Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Märt Põdra kaebuse lahendamine

Vastu võetud 18.09.2025 nr 45

 

Asjaolud ja menetluse käik

Kaebaja seisukoht

1. Märt Põder esitas 11. septembril 2025 kaebuse riigi valimisteenistuse tegevusetuse peale. Ta leiab, et riigi valimisteenistus pole kogunud süstemaatiliselt andmeid sõltumatutes uurimistöödes ja raportites välja toodud elektroonilise hääletamise puuduste kohta. Vabariigi Valimiskomisjon kollegiaalse järelevalveüksusena hääletussüsteemide valdkonnas iseseisvat uurimistööd ei tee ja sõltub seega riigi valimisteenistuse pädevusest ja tegevusest selliste hinnangute andmiseks vajaliku teabe kogumisel. Riigi valimisteenistus oleks pidanud koostama raportites või uurimistöödes väljatoodud elektroonilise hääletuse puuduste kohta kirjalikult taasesitatavas vormis seisukoha ning tutvustama seda Vabariigi Valimiskomisjonile riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 9 lg 1 p 4 vastava hinnangu andmise sisendina.

2. Valijana on tal õigus valimistele, mis on läbi viidud seaduses sätestatud nõuetele vastavalt. Kaebajal on 2023. aasta Riigikogu valimiste ja 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel õigustamatult ja ekslikult arvestamata jäetud häältest tulenevalt põhjendatud kahtlus, et samasugused anomaaliad ja äpardused võivad korduda 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel. Valijal on õigus hääletamisviisi valida. Kui mõni hääletusviisidest ei ole seaduse nõuetele vastav, siis riivab see kaebaja kui valija õigusi.

3. Märt Põder taotleb, et Vabariigi Valimiskomisjon paluks riigi valimisteenistuselt puuduvad seisukohad ja hinnangud ning hindaks enne 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, kas elektroonilist hääletamist saab läbi viia valimisseadustes sätestatud nõuete kohaselt.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

4. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Märt Põder ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

5. Kaebuses ei ole ühtki riigi valimisteenistuse toimingut, mida saaks vaidlustada. E-hääletamise areng on pidev protsess ja kaebuses sisaldub pigem töökorralduslik etteheide, et tehtaks tööprotsesse kaebajale sobival viisil. Riigi valimisteenistus ei ole hoidnud kinni mingit infot e-hääletamise kohta.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

6. RKVS § 69 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. Kaebaja on vaidlustanud riigi valimisteenistuse tegevusetuse, mis seisneb Vabariigi Valimiskomisjonile elektroonilist hääletamist puudutavates uuringutes ja raportites välja toodud puudustest taasesitatavas vormis ülevaadete tegemata jätmises. Ta taotleb, et Vabariigi Valimiskomisjon nõuaks sellised seisukohad välja ja hindaks nende valguses, kas elektroonilist hääletamist on võimalik läbi viia.

7. Kaebaja väitel on tal kahtlused, et elektrooniline hääletamine ei ole seaduse nõuetele vastav ning see rikub tema kui valija õigusi. Vabariigi Valimiskomisjon seda seisukohta ei jaga. RKVS § 70 järgi saab isik Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebusega kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kuigi valija võib olla huvitatud sellest, et valimised oleksid usaldusväärsed, ei tulene talle ainuüksi sellisest huvist kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi (RKPJKo 5-19-7/2 p 18 koos edasiste viidetega). Selline huvi on käsitatav avaliku huvina. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole isikul põhiseadusest (PS § 15 lg 1) ega valimisseadustest tulenevat õigust avalikes huvides kaebusi esitada (RKPJKo 5-25-16/3 p 10 koos edasiste viidetega).

8. RKVS § 71 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Vabariigi Valimiskomisjonile esitatavas kaebuses ära märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming rikub tema õigusi. Praegusel juhul ei vasta esitatud kaebus viidatud sätte nõuetele ning tuleb seetõttu jätta sama paragrahvi lg 3 alusel läbi vaatamata.

9. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et seadusandja on elektroonilise hääletamise võimaluse ette näinud RKVS-ga. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Asjaolu, et kaebajale ei tundu selline hääletamisviis usaldusväärne, ei anna aga alust seadust kohaldamata jätta.

10. Vabariigi Valimiskomisjon võttis 12. juunil 2025 vastu otsuse nr 33, millega kehtestas RKVS § 48³ lg 5 alusel operatsioonisüsteemid 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks. Seega on nendel valimistel võimalik hääletada elektrooniliselt. Kui Vabariigi Valimiskomisjonile ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse järeldada, et elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia RKVS nõuete kohaselt, kasutab ta RKVS § 9 lg 2 p-st 4 tulenevat pädevust see hääletamisviis välistada.

Lähtudes RKVS § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Märt Põdra kaebus riigi valimisteenistuse tegevusetuse peale läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.