Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus
Vastu võetud 12.06.1996
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. juuni 1996. a otsusega nr 745 |
1. peatükk. ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Käesolev seadus sätestab Eesti Vabariigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute (aktsiaselts, osaühing, mittetulundusühing, sihtasutus) asutamise ja nendes aktsionäri, osaniku või liikmena osalemise alused ja korra.
(2) Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise eesmärgiks on eelkõige riigi funktsioonide parema täitmise ja riikliku majanduspoliitika elluviimise kindlustamine.
§ 2. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) riigi
äriühing – aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või
osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile;
2) enamusotsustusõigus
– äriühingu üldkoosolekul põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali
suurendamise, vähendamise, äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise
või ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks äriseadustiku (RT I 1995,
26-28, 355; 1996, 40, 773) kohaselt nõutavat häälteenamust esindavate
aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus;
3) otsustusõigus – äriühingu
üldkoosolekul käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetamata otsuste
vastuvõtmiseks äriseadustiku kohaselt nõutavat häälte arvu esindavate
aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus;
4) vähemusotsustusõigus – äriühingu
üldkoosolekul käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud otsuste
vastuvõtmise tõkestamiseks äriseadustiku kohaselt nõutavat häältearvu
esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus;
5) vähemusosalus
– äriühingu aktsiate või osa omamine, mis esindab vähemalt 1/10 aktsia-
või osakapitalist.
2. peatükk. ASUTAJA, AKTSIONÄRI, OSANIKU JA LIIKME
ÕIGUSTE TEOSTAMINE
§ 3. Riigikogu komisjoni pädevus
(1) Riigikogu poolt määratud komisjoni pädevusse kuulub riigi poolt
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja
Riigikohtu (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid)
kaudu eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega ja nendes riigi
osalemisega seotud järgmiste küsimuste otsustamine:
1) sihtasutuse
asutamise otsustamine ja selle asutamisotsuse ja põhikirja projektide
heakskiitmine;
2) nõusoleku andmine mittetulundusühingu asutamiseks
ja selle asutamislepingu ja põhikirja projektide heakskiitmine;
3) riigi
esindajale mittetulundusühingu liikmete üldkoosolekul hääletamiseks
volituste andmine mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise või
jagunemise otsustamiseks;
4) vajadusel korralduste andmine käesoleva
lõike punktis 3 nimetamata küsimustes;
5) muude
käesoleva seadusega Riigikogu komisjoni pädevusse antud küsimuste
otsustamine.
(2) Riigikogu poolt määratud komisjon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused põhiseadusliku institutsiooni ettepanekul, kes teostab riigi nimel liikme- või asutajaõigusi või taotleb liikme- või asutajaõiguste teostamist.
§ 4. Põhiseaduslikud institutsioonid
(1) Põhiseaduslike institutsioonide kaudu võib riik asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid ja osaleda nende tegevuses riigieelarves sihtotstarbeliselt selleks ettenähtud vahendite arvel.
(2) Põhiseaduslike institutsioonide kaudu asutatud eraõigusliku juriidilise isiku omandisse ei või üle anda põhiseadusliku institutsiooni valitsemisel olevat riigivara.
§ 5. Vabariigi Valitsuse pädevus
(1) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub riigi poolt ministeeriumi või
maavalitsuse kaudu eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega ja
nendes riigi osalemisega seotud järgmiste küsimuste otsustamine:
1) riigi
äriühingu ja sihtasutuse asutamise otsustamine ja vastava juriidilise
isiku asutamisotsuse ja põhikirja projektide heakskiitmine;
2) nõusoleku
andmine juriidilise isiku asutamiseks, milles riik osaleb aktsionäri,
osaniku või liikmena, ja vastava juriidilise isiku asutamislepingu ja
põhikirja projektide heakskiitmine;
3) käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud nimekirja kantud äriühingu nõukogus riigi esindajate
kandidaatide heakskiitmine;
4) äriühingutes riigi kui aktsionäri või
osaniku õiguste ja huvide teostamise üldstrateegia kujundamine käesoleva
seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud koondaruande põhjal;
5) tegutseva
äriühingu aktsiate või osade omandamise ja võõrandamise otsustamine;
6) riigi
esindajale äriühingu aktsionäride või osanike või mittetulundusühingu
liikmete üldkoosolekul hääletamiseks volituste andmine juriidilise isiku
lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning võlakirjade
väljalaskmise otsustamiseks, samuti aktsiaseltsi aktsiakapitali või
osaühingu osakapitali suurendamiseks ja vähendamiseks ning riigi
osalusega äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamisel uute aktsiate
omandamise või osa suurendamise eesõigusest loobumiseks või eesõiguse
kasutamiseks võimalikust väiksemas mahus;
7) vajadusel
korraldustega soovituste ja volituste andmine käesoleva lõike punktis 6
nimetamata küsimustes;
8) riigivara eraõiguslikule juriidilisele
isikule üleandmise otsustamine;
9) muude käesoleva seadusega
Vabariigi Valitsuse pädevusse antud küsimuste otsustamine.
(2) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused ministeeriumi ettepanekul, kes valitseb äriühingu aktsiaid või osa või teostab riigi nimel liikme- või asutajaõigusi või taotleb valitsemist või liikme- või asutajaõiguste teostamist, samuti maavalitsuse ettepanekul, kes teostab riigi nimel liikme- või asutajaõigusi või taotleb liikme- või asutajaõiguste teostamist.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5, 6 või 7 nimetatud otsuse tegemisega kaasneb riigil olemasoleva enamusotsustusõiguse, otsustusõiguse või vähemusotsustusõiguse kaotus riigile strateegiliselt tähtsas äriühingus, võib Vabariigi Valitsus teha otsuse ainult Riigikogu eelneval nõusolekul. Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitab ja selles teeb muudatusi Riigikogu.
(4) Eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivara üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
§ 6. Aktsiate või osa valitseja, liikme- või asutajaõiguste teostaja
(1) Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773) § 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitsejatest võivad riigile kuuluvaid aktsiaid või osi valitseda ainult ministeeriumid. Riigi liikme- või asutajaõigusi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, mis ei ole äriühingud, võivad teostada ministeeriumid, maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid.
(2) Riigi osalemisel äriühingus määrab Vabariigi Valitsus riigile kuuluvate aktsiate või osa valitsejaks ühe ministeeriumi.
(3) Riigi osalemisel mittetulundusühingus ministeeriumi või maavalitsuse kaudu määrab Vabariigi Valitsus liikmeõiguste teostajaks ühe ministeeriumi või maavalitsuse. Sama kehtib sihtasutuