Teksti suurus:

Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1993, 20, 355

Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 21.04.1993

(õ) 3.12.2008 12:55

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. aprilli 1993. a.
otsusega nr. 83

I. Teha Eesti Vabariigi politseiseaduses (RT 1990, nr. 10, art. 113; 1991, nr. 10, art. 152) järgmised muudatused ja täiendused:

1. Jätta seaduse pealkirjast välja sõnad "Eesti Vabariigi".

2. Jätta § 1 pealkirjast ja tekstist välja sõnad "Eesti Vabariigi".

3. §-s 2:

1) muuta 1. lõike esimene lause ja sõnastada järgmiselt:

"Politsei on täidesaatva riigivõimu organ, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. ";

2) jätta 1. lõikest välja teine lause;

3) jätta 3. lõikest välja sõnad "kõik koosseisulised";

4) muuta 4. lõige ja sõnastada see järgmiselt:

"(4) Ühiskondlikel alustel osalevad politsei tegevuses ühiskondlikud politseitöötajad. Ühiskondlike politseitöötajate staatus sätestatakse seadusega. "

4. Asendada §-s 3 sõnad "juurdleb ja avastab kuritegusid" ning sõnad "karistab süüdlasi ja" vastavalt sõnadega "teostab kuritegude kohtueelset uurimist" ning "määrab ja".

5. Täiendada § 4 5. lõiget teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

"Politseiametnik ei tohi kuuluda parteide, poliitiliste liikumiste või rühmituste juhtorganitesse ning osa võtta tegevusest, mis on vastuolus politseiametniku ametivandega.

Politseiprefekt ja temast kõrgemad politseiametnikud ei tohi olla ühegi partei või poliitilise organisatsiooni liikmed. "

6. §-s 5:

1) täiendada 2. lõiget pärast sõna "andmed" sõnadega "eraelu puudutavad andmed";

2) jätta 4. lõikest välja sõna "kodanikule".

3) muuta 5. lõige ja sõnastada see järgmiselt:

"(5) Politsei teabesüsteemist andmete väljastamise kord sätestatakse seadusega. "

7. Muuta § 7 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 7. Kontroll ja järelevalve politsei tegevuse üle

(1) Politsei tegevust on peale Vabariigi Valitsuse ja siseministri õigus kontrollida Riigikontrollil ja kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud komisjonidel nende pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras.

(2) Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik.

(3) Kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkust kontrollivad Riigikogu poolt moodustatud komisjon ja Prokuratuur seoses kriminaalasjade kohtueelse menetlusega. "

8. Muuta § 8 ja sõnastada see järgmiselt:

" § 8. Politsei ülesehitus

(1) Oma otseste ülesannete laadilt jaguneb politsei väli-, liiklus-, kriminaal- ja kaitsepolitseiks ning kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks.

(2) Väli-, liiklus- ja kriminaalpolitsei ning kuritegude eeluurimisega tegeleva politsei keskasutuseks on Riigi Politseiamet Siseministeeriumi valitsemisalas.

(3) Kaitsepolitsei keskasutus on Riigi Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi valitsemisalas.

(4) Riigi Politseiameti haldusse kuuluvad järgmised politseiasutused ja -allüksused:

1) politseiprefektuurid;

2) Keskkriminaalpolitsei;

3) Politsei Keskuurimisbüroo;

4) Julgestusteenistus;

5) välipolitsei büroo;

6) liikluspolitsei büroo;

7) politsei teabebüroo.

(5) Riigi Kaitsepolitseiameti haldusse kuuluvad kaitsepolitsei osakonnad ja jaoskonnad.

(6) Politsei koosseisu kuuluvad samuti politseikoolid ja õppeallüksused ning muud asutused ja allüksused, mis on vajalikud politsei tegevuse tagamiseks. "

9. Muuta § 9 ja sõnastada see järgmiselt:

" § 9. Politseiasutuste ülesanded

(1) Riigi Politseiamet juhib, koordineerib, suunab ja kontrollib kõiki tema halduses olevate politseiasutuste ja -allüksuste tegevust. Riigi Politseiametit juhib politseipeadirektor.

