Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 23.12.2020 nr 462

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 5 punkte 2 ja 3 ning lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) täiendada korraldust punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:
„1¹. Isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil ning saabunud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, peab Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.“;

2) sõnastada punkti 2 sissejuhatav lauseosa järgmiselt:
„2. Punktis 1 nimetatud 10-kalendripäevast piirangut ja punktis 1¹ nimetatud 14-kalendripäevast piirangut ei kohaldata isiku suhtes, kui:“;

3) täiendada korraldust punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:
„3¹. Punktis 1¹ ja punkti 2 alapunktis 1 nimetatud isik, kes on saabunud Eestisse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:
   1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
   2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
   3) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
   4) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
   5) kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.“;

4) jätta punkti 11 sissejuhatavast lauseosast välja sõnad „, avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel“;

5) sõnastada punkt 16 järgmiselt:
„16. Avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
   1) statsionaarsete istekohtadeta siseruumides võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kah emeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
   2) statsionaarsete istekohtadega siseruumides võivad väljaspool statsionaarsete istekohtade ala koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
   3) tagatud on siseruumi kuni 50% täituvus ning statsionaarsete istekohtadeta üritusel osalejate arv kuni 250 inimest ja statsionaarsete istekohtadega üritusel osalejate arv kuni 400 inimest;
   4) ürituse korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
   5) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
   6) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
   7) tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.“;

6) sõnastada punkti 20⁷ alapunktid 1 ja 2 järgmiselt:
   „1) noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus ja täiendõpe siseruumides on lubatud, kui on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga;
   2) noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus ja täiendõpe välistingimustes on lubatud, kui tagatud on osalejate arv rühmas kuni 10 inimest, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;“;

7) tunnistada kehtetuks punkti 20⁷ alapunkt 3;

8) sõnastada punkti 20⁸ sissejuhatav lauseosa järgmiselt:
„20⁸. Alates 14. detsembrist 2020. a kuni 10. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) kehtestatakse liikumisvabaduse piirang haridusasutustes järgmiselt:“;

9) täiendada punkti 20⁸ alapunktiga 1¹ järgmises sõnastuses:
„1¹) alapunktis 1 sätestatut ei kohaldata üldhariduskoolide 1.−4. klassi õpilastele;“;

10) sõnastada punkti 20⁸ alapunkt 3 järgmiselt:
„3) alapunktides 1¹ ja 2 sätestatud juhul toimub õpperuumis tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine ning õpperuumi väliselt võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;“;

11) sõnastada punkt 20⁹ järgmiselt:
„20⁹. Alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) kohaldatakse Harju ja Ida-Viru maakonnas punktides 8¹–20⁸ sätestatud liikumisvabaduse piiranguid, arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi:
   1) isikud ei või viibida ja liikuda siseruumides meelelahutusteenuse osutamise kohas, muuseumides ja näituseasutustes. Välistingimustes tuleb tagada klientide arv rühmas kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
   2) isikud võivad majutusteenuse osutamise kohas viibida ainult ööbimisvõimaluse kasutamiseks. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate või samas hoones töötava isiku suhtes, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
   3) isikud ei või viibida ja liikuda siseruumides avalikuks kasutamiseks mõeldud spordiklubides ja muudes spordiobjektides, saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele;
   4) isikud ei või viibida ja liikuda toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Piirangut ei kohaldata ka rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale;
   5) statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides ei ole lubatud;
   6) avalikud üritused ja avalikud koosolekud välistingimustes on lubatud, kui on tagatud osalejate arv kuni 10 inimest rühmas, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
   7) avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused võivad toimuda punktis 16 nimetatud tingimustel;
   8) noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe siseruumides ei ole lubatud. Välistingimustes on noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele;
   9) sportimine ja treenimine avalikes siseruumides ei ole lubatud. Välistingimustes on lubatud sportimine ja treenimine, kui tagatud on osalejate arv rühmas kuni 10 inimest, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirangut ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.“.

