada;
   3. kehtetu sedeli avamisel ei ole ette teada, mida see sisaldab ning tegemist võib olla ründega elektroonilise hääletamise süsteemi vastu.

Kaebaja riigi valimisteenistuse selgitustega ei nõustu. Kaebaja on seisukohal, et kui olemasolevad protseduurid ei võimalda toime tulla ebahariliku, kuid ettenähtava olukorraga, siis on protseduurid selgelt puudulikud ning neid tuleb täiendada. Suure tõenäosusega ei ole sedeli käsitsi dekrüpteerimist tarvis. Usutavalt on audiitorile antud andmete hulgas olemas kõik vajalik kehtetuks peetava sedeli sisu kindlaks tegemiseks (lugemistõendid). Kui vajalikest andmetest ei ole säilinud usaldusväärseid koopiaid valimiste korraldajal ega audiitoril, siis on vajalik võtmerakendus häälte ülelugemiseks ning tõestuste saamiseks uuesti käivitada. Vajalikud võtmeosakud on Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetel ilmselt alles ja töökõlbulikud. Süsteemivastane rünne üksnes sedeli sisu kuvamisega on äärmiselt ebatõenäoline. Mõistliku ettevaatusega on riigi valimisteenistusel olemasolevaid töövahendeid kasutades võimalik kehtetuks peetava sedeli sisu ohutult välja selgitada. Näiteks nii riigi valimisteenistuse kui ka audiitori poolt mitmeks e-hääletusega seotud toiminguks kasutatava Ubuntu 22.04 LTS baaskomplektis on kasutatavad vajalikud käsud „base64 --decode” ja „xxd -l 383”. Riigi valimisteenistus on eksinud, eeldades, et arvutis töötav programm (elektroonilise hääletamise süsteem) on veatu. Käsitletav programm ei ole formaalselt verifitseeritud ja puudub isegi selleks vajaliku detailsusega dokumentatsioon. Tehniliselt ei ole välistatud, et süsteem jätab kokku lugemata ning märgib kehtetuks sedeleid, mida tegelikult peaks arvestama mõne kandidaadi kasuks antud häälena. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu, et jättes võimaliku hääle kokku lugemata, võib riigi valimisteenistus hooletusest sooritada karistusseadustiku §-s 163 valimise võltsimise süüteo. Valimiste üldpõhimõtete – peamiselt ühetaolisuse ja vabaduse – kaitseks, arvestades olukorra ebatavalisust ja tehnilisi võimalusi, ei ole õige jätta asjaolusid välja selgitamata. Kaebaja leiab, et igaühel on õigus vabadele ja ausatele valimistele ning heale haldusele. Hääletamistulemuse ebakorrektse kindlakstegemisega neid õigusi rikutakse.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

Riigi valimisteenistus jääb enda varasema seisukoha juurde. Kehtetu elektroonilise hääle sisu kuvamist ei näe seadus ega protseduurid ette ning seda ei tuvastata. Tehniliselt ei ole võimalik riigi valimisteenistusel kehtetuks märgitud sedelit eraldi ilma Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetele väljastatud salajase krüpteerimisvõtme osakuteta avada ning selleks puudub ka vajadus. Kehtetu sedeli avamisel ei ole ette teada, mida see sisaldab ning tegemist võib olla ründega elektroonilise hääletamise süsteemi vastu.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. EPVS § 67 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 70¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebaja palub tunnistada seadusevastaseks riigi valimisteenistuse elektrooniliselt antud häälte lugemise (EPVS § 59¹). Nimetatud toiming on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis.

2. EPVS § 70 lõike 1 punkti 1 järgi tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Elektrooniliselt antud häälte lugemine toimus 9. juunil 2024. Kaebus on esitatud 16. juunil 2024. Kaebaja selgitas koosolekul, et ei ole kaebetähtaega ületanud, sest EPVS § 70 lõige 1 punkti 2 alusel esitas ta eelnevalt avalduse puuduse kohta valimiste korralduses ning on esitanud kaebuse kolme päeva jooksul avaldusele vastuse saamisest. Vabariigi Valimiskomisjon selle seisukohaga ei nõustu, sest selle sätte eesmärk ei ole pikendada kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus tuleb esitada kolme päeva jooksul toimingu tegemisest. Kaebaja on soovinud vaidlustada elektrooniliselt antud häälte lugemist, mil ta soovis tutvuda kehtetuks tunnistatud elektroonilise hääle sisuga. See toiming toimus 9. juunil 2024. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

3. EPVS § 68 kohaselt saab kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebaja on kaebuse esitanud vaatlejana. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et EPVS ei sea nõudmisi vaatlemise sisu ja korralduse kohta, vaid vaadeldavad protseduurid on ise määratletud seadusega ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste ning riigi valimisteenistuse korraldustega. Vaatlejal on õigus küsida küsimusi ja saada selgitusi toimingute kohta, kuid tal ei ole õigust esitada täiendavaid nõudmisi ja tingimusi vaatlemise läbiviimiseks ega sekkuda valimisprotseduuridesse (EPVS § 16¹ lõige 4), sh võtta valimiste korraldamisel otsustavat või juhendavat rolli või nõuda toimingu tegemist. Vaatlemine kui protsess on eelkõige jälgiv, mitte aktiivne tegevus ning ei ole võrreldav järelevalvega või ka infotehnoloogia audiitori tegevusega. Subjektiivseid õigusi saavad rikkuda vaid need toimingud, millega on takistatud vaatlejal vaadelda, näiteks kui teda ei ole lubatud vaatlema või valimiste korraldaja ei anna informatsiooni, mis peaks olema seaduse järgi avalik. Seadus ei ole ette näinud, et kaebajal on õigus tutvuda kehtetu elektroonilise hääle sisuga, kui sellega ei tutvu valimiste korraldaja. Kaebaja on avalduse esitanud vaatlejana ning vaatleja subjektiivseid õigusi võib rikkuda vaatlemise piiramine. Esitatud väited ei ole seotud kaebaja õigustega elektroonilise hääletamise vaatlemisel ega saa kaebaja õigusi rikkuda.

4. Kaebaja on viidanud igaühe õigusele vabadele ja ausatele valimistele. Ka valija rollis kaebust esitades ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid. Valija võib olla huvitatud, et isikud oleks esinduskogudesse valitud õigusaktides sätestatud korras, ei tulene ainuüksi sellest huvist kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õiguseid (vt analoogia korras Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. märtsi 2013 otsus asjas nr 3-4-1-6-13, p 20). Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. märtsi 2023 otsus asjas nr 5-23-24, p 24). Seega jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt EPVS § 69 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Andres Alla kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt EPVS §-le 70¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.