Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: korraldus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 19.12.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 
Avaldamismärge: RT III, 23.12.2019, 12

Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine

Vastu võetud 19.12.2019 nr 313


Korraldus kehtestatakse 10. juunil 2013. a kehtinud veeseaduse § 22^7  lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktide 5 ja 17^1  ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1.

1. Asjaolud ja menetluse käik


Tuuletraal OÜ (registrikood 12468062, asukoht Pihlaka tn 12-1, Leie küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, edaspidi taotleja) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 10. juunil 2013. a veeseaduse (edaspidi VeeS) § 226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks iseseisva taastuvenergiavarustusega mitmeotstarbelise tehissaartega vesiviljeluse taristuga. 


Taotleja esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 3. novembril 2016. a ja 5. juunil 2017. a muudetud ning täpsustatud hoonestusloa taotlused, mille kohaselt kavatseb taotleja kasutusele võtta kõrgemad tuulikud kui esialgses taotluses märgitud, ühendada tuulepargi põhivõrku ning kalakasvatuse asemel rajada tuulikute vahele rannakarbi kasvatuse alad. Nii esialgses kui ka 3. novembril 2016. a ja 5. juunil 2017. a esitatud muudetud taotlustes on koormatav ala sama, mistõttu tuleb lugeda, et taotlus on esitatud 10. juunil 2013. a.


Taotleja põhitegevuseks on äriregistri andmetel mere-vesiviljelus (EMTAK kood 03211, NACE rahvusvaheline klassifikaator 03.21). Taotleja kinnitusel toodab ta elektrit 4,2 kW võimsusega Growatt 4200MTL-S päikesepaneelidega Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas ning on väiketootja elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 7 lõike 2 mõistes. Seega vastab taotleja ELTS §-s 922 sätestatud nõuetele, mille kohaselt võib hoonestusloa anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses.


Täpsustatud taotluse kohaselt kavandatakse rannikust umbes 30 km kaugusele 76 tuulikuga 380 MW võimsusega meretuuleparki koos vesiviljelustaristuga. Hoonestusloaga koormatav ala on valitud selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000 alast võimalikult kaugel. Ala jääb nii Saaremaast, Kihnust kui ka Pärnu maakonna mandriosast 24–30 km kaugusele, väikese püügiruudu nr 217 ülemisse osasse.


Meretuulepark koosneb järgmistest osadest:

    1) 76 avamere tuulikut, igaüks võimsusega 5 MW;

    2) merel paiknev alajaam;

    3) merel asuvasse alajaama ühendatud elektrikaablid;

    4) elektri ülekandesüsteem kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama);

    5) 31 rannakarbi kasvatuse ala.


Merekaabelliin on kavandatud meretuulepargist suunaga Läänemaale. Taotleja planeerib merekaabelliini maabumist Virtsu piirkonnas, kuid kaalub ka ühendust Lätiga ning soovib alternatiivina uurida kaabli trassi, mis kulgeks Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu alal, mis kehtestati Pärnu maavanema 17. aprilli 2017. a korraldusega nr 1-1/17/152. Tuulikute täpne paiknemine ning ülekandeliini trassi lõplik asukohavalik selgub keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusena, kuid tuulikute kõrguste puhul tuleb aluseks võtta Eesti Kaitseväest taotlejale 16. veebruaril 2017. a (kiri digitaalselt allkirjastatud 17. veebruaril 2017. a) ette antud kõrguspiirangud. Lisaks tuleb tuulikute ja kaabli asukoha valikul arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus kehtestatud tingimusi ning Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a korraldusega nr 157 algatatud planeeritava üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringuga.


Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsiti VeeS § 227 lõike 2 kohaselt seisukohti Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Lennuametilt, Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Lisaks küsiti menetluse käigus seisukohta Põllumajandusministeeriumilt (praeguse nimetusega Maaeluministeerium) ning Keskkonnaametilt. Seisukohti küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2013. aastal ning uuesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2016. aastal, kui taotleja oli esitanud muudetud taotluse.


Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid ei tuvastatud. Täiendavalt seadis Eesti Kaitsevägi 16. veebruaril 2017. a piirangud tuulikute kõrgustele, millest taotleja peab edasises arendustegevuses lähtuma.


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas VeeS § 227 lõike 3 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse teate Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Eesti Päevaleht 22. jaanuaril 2014. a. Kuna taotleja muutis 3. novembril 2016. a taotluses tuuliku tüüpi ning soovis kalakasvatuse asemel rajada rannakarbi kasvatuse alad, siis avaldas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimist VeeS § 227 lõike 3 kohaselt uuesti hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse teate Ametlikes Teadaannetes 21. veebruaril 2017. a, üleriigilise levikuga päevalehes Postimees 22. veebruaril 2017. a ning oma veebilehel. Ühtegi teist taotlust käesolevas taotluses märgitud merealale hoonestusloa taotlemiseks kummagi VeeS § 227 lõikes 4 nimetatud 20-päevase tähtaja jooksul teate avaldamisest ei esitatud.