2. Korralduse punkti 1 alapunktid 4 ja 5 jõustuvad 24. detsembril 2020. a, punkti 1 alapunktid 1–3 ja 6–11 jõustuvad 28. detsembril 2020. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi viiruse leviku ja inimeste massilise haigestumise ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtumite arv on kogu maailmas, sealhulgas Eestis endiselt tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus võib ohustada tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel, abinõu  on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

23. detsembri 2020. a seisuga on Eesti COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 545,91. Viimase ööpäevaga lisandus 5824 testi tulemust, nendest 664 olid positiivsed. Haiglaravil on 371 patsienti, juhitaval hingamisel on 19 patsienti. Kokku on Eestis koroonaviiruse tagajärjel surnud 187 inimest. 50. nädalal toimus 8,8% nakatumistest muu kontakti kaudu haigega, sh huviringis, üritustel, sõpruskonnas, elukohas, trennis, koguduses ja kloostris.

Korralduses ette nähtud piirangud on vajalikud, kuna koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Harju ja Ida-Viru maakonnas on endiselt suur. 23. detsembri 2020. a seisuga on Ida-Viru maakonna haigestumus 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval 1100 ning Harju maakonnas 692,53.

Seetõttu on nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede rahvatervise kaitseks. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib kiiremini siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud. Piirangute kehtestamisel on arvestatud, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga.

Käesoleva aasta septembri lõpus, kui koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatavasse COVID-19 haigusesse nakatumine hakkas kiiresti kasvama, muutis Vabariigi Valitsus viiruse leviku tõkestamiseks varasemaid piiranguid ja vähendas alates 29. septembrist 2020. a avalikel koosolekutel ja avalikel üritustel osalejate ja spordivõistlustel siseruumides osalejate arvu 1500 osalejalt 750 osalejale.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku jätkuva kiire kasvu tõttu kehtestas Vabariigi Valitsus alates 16. novembrist 2020. a lisapiirangud klientide viibimisele ja liikumisele kaupluses, kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides, toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis, meelelahutusteenuse osutamise kohas ning avalikel koosolekutel ja avalikel üritustel, kus on osalejatele ette nähtud statsionaarne istekoht, väljaspool eelnimetatud ala. Nimetatud kohtades nähti ette koos liikuvate ja viibivate inimeste piirarv, olenevalt kohast kas kuni kaks või kuni kümme inimest üheskoos, ning nende kohustus hoida teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Samuti nähti ette uus piirang, mille kohaselt kliendid ei tohi toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis ja meelelahutusteenuse osutamise kohas viibida ajavahemikus kella 00.00 kuni 06.00. Kõikide nimetatud piirangute kohaldamisel nähti ka ette juhud, kui piirangut ei kohaldata. Vabariigi Valitsus kehtestas 23. novembri 2020. a korraldusega lisapiirangud, nähes ette üldise maski kandmise kohustuse kõikides avalikes siseruumides ning nn 2+2 reegli avalikes siseruumides liikumiseks ja viibimiseks. Samuti vähendati avalikel üritustel osaleda lubatud isikute arvu selliselt, et siseruumides toimuvatel üritustel, kus osalejatele on tagatud statsionaarne istekoht, on lubatud osaleda kuni 400 inimesel, teistel siseruumides toimuvatel üritustel võib osaleda kuni 250 inimest. Õues toimuval üritusel võib osaleda kuni 500 inimest. Võttes arvesse viiruse laialdast levikut Harju ja Ida-Viru maakonnas, kehtestas Vabariigi Valitsus juba 23. novembril 2020. a neis maakondades lisapiirangud huvihariduse, huvitegevuse, täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisele ja sportimisele siseruumides. Samuti kehtestati Harju ja Ida-Viru maakonnas statsionaarsete istekohtadega ruumides toimuvatele tegevustele koos üldise osalejate piirmäära vähendamisega ka ruumi kuni 50% täituvuse piirang.

3. detsembril 2020. a kehtestatud korraldusega muutus alates 5. detsembrist 2020. a kohustuslikuks tagada, et siseruumis asuvate kaupluste müügisaalides, teenuse osutaja teenindussaalides ning kaubandusettevõtete üldkasutatavates ruumides ei ületaks inimeste arv 50% ruumi täituvusest. Lisaks piirati toitlustusettevõtete ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaega kuni kella 22.00-ni senise kella 00.00 asemel. Ka statsionaarse istekohata avalikud üritused ning siseruumides toimuvad spordi- ja liikumisüritused peavad lõppema hiljemalt kell 22.00. Arvestades tervishoiualast kriitilist olukorda Ida-Viru maakonnas, piirati korraldusega selles maakonnas siseruumides toimuvat huvitegevust, huviharidust, sportimist, treenimist ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimist. Nimetatud tegevused lubati individuaalõppena ja individuaaltegevusena ning arvestades, et tegevuse läbiviimisel tuleb järgida nn 2+2 reeglit.

Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestati 10. detsembril 2020. a kogu Eestis kehtivad tähtajalised lisapiirangud haridusasutustele, rangemad nõuded sportimisele ja treenimisele, sealhulgas spordivõistlustele, ning ka noorsootööle ja nii noorte kui ka täiskasvanute huviharidusele, huvitegevusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele. Samuti peatati kolmeks nädalaks spordi- ja liikumisürituste läbiviimine.

Ida-Viru maakonnas kehtestati ajutised piirangud veelgi ulatuslikumalt. Alates 12. detsembrist 2020. a kuni 3. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) on Ida-Viru maakonnas keelatud viibida meelelahutusteenuse osutamise kohas, saunades, spaades, basseinides, suletud on muuseumid, majutusteenuse osutamise kohad, spordiklubid, ujulad jts. Restoranides ja kohvikutes on lubatud toidu kaasamüük. Statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid nii siseruumides kui ka õues on Ida-Viru maakonnas ajutiselt keelatud. Erand nähti ette avalikele jumalateenistustele ja usulistele talitustele, võttes arvesse jõuluaega. Huvitegevus ja huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on Ida-Viru maakonnas lubatud üksnes individuaaltegevusena, -õppena ja -spordina, sh distantsilt. Sportimine ja treenimine välistingimustes on lubatud individuaalselt.

Lisaks on Vabariigi Valitsus alates 25. septembrist 2020. a avaliku korra tagamise huvides peatanud riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õiguse müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00. Nimetatud piirang kehtib kuni 26. jaanuarini 2021. a.

Samuti on SARS-CoV-2 põhjustatavasse COVID-19 haigusesse haigestunul ning tema lähikontaktsel Vabariigi Valitsuse korralduste kohaselt kohustus püsida karantiinis ning välisriigist naasmisel kehtivad liikumisvabaduse piirangud.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis on levinud üks paljudest koroonaviiruse SARS-CoV-2 mutatsioonidest. Viiruse uus variant on enim levinud Inglismaa kaguosas, kus samal ajal on viimastel nädalatel tuvastatud haigestumuse kasv. Kuna uue viiruse tüve omaduste kohta on palju veel kinnitamata ja ebaselget infot, sealhulgas viiruse leviku kiiruse ja haigestumise tõsiduse kohta, on vaja nakatumise kiire tõusu vältimiseks ennetava meetmena vähemalt kuni lisainformatsiooni saabumiseni kehtestada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist saabujatele senised rangemad piirangud.

Kuna vaatamata senistele Eesti-sisestele liikumisvabaduse piirangutele, sealhulgas palju rangematele piirangutele Ida-Viru maakonnas, ei ole haigestumine koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatavasse COVID-19 haigusesse peatunud, vaid haiguse levik Harju maakonnas on Terviseameti hinnangul endiselt laialdane ja kiire, kehtestatakse ka Eesti siseselt täiendavad liikumisvabaduse piirangud lisaks senistele piirangutele Ida-Viru maakonnas ka Harju maakonnas. Peale üksikisikute haigestumise on viiruse levik tuntavalt mõjutanud tervishoiusüsteemi toimepidevust alates koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse jaoks mõeldud haiglakohtade kriitiliselt vähenenud arvust lõpetades plaanilise ravi kättesaadavusega. Viiruse laialdasel levikul on tuntav negatiivne mõju kogu ühiskonnale (tööturg, ettevõtlus, haridus, vaba eneseteostus jm).

Seetõttu on vältimatult vajalik, et Vabariigi Valitsus rakendaks Harju maakonnas sarnaselt Ida-Viru maakonnas kehtestatud piirangutega koroonaviiruse SARS-CoV-2 tõkestamiseks ette nähtud meetmeid ja piiranguid senisest veelgi intensiivsemalt. Arvestades Eesti väiksust ja inimeste liikuvust on endiselt suur oht, et viirus levib laialdasemalt ka mujale Eestisse. Meetmeid ja piiranguid peavad vajalikuks ka Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda ja Terviseamet.

Korraldusega nähakse Harju maakonnas sarnaselt Ida-Viru maakonnaga ette täiendavad tähtajalised liikumisvabaduse piirangud. Ühtlasi pikendatakse Ida-Viru maakonnas kehtivaid tähtajalisi liikumisvabaduse piiranguid. Alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a on Harju ja Ida-Viru maakonnas keelatud viibida meelelahutusteenuse osutamise kohas, saunades, spaades, basseinides, muuseumides, majutusteenuse osutamise kohtades, spordiklubides, ujulates jts kohtades. Restoranides ja kohvikutes on lubatud toidu kaasamüük. Statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides on Harju ja Ida-Viru maakonnas ajutiselt keelatud. Õues on lubatud avalikud üritused ja avalikud koosolekud, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest. Avalikud jumalateenistused ja muud usulised talitused on lubatud, võttes arvesse jõuluaega. Huvitegevus ja huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on Harju ja Ida-Viru maakonnas kuni 17. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) siseruumides lubatud üksnes individuaaltegevusena, -õppena ja -spordina, sh distantsilt. Välistingimustes on huvitegevus ja huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest. Sportimine ja treenimine välistingimustes on samuti lubatud, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 10 inimest.

Peale selle kehtestatakse üle Eesti ruumi 50% täituvuse lisapiirang statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvate avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste puhul. Piirangu kehtestamise eesmärk on vähendada kirikute täituvust jõulupühade ajal. Detsembris ja jaanuaris suureneb tunduvalt nende inimeste arv, kes osalevad jõulude ja aastavahetusega seotud avalikel usulistel talitustel. Seda arvestades on oluline jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste korraldamisel vähendada inimestevaheliste kontaktide arvu, et seeläbi vähendada nakkuse levimist osavõtjate hulgas ja tagada turvaline üritusel viibimine kõigile osavõtjatele.

Kehtiva korralduse kohaselt on 14. detsembrist kuni 31. detsembrini 2020. a ette nähtud piirangud üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide tegevuse kohta selliselt, et õppijatel on keelatud viibida ja liikuda õppehoonetes, välja arvatud juhul, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad nad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Korraldusega pikendatakse neid piiranguid kuni 10. jaanuarini 2021. a ning nähakse ühtlasi ette, et õppehoonetes viibimise piirangut ei kohaldata 1.–4. klassi õpilastele.

21. detsembri 2020. a seisuga on Terviseameti andmete kohaselt Eestis 16 aktiivset haridusest alguse saanud kollet (179 nakatunut), 1 aktiivne huviringi kolle (8 nakatunut) ning 9 muu kontakti kollet (kokku 201 nakatunut). 50. nädalal on tuvastatud 0–9-aastaste vanuserühmas 108 nakatumist (eelneval nädalal 99) ning 10–29-aastaste vanuserühmas 376 nakatumist (eelneval nädalal 336).

Arvestades nakatumise hetkeseisu näitajaid ning ees ootavat jõuluaega ja uusaastapidustusi, on mõistlik anda haridussüsteemile puhveraeg, et kontaktõppe taastumisega 2021. aasta alguses ei laieneks nakatumine kohe haridussüsteemi. Nakatumise levimine koolivaheaja järel aitab kaasa viiruse levikule ja pikendab kokkuvõttes distantsõppel olemise aega. Laste ja noorte haridussüsteemist ning vanemate tööturult eemalolekul on kaugeleulatuvad isiklikud ja sotsiaal-majanduslikud tagajärjed.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.