Teksti suurus:

„Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse” väljakuulutamata jätmine

Väljaandja:Vabariigi President
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.12.2010
Avaldamismärge:RT III, 22.12.2010, 1

„Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse” väljakuulutamata jätmine

Vastu võetud 20.12.2010 nr 790

Jätan välja kuulutamata Riigikogus 16. detsembril 2010 vastu võetud „Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse”.

Olen seisukohal, et nimetatud seaduse jõustumisel ei oleks selge, milline liiklust reguleeriv normistik Eestis 1. jaanuaril 2011 kehtib. Liiklusreeglite eiramine on karistatav ja tekitatud kahjud tuleb hüvitada. Olukord, kus Eestis liiklejatel ei ole võimalik üheselt aru saada, millised on liikluses osalemisel nende õigused ja kohustused, on vastuolus PS §-s 10 sätestatud õigusriigi ja § 13 lõikes 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega.

 

„Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse” § 1 punkt 48 näeb ette, et uus liiklusseadus (mis võeti vastu 2010. aasta 17. juunil ja pidi tollaste kavade kohaselt jõustuma 1. jaanuaril 2011) jõustub plaanitust pool aastat hiljem, s.o 1. juulil 2011. 16. detsembril 2010 vastu võetud muutmise seaduse § 4 näeb aga ette, et kogu muutmise seadus, see tähendab ka § 1 punkt 48 jõustub alles 1. juulil 2011, millest järeldub, et uus liiklusseadus jõustub 1. jaanuaril 2011 ja selle muudatused sama aasta 1. juulil.

 

Riigikogu üksmeelne eesmärk oli lükata uue liiklusseaduse jõustumine edasi ja jõustada parandustega uus liiklusseadus tervikuna 1. juulil 2011 (seaduse poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi). Seda eesmärki kinnitavad stenogrammid, samuti eelnõu teise lugemise juurde esitatud seletuskiri ja Riigikogu pressiteated. Seaduse jõustumisparagrahvist juhindumine annab aga Riigikogu eesmärgile mittevastava tulemuse. „Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse” § 1 punkt 48 ja § 4 lõige 1 on omavahel vastuolus. Tegemist on raske, suuri sisulisi probleeme tekitava normitehnilise veaga, mille tagajärjeks on seaduse põhiseadusvastasus.

 

Põhiseadusvastasus on tingitud sellest, et uue liiklusseaduse jõustumiskuupäeva üheselt selge määratlemine on normide vasturääkivuse tõttu võimatu. Vastuoluliste normide alusel käitumisjuhise määratlemiseks tuleb seadust tõlgendada. Leian, et õigusselguse põhimõtte järgimiseks peab seaduse jõustumise aeg olema seadusest endast selgelt näha. Antud juhul see nii ei ole ja seaduse jõustumisaja mõistmiseks on jäetud kaks vastandlikku võimalust.

 

Esimene võimalus seadusest aru saada rajaneb seadusandja eesmärgi arvestamisel ja põhimõttel, mille kohaselt ei tohi tõlgendamise tulemusena muutuda tõlgendatav säte mõttetuks (RKPJKo 02.11.1994, III-4/1-6/94, p 1). Antud juhul on ilmselge, et normitehniline viga jõustumisparagrahvis (§ 4 lõige 1) muudab § 1 punkt 48 sisutuks. Selle tõlgenduse tulemusena peaks uus liiklusseadus jõustuma 1. juulil 2011, selle ajani kehtiks edasi praegu kehtiv liiklusseadus.

 

Teine seadusetõlgendus rajaneb eelkõige „Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse” jõustumisparagrahvi (§ 4) keelelisel mõistmisel. Jõustumisparagrahv eraldivõetuna on üheselt arusaadav: „Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus” jõustub 1. juulil 2011 ja enne seda tähtpäeva ei saa ühtegi normi Riigi Teatajas kehtiva õigusena avaldada. Selle tõlgenduse kohaselt jõustub uus liiklusseadus 1. jaanuaril 2011 ja selle muudatused 1. juulil 2011. Samas tekiks absurdne olukord, kuivõrd 1. jaanuarist 2011 tuleks alustada liiklemist vastavalt uuele liiklusseadusele, arvestades, et seadusandja on ette näinud selle tagantjärele kehtetuks muutumise ajavahemikuks 1. jaanuarist 30. juunini 2011.

 

Riigikohtu hinnangul ei ole õigusselgusetusega tegemist siis, kui tegemist on normitehnilise puudusega, mis on tõlgendamise teel ületatav (RKPJKo 22.02.2001, 3-4-1-4-01, p 17). Antud juhul ei ole aga vaieldamatut alust ühe või teise tõlgendusvariandi eelistamiseks. Kindlasti ei saa sellist otsustust teha Riigi Teataja väljaandja, valides, milline liiklusseaduse tekst kehtiva õigusena 1. jaanuaril 2011 avaldada. Seega on kõik Eestis liiklejad ja õiguse rakendajad sattunud olukorda, kus neil ei ole võimalik teada, millised õigused ja kohustused neil on.

 

Kuna uues ja vanas liiklusseaduses on liiklejate õiguste ja kohustuste osas sisulisi erisusi, on tegemist õigusselgusetusega, mis puudutab kõiki liikluses osalejaid ja mille tagajärjeks võib olla isikute põhiõiguste rikkumine ning arvukad õigusvaidlused. Tegemist on raske sisulise probleemiga, mis vajab kiiret lahendust.

 

Pean vajalikuks 16. detsembril 2010 vastu võetud „Liiklusseadust ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust” Riigikogus uuesti arutada ning viia see vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega.

 

Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.

 

 

Toomas Hendrik Ilves