Korralduse sisu, sealhulgas hoonestusloa menetluse algatamise tingimusi, on taotlejale tutvustatud ning taotlejal vastuväiteid ei ole.



2. Õiguslikud järeldused


Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks VeeS § 227 lõike 2 kohaselt küsitud Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti, Muinsuskaitseameti, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadest ei tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Teised isikud ei ole esitanud hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks.


VeeS § 228 lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, ja lõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. VeeS § 228 lõige 1 hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse esitamisel on ilma pikema menetluseta selge, et taotlust rahuldada ei ole võimalik. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole taotletava ala suhtes algatatud teist hoonestusloa menetlust ega maakonnaplaneeringut. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a korraldusega nr 157 algatatud üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu puhul ei ole tegemist maakonnaplaneeringuga. Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus Vabariigi Valitsusel tuleks hoonestusloa menetluse algatamisest VeeS § 228 lõike 2 alusel keelduda. Seetõttu on põhjendatud hoonestusloa menetluse algatamine Tuuletraal OÜ taotluse alusel.


Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktidest 5 ja 171 ning § 11 lõikest 3 tuleb algatada keskkonnamõju hindamine.


Keskkonnamõju hindamise algatamisest tulenevalt peatub hoonestusloa menetlus KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt kuni KeHJS § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni.


Kuna taotleja kaalub meretuulepargi liitumise küsimuses koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti-Läti vahelise elektriühendusega, kaasneb kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest.


Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab Vabariigi Valitsus VeeS § 227 lõike 7 punkti 3 kohaselt uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Arvestades asjaolu, et keskkonnamõju hindamise täpne ulatus ja sisu, sealhulgas hindamismetoodika, ei ole hoonestusloa menetluse algatamisel veel teada ja see määratakse keskkonnamõju hindamise programmis, siis ei ole käesolevas otsuses võimalik määrata lõplikku uuringute loetelu. Uuringute tegemise täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Praktikas võib keskkonnamõju hindamisel ilmneda eri asjaolusid, mis võivad mõjutada ka uuringute tegemise tähtaega, kuid arvestades taotleja esitatud teavet ning kavandatavat uuringute tegemise aega, on mõistlik määrata uuringute tegemise tähtajaks viis aastat hoonestusloa menetluse algatamisest. Tehtud uuringud ja nende alusel koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne on hoonestusloa andmise otsuse tegemise üheks aluseks.



3. Otsus


3.1. Algatada hoonestusloa menetlus Tuuletraal OÜ esitatud taotluse alusel kavandatava meretuulepargi ja vesiviljelustaristu rajamiseks Liivi lahe sisemerre.


3.2. Algatada meretuulepargi rajamiseks avalikku veekogusse keskkonnamõju hindamine võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks tuulepargi ehitamise ja käitamise ajal.


3.3. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb välja selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud ja neid analüüsida ning teha asjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna.


3.4. Keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele.


3.5. Teha koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud:

    1) mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele;

    2) allveearheoloogilised uuringud;

    3) batümeetriat täpsustav uuring;

    4) merepõhja ehitusgeoloogiline uuring;

    5) tuuletingimuste, lainetuse ja jääolude täpsustav uuring;

    6) logistika ja ehitusaegsete tööde korralduse kontseptsioon;

    7) linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade uuring;

    8) kalastiku ja kudealade uuring;

    9) tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele;

    10) elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal-majanduslik analüüs;

    11) sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring, sealhulgas mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele;

    12) mõju navigatsioonimärkide või -tulede eristamisele veeliiklejate poolt;

    13) mõju hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed;

    14) selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus;

    15) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud.


Uuringud teha viie aasta jooksul keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates.


3.6. Piiriülese keskkonnamõju hindamisel Eesti ja Läti vahelise võimaliku elektriühenduse loomisel tuleb keskkonnamõju hindamisel täiendavalt lähtuda piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest.


3.7. Tuulikute kavandamisel lähtuda Eesti Kaitseväe seatud kõrguspiirangutest.


3.8. Keskkonnamõju hindamisel, uuringute tegemisel ning ülekandeliini trassi valikul teha koostööd teiste samas piirkonnas planeeritavate tuuleparkide arendajatega.


3.9. Hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega.



4. Korralduse vaidlustamine


Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.



5. Korralduse teatavaks tegemine


Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldus Tuuletraal OÜ-le teatavaks, teavitada keskkonnamõju hindamise algatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

Jüri Ratas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär