„Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse“ väljakuulutamata jätmine
Vastu võetud 21.04.2022 nr 91
Jätan välja kuulutamata Riigikogus 11. aprillil 2022 vastu võetud „Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse“, sest seadus on vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lõiget 1 ja § 102 ja § 104 lõiget 1 rikkudes.
PS § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine on ka seaduse vastuvõtmise protsess, mida tuleb teha avalikult (PS § 72) ja enamuse põhimõttel (§ 73). PS § 102 sätestab, et seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. PS § 104 lg 1 järgi sätestab seaduste vastuvõtmise korra Riigikogu kodukorra seadus. Seaduste vastuvõtmise kord on sätestatud „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses“ (RKKTS). Eelöeldust tulenevalt peab seadus olema vastu võetud sellest seadusest ja põhiseadusest lähtudes.
Vabariigi Valitsuse esitatud “Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse” eelnõu 241 SE võeti Riigikogu menetlusse 15. septembril 2020 ja läbis esimese lugemise 21. oktoobril 2020. Eelnõu teine lugemine lõpetati ja seadus saadeti kolmandale lugemisele 23. märtsil 2022.
Eelnõu § 1 p 23 täiendas välismaalaste seadust §-iga 1552, mille sõnastus oli pärast teise lugemise lõpetamist järgmine:
”§ 1552. Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine
Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde seoses sellega, et tema lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, ja lähedane sugulane on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui abikaasa on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.”
Eelnõu kolmandaks lugemisel ettevalmistamisel asendas juhtivkomisjonina tegutsenud põhiseaduskomisjon mainitud paragrahvis sõna “abikaasa” sõnadega “lähedane sugulane”.
Kolmanda lugemise seletuskirjas põhjendati seda nõnda: “Eelnõuga seadusesse lisatav § 1552 asetseb VMS struktuuriosas, mis reguleerib lähedase sugulase juurde elama asumiseks antavat tähtajalist elamisluba. Sätte teksti lugedes võib üheselt aru saada, et sõna „abikaasa“ ei saa olla korrektne, kuivõrd lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa lõppemise tingimus saab olla seotud üksnes lähedase sugulase tegevusega (õppekava nõutavas ulatuses täitmata jätmine või õppimise katkestamine) nagu lause esimeses pooleski. Sõna „abikaasa“ asendamine sõnadega „lähedane sugulane“ on tehniline täpsustus (samaväärne viite parandamisega), kuna sätte konteksti arvestades on üheselt arusaadav, et tegu on inimliku veaga, samas on võimalik tuvastada ja üheselt arusaadav, milline on korrektne sõnastus.”
Väljakuulutamiseks esitatud seaduse põhiseadusele vastavuse üle otsustades on Vabariigi Presidendil kohustus kontrollida ka seda, kas seadus on vastu võetud PS-ga ettenähtud menetlusreeglite kohaselt. RKKTS § 110 lg 1 lubab juhtivkomisjonil koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist on sisse viinud keelelised ja tehnilised täpsustused. Nendeks võivad olla näiteks kirjavigade, numeratsiooni või viidete parandamine. Sõna “abikaasa” asendamine sõnadega „lähedane sugulane“ ei ole täpsustus, vaid sisuline muudatus. Täpsustusega võiks olla tegu juhul, kui sõna “abikaasa” tähendus hõlmaks lähedase sugulase mõistet. Kehtiv seadus aga välistab abiellumise lähedase sugulasega. Seletuskirjas väidetakse, et teksti lugedes pidi olema üheselt arusaadav, et sõna “abikaasa” ei saa olla korrektne. Võib nõustuda, et lugejal pidanuks tekkima kahtlus, kas eelnõu tekst vastab seadusandja tahtele. Niisugune kahtlus võib aga tekkida paljudel juhtudel. Teksti kooskõlla viimine seadusandja oletatava tahtega ei ole täpsustamine, kui see toob kaasa sätte rakendusala muutumise. Praegusel juhul muudeti pärast eelnõu teise lugemise lõpetamist sätte rakendamise tingimusi: esialgse teksti järgi sõltus välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine abikaasaga seotud õiguslikest faktidest, muudetud teksti järgi aga lähedase sugulasega seotud õiguslikest faktidest. Teisisõnu toob säte muudetud kujul kaasa teistsuguse õigusliku olukorra.
Taolise RKKTS-s sätestatud Riigikogu protseduurireeglite rikkumisega on moonutatud parlamentaarse otsustustegemise protsessi ja jäetud üks osa Riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest, sest tulenevalt protseduurireeglitest toimub seaduseelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletus ja Riigikogu liikmetel ning fraktsioonidel puudub võimalus esitada seaduseelnõu teksti kohta muudatusettepanekuid. Kui pärast eelnõu teise lugemise lõppemist võiks selle teksti muuta põhjendusega, et nõnda viiakse tekst kooskõlla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise võimaluse.
Lähtudes eeltoodust olen arvamusel, et mulle väljakuulutamiseks saadetud “Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus” on vastuolus PS § 3 lõikega 1, § 102 ja § 104 lõikega 1.
Pean vajalikuks Riigikogus 11. aprillil 2022 vastu võetud „Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadust“ Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.
Alar Karis
Facebook
Twitter