(2) Riigi Kaitsepolitseiamet juhib, koordineerib, suunab ja kontrollib kogu kaitsepolitsei tegevust. Riigi Kaitsepolitseiametit juhib kaitsepolitsei peadirektor.

(3) Politseiprefektuurid on politsei territoriaalsed asutused, mille teenistuspiirkonnaks on üks või mitu maakonda või vabariiklikku linna. Erandina võidakse moodustada raudteepolitsei prefektuur riigiraudtee teenindamiseks.

Politseiprefektuurid täidavad väli-, liiklus- ja kriminaal- politseile pandud ülesandeid.

(4) Politseiprefektuuride koosseisus moodustatakse tavaliselt politseijaoskonnad ühe või mitme esmatasandi omavalitsusüksuse või linnaosa territooriumi, samuti suurte objektide teenindamiseks. Politseijaoskonnad moodustab siseminister.

(5) Politseiprefektuuri koosseisu võib kuuluda arestimaja ja meditsiiniline kainestusmaja. Arestimaja ja kainestusmaja asutab siseminister.

(6) Keskkriminaalpolitsei, välipolitsei büroo, liiklus- politsei büroo ja politsei teabebüroo täidavad politsei ülesandeid, millel on üleriigiline või piirkondadevaheline iseloom või eriline spetsiifika.

(7) Julgestusteenistuse ülesandeks on Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri, nende ülesandel teiste ametiisikute ja riigi ametlike külaliste kaitse ning nende poolt määratud objektide reþiimi tagamine. Julgestusteenistus ei oma juurdlusorgani õigusi. "

10. Täiendada seadust §-ga 91 järgmises sõnastuses:

"§ 91 Politseiasutuste moodustamine

(1) Riigi Politseiameti ja Riigi Kaitsepolitseiameti moodustab Vabariigi Valitsus.

(2) Politseiprefektuurid moodustab ja nende teenistuspiirkonnad kinnitab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul.

(3) Politseikoolid asutab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul.

(4) Kaitsepolitsei osakonnad ja jaoskonnad moodustab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul.

(5) Keskkriminaalpolitsei, Politsei Keskuurimisbüroo, Julgestusteenistuse, välipolitsei büroo, liikluspolitsei büroo ning politsei teabebüroo asutab siseminister.

(6) Muud käesoleva seaduse § 8 6. lõikes nimetatud asutused ja allüksused asutab siseminister politseipeadirektori või kaitsepolitsei peadirektori ettepanekul.

(7) Riigi Kaitsepolitseiameti põhimääruse, struktuuri ja töötajate koosseisu ning kaitsepolitsei töötajate arvu kinnitab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul.

(8) Riigi Politseiameti põhimääruse, struktuuri ja töötajate koosseisu, Keskkriminaalpolitsei, Politsei Keskuurimisbüroo, Julgestusteenistuse, välipolitsei büroo, liikluspolitsei büroo ja politsei teabebüroo põhimääruse, struktuuri ja töötajate arvu, samuti politseiprefektuuri põhimääruse ja politseikooli põhikirja kinnitab siseminister politseipeadirektori ettepanekul.

(9) Riigi Politseiameti ja Riigi Kaitsepolitseiameti halduses olevate asutuste ja allüksuste põhimäärused, struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab vastavalt politseipeadirektor ja kaitsepolitsei peadirektor, välja arvatud juhud, kui käesolev seadus näeb ette teisiti. "

11. Muuta § 10 ja sõnastada see järgmiselt:

" § 10. Harupolitseide ülesanded

(1) Välipolitsei täidab kõiki politseile pandud ülesandeid, kuivõrd need ei kuulu teiste harupolitseide pädevusse.

(2) Liikluspolitsei ülesandeks on võitlus liikluskuritegudega, liiklusjärelevalve ja liikluse turvalisuse tagamine.

(3) Kriminaalpolitsei ülesandeks on võitlus kuritegevusega. Kriminaal-, väli- ja liikluspolitsei ülesanded võitluses kuritegevusega piiritleb siseminister politseipeadirektori ettepanekul.

(4) Kaitsepolitsei ülesandeks on Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra, territoriaalse terviklikkuse ja riigisaladuste kaitse, vastuluure teostamine, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga.

(5) Eeluurimisega tegelev politsei (Politsei Keskuurimisbüroo) teostab kõigi kuritegude eeluurimist kogu riigi territooriumil.

(6) Avaliku korra kaitsel, kuritegelike rünnete tõkestamisel ning kurjategijate kinnipidamisel on kõik politseiasutused ja -ametnikud kohustatud üksteist abistama, ootamata selleks erikorraldust.

(7) Loodusõnnetuste, katastroofide, massiliste korratuste ja muude erakorraliste sündmuste puhul või korra tagamiseks riiklikel suurüritustel võib politseipeadirektor siseministri loal rakendada kõiki temale alluvaid politseiametnikke väljaspool nende tööpiirkonda või tavalisi teenistusülesandeid. "

12. Muuta § 11 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 11. Politseiametnike ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Kaitsepolitsei peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu poolt moodustatud komisjoni arvamuse. Kaitsepolitsei peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks. Kaitsepolitsei peadirektori ametikohale saab nimetada isiku, kellel on juriidiline või politseiline kõrgharidus.

(2) Politseipeadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul. Politseipeadirektori ametikohale saab nimetada isiku, kellel on juriidiline või politseiline kõrgharidus.

(3) Kõrgemad politseiametnikud, politsei keskuurimisbüroo juhi ja politseiprefektid nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist siseministri poolt politseipeadirektori ettepanekul. Politseiprefektide ametisse nimetamine ja ametist vabastamine kooskõlastatakse vastava kohaliku omavalitsuse organiga.

(4) Riigi Politseiameti teised politseiametnikud, Keskkriminaalpolitsei, välipolitsei büroo, liikluspolitsei büroo, politsei teabebüroo ning politseikoolide juhid nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektor.

(5) Politsei Keskuurimisbüroo töötajad määrab ametisse ja vabastab ametist Keskuurimisbüroo juht. Politseiprefektuuri töötajad võetakse tööle ja vabastatakse töölt politseiprefekti poolt.

(6) Julgestusteenistuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister politseipeadirektori

ettepanekul. Julgestusteenistuse töötajad määrab ametisse Julgestusteenistuse juht.

(7) Muud politseiametnikud määratakse ametisse ja vabastatakse ametist vastavalt kaitsepolitsei peadirektori või politseipeadirektori poolt või viimase poolt kehtestatud korras. "

13. §i 12 1. lõikes:

1) muuta punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

"1) abistab kodanikke oma pädevuse piires;";

2) muuta punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:

"3) tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed;";

3) muuta punkt 5 ja sõnastada see järgmiselt:

"5) algatab kriminaalasju, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest; teeb ekspertiise ja kriminalistikauuringuid;";

4) asendada punktis 6 sõna "administratiivaresti" sõnadega "haldusaresti ja -väljasaatmist";

5) muuta punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt:

"7) tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta;";

6) muuta punkt 8 ja sõnastada see järgmiselt:

"8) osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute profülaktikas;";

7) tunnistada kehtivuse kaotanuks punkt 9;

8) asendada punktis 11 sõna "administratiivõiguserikkumiste" sõnaga "haldusõiguserikkumiste";

9) täiendada punktis 12 sõnade "teadmata kadunud" järel teksti sõnadega "ebaseaduslikult Eestis viibivaid";

10) asendada punktis 13 sõna "valvab" sõnaga "kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab";

11) jätta punktist 14 välja sõnad "annab välja mootorsõidukite juhilubasid";

12) muuta punkt 16 ja sõnastada see järgmiselt:

"16) kontrollib passimäärustikest ning kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist;";

13) tunnistada kehtivuse kaotanuks punkt 17;

14) muuta punkt 18 ja sõnastada see järgmiselt:

"18) kontrollib välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust;";

15) muuta punkt 20 ja sõnastada see järgmiselt:

"20) tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale või üleandmiseks leiubüroole;";

16) senised punktid 10-16 ja 18-21 lugeda vastavalt punktideks 9-15 ja 16-19.

14. §-i 12 2. lõikes:

1) asendada sõnad "oma pädevuse piires abistab" sõnadega "abistab oma pädevuse piires";

2) muuta punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:

"2) raviasutusi, rakendades õigusaktidega ettenähtud korras nende isikute kohaletoimetamist, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele";

3) täiendada punktiga 4 järgmises sõnastuses:

"4) Riigi Kodakondsusametit passimäärustikest kinnipidamise ning isikute sisse- ja väljakirjutamise eeskirjadest kinnipidamise kontrollimisel. "

15. Täiendada § 12 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Kui politseiametnik osutub õiguserikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud, ajast ja kohast sõltumata, asuma teenistuskohustuste täitmisele. "

16. §-s 13:

1) täiendada punkti 2 pärast sõnu "tõendavaid dokumente" sõnadega "ning ohutuse tagamiseks teostada kohapeal kahtlustatava isiku ja tema asjade läbivaatust;";

2) muuta punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:

"3) koostada protokolle haldusõiguserikkumiste kohta, määrata halduskaristusi, teostada halduskinnipidamist ja -väljasaatmist ning rakendada muid seaduses ettenähtud abinõusid võitluses haldusõiguserikkumiste vastu;";

3) asendada punktis 4 sõna "administratiiv-" sõnaga "haldusõiguserikkumiste" ja lisada pärast sõna "kriminaalasjades" sõnad "toimetada politseisse õiguserikkumises osalenud isikuid selle asjaolude viivitamatuks väljaselgitamiseks;";

4) muuta punkt 6 ja sõnastada see järgmiselt:

"6) pidada kehtestatud korras kinni Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid;";

5) asendada punktis 9 sõna "administratiivarestiga" sõnaga "haldusarestiga" ja jätta välja tekst alates sõnast "hulkureid" kuni sõnadeni "tingimisi vabastatuid";

6) asendada punktis 12 sõna "konstitutsioonilisi" sõnaga "põhiseaduslikke";

7) tunnistada kehtivuse kaotanuks punkt 15;

8) asendada punktis 16 sõnad "õiguserikkumise korral peatada sõidukeid ning kontrollida juhi-, sõiduki- ja veosedokumente" sõnadega "õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, juhi-, sõiduki- ja veosedokumente";

9) jätta punktist 17 välja lause "Ekspertiisist keeldumise korral loetakse alkoholijoove tuvastatuks. ";

10) jätta punktist 21 välja sõnad "Eesti Vabariigi piires";

11) senised punktid 16-25 lugeda vastavalt punktideks 15-24.

12) täiendada punktidega 25-28 järgmises sõnastuses:

"25) viia läbi politseioperatsioone siseministri poolt kehtestatud korras;

26) kontrollida juriidilise isiku finantsmajanduslikku tegevust käsitlevaid dokumente, saada selgitusi ja andmeid finantsmajandusliku tegevuse kohta seaduses ettenähtud korras;

27) siseneda seaduses ettenähtud korras õiguserikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse, kaubandus- ja toitlustusettevõtetesse ning muudesse ruumidesse ja objektidele, selgitamaks välja materiaalsete väärtuste olemasolu ning kontrollimaks materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite vastavust dokumentatsioonile; teha kaupade, poolfabrikaatide, tooraine ning muude väärtuste võetust võrdlusmaterjalide saamise eesmärgil seaduses sätestatud juhtudel;

28) kontrollida tegutsemisloa ja tegevuslitsentsi olemasolu ning selle puudumisel peatada juriidilise isiku või tema allüksuse, samuti üksikisiku tegevus alal, milleks on vajalik tegutsemisluba või tegevuslitsents. "

17. Muuta § 14 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 14. Politsei erivahendid

(1) Politsei erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning politseioperatsioonide abivahenditeks.

(2) Passiivse kaitse vahendid on:

1) kaitsekiivrid;

2) soomus- ja muud kuulikindlad vestid;

3) soomus- või muud löögikindlad kilbid;

4) muud kaitsevahendid, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate.

(3) Aktiivse kaitse vahendid on:

1) kumminui;

2) rahustussärk või -tool;

3) pisargaas, gaasipüstol;

4) elektriðokirelv;

5) käerauad;

6) teenistusloomad; 7) muud vahendid, mis pole vastuolus 1984. aasta rahvusvahelise konventsiooniga "Tavaliste relvade konkreetsete liikide kasutamise või piiramise kohta, mida võidakse lugeda ülisuuri vigastusi tekitavaks või valikuta toimet omavaks";

8) füüsilise jõu kasutamine õiguserikkuja suhtes.

(4) Politseioperatsioonide abivahendid on:

1) valgus- ja heliseadmed;

2) eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid;

3) pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed);

4) eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu;

5) sõidukite sundpeatamise vahendid;

6) politsei soomus- või muud eriotstarbelised sõidukid, samuti õhusõidukid.

(5) Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on politsei erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse politseioperatsioonides.

(6) Politseil on õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendeid järgmistel juhtudel:

1) kuritegelike rünnete tõrjumisel;

2) pantvangide vabastamisel;

3) politseiametnikku ümbritseva ohutsooni rikkuja tõkestamisel;

4) massiliste korratuste ja avaliku korra grupiviisiliste rikkumiste tõkestamisel;

5) seadusevastaselt hõivatud maa-alade, hoonete, ruumide ja transpordivahendite vabastamiseks;

6) õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi, konvoeerimisel, kinnipeetute kaitsmisel ning halduskorras arreteeritud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele või teistele isikutele, kes täidavad ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele, ümbruskonnale või iseendale.

(7) Politsei kasutab erivahendeid õiguserikkuja vastu õiguserikkumise iseloomu, isikut ning konkreetset olukorda arvestades. Erivahendite kasutuse korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu.

(8) Politseiametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu.

(9) Teenistusülesannete täitmisel võib politseiametnik oma kaaskodanike ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Selle nõude rikkumise korral võib politseiametnik kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid. "

18. Muuta § 15 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 15. Tulirelva kasutamine

(1) Politseiametnikul on õigus kanda ja kasutada tulirelva. Tulirelva võib politseiametnik kasutada konkreetses olukorras äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.

(2) Tulirelva võib kasutada:

1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu;

2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel;

3) pantvangi vabastamisel;

4) politseiametnikule või teisele ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu täitvale isikule grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel;

5) konvoile või konvoeeritavale isikule toimepandava kallaletungi tõkestamisel;

6) kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija kinnipidamisel;

7) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse;

8) inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks. "

19. Täiendada seadust §-ga 151 järgmises sõnastuses:

"§ 151. Erivahendite ja tulirelvade kasutamise keeld

Tulirelvi ja erivahendeid (välja arvatud enesekaitsevahendid) on keelatud kasutada:

1) laste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;

2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes ja rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel;

3) hoonetes ja ruumides, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või mürgiseid või lõhkeaineid või aineid, mis aktiivse kaitse vahendi mõjul võivad ohustada inimeste elu või tervist. "

20. Muuta § 16 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 16. Politsei isikkoosseis

(1) Politseiteenistusse võetakse vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 20-aastased, kelle kaitseteenistuse kohustus ei ole täitmata, kes ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest ja ei oma karistatust ja kes on võimelised oma isiklike ning kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest täitma politseile pandud kohustusi.

(2) Politseiametnik peab valdama riigikeelt, olema võimeline suhtlema oma teenistuskohustuste täitmisel vastavas piirkonnas enam levinud keeles. Teenistuskohustuste täitmiseks vajalikku võõrkeelte valdamist stimuleeritakse.

(3) Kõik politseiametnikud kuuluvad atesteerimisele. Atesteerimise korra kehtestab vastavalt politsepeadirektor või kaitsepolitsei peadirektor. Teenistusse astumisel annab politseiametnik ametivande.

(4) Politseiametnik, kes ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse kohaselt kohustatud andma süümevannet, peab andma lojaalsusvande, mille teksti ja andmise korra kehtestab Vabariigi valitsus.

(5) Politseiametnike ametinimetuste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Politseiametnike kvalifikatsiooninõuded kinnitab siseminister.

(6) Politsei uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kes ei ole politseiametnikud, laienevad kõik õigused ja õiguslik kaitse, mis on ette nähtud politseiametnikele, sealhulgas töötasustamise ja pensioniga kindlustamise osas. "

21. Muuta § 17 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 17. Politseiametnike koolitus

(1) Politseiametnikke valmistavad ette Eesti Sisekaitse Akadeemia, politseikoolid ning -õppeallüksused.

(2) Eesti Sisekaitse Akadeemia politseierialale ning politseikoolidesse ja -õppeallüksustesse õppima võetud isikud, kes ei ole politseiametnikud, loetakse politseiteenistuses olevaiks ning neile laienevad politseiametnikele ettenähtud soodustused, samuti õigused ja õiguslik kaitse, kui nad on kaasatud politseiülesannete täitmisele.

(3) Politseiametnike ettevalmistus või täienduskoolitus võib kokkuleppe korras toimuda ka välisriikide vastavates õppeasutustes. "

22. Muuta § 18 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 18. Politseiametnike vormiriietus

(1) Politseiametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kinnitab Vabariigi Valitsus. Vormiriietuse kandmise korra kehtestab politseipeadirektor.

(2) Kaitsepolitsei ametnikud kannavad vormiriietust siseministri poolt kehtestatud juhtudel ja korras. "

23. Muuta § 19 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 19. Teenistuse tingimused ja teenistuskord

Politseiteenistuse tingimused ja teenistuskorra kehtestab Vabariigi Valitsus. "

24. §-s 20:

tunnistada kehtivuse kaotanuks 6. lõige.

25. Muuta § 21 4. lõige ja sõnastada see järgmiselt:

"(4) Igaühel on õigus pöörduda kohtusse kaebusega politseiametniku tegevuse peale, kui ta leiab, et viimane on rikkunud tema õigusi või vabadusi. "

26. Muuta § 22 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 22. Politseiametnike sotsiaalsed tagatised

(1) Politseiametniku hukkumisel teenistuskohustuste täitmisel maksab riik tema ülalpidamisel olevatele perekonnaliikmetele või omastele ühekordset toetust kümne aasta palga ulatuses. Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud politseiametniku matused korraldatakse riigi kulul.

(2) Politseiametniku invaliidistumisel teenistuskohustuste täitmisel, mis tõi kaasa täieliku töövõime kaotuse, maksab riik politseiametnikule ühekordset toetust viie aasta palga ulatuses.

(3) Politseiametniku invaliidistumisel teenistuskohustuste täitmisel, mis tõi kaasa osalise töövõime kaotuse, maksab riik politseiametnikule ühekordset toetust ühe aasta palga ulatuses.

(4) Politseiametnikud kuuluvad riigi poolt kohustuslikule kindlustamisele isikukindlustuslepingu alusel.

(5) Politseiametnikule antakse vajaduse korral tööandja eluruum teenistuspiirkonnas. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan varustab konstaablid ja kordnikud võimaluse korral eluruumiga teenindatavas piirkonnas. Politseiametniku hukkumisel teenistuskohustuste täitmisel säilib tema abikaasal ja ülalpeetavatel lastel õigus kasutada tööandja eluruumi.

(6) Politseiametnikele tagatakse riigi poolt tasuta regulaarsed terviseuuringud.

(7) Politseiametnikud kindlustatakse tasuta vormiriietusega või makstakse neile selle eest ettenähtud rahalist kompensatsiooni.

(8) Politseiametnikele kehtestatakse 8-tunnine tööpäev või 40-tunnine töönädal. Vajaduse korral võib neid politseiasutuse juhi otsusel rakendada tööle üle kehtestatud tööaja. Tööaega reguleeritakse riigiteenistujatele ettenähtud korras. "

27. Jätta §-st 23 välja 2. lõige ja arv "(1)".

28. §-s 24:

1) asendada 1. lõike punktis 1 ja 5. lõikes sõnad "Eesti Vabariigi riigieelarvest" sõnaga "Riigieelarvest";

2) jätta 4. lõikest välja sõnad "ja politseiametnike töö stimuleerimiseks" ning täiendada sama lõiget teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

"Eelarveväliste vahendite laekumise ja kasutamise kohta esitab politseipeadirektor Riigikontrollile aruande, milles on ära näidatud kõik laekumiste allikad ja summad ning vahendite kasutamine. Aruanne kuulub avalikustamisele. "

29. Muuta § 25 ja sõnastada see järgmiselt:

"§ 25. Politsei materiaal-tehniline varustamine

Politsei materiaal-tehnilise varustamise korra ja normid kehtestab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul. "

30. Asendada seaduse tekstis:

1) sõnad "Eesti Vabariigi seadused ja muud normatiivaktid" sõnadega "seadused ja muud õigusaktid" vastavas käändes;

2) sõnad "Eesti Vabariigi Valitsus" sõnadega "Vabariigi Valitsus" vastavas käändes.

II. Seoses Eesti Vabariigi Prokuratuuri reorganiseerimisega panna Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijatele Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi § 1051 1. lõikes märgitud kuritegude eeluurimine, alates Prokuratuuri seaduse (RT1 1993, 11, 184) jõustumise päevast, välja arvatud kriminaalasjad, mis on Eesti Vabariigi Prokuratuuri menetluses vastavalt Prokuratuuri seaduse § 18 4. lõikele.

Kehtestada, et kuni Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti reorganiseerimiseni Politsei Keskuurimisbürooks jätkab amet kuritegude eeluurimist seni kehtestatud korras.

Siseministril reorganiseerida Eesti Vabariigi Eriteenistus Riigi Politseiameti Julgestusteenistuseks. Eriteenistus jätkab oma seniste funktsioonide täitmist kuni tema reorganiseerimiseni.

Kehtestada, et kaitsepolitsei ametnikud võivad ajutiselt, kuni operatiivjälituslikku tegevust sätestava seaduse vastuvõtmiseni, oma ülesannete täitmiseks kasutada operatiivtehnilisi erimeetmeid ainult Riigikohtu esimehe poolt nimetatud Riigikohtu liikme kirjaliku nõusoleku alusel.

(Lõige tunnistatud kehtetuks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsusega 12. 01. 1994. )

III. Vabariigi Valitsusel korraldada Vabariigi Presidendi residentsi ja kantselei, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse ja nende allasutuste hoonete kaitse ning moodustada selleks spetsiaalne kaitseväe allüksus.

IV. Tunnistada kehtivuse kaotanuks:

1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsused:

1990. aasta 20. septembrist "Eesti Vabariigi politseiseaduse rakendamise kohta" (RT 1990, 10, 114);

1992. aasta 18. märtsist "Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta" (RT 1992, 11, 163);

1992. aasta 26. märtsist "Eesti Vabariigi Eriteenistuse moodustamise kohta" (RT 1992, 13, 199).

2) Riigikogu 1992. aasta 14. oktoobri otsus "Vabariigi presidendi, Riigikogu esimehe ning vabariigi presidendi residentsi ja kantselei ning Riigikogu hoonete kaitse ajutine korraldus" (RT 1992, 42, 551).

V. Riigi Teataja toimetusel tagada koos käesoleva seadusega ka politseiseaduse teksti avaldamine ühes kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega.

VI. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.

Riigikogu aseesimees T. Kelam

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

/otsingu_soovitused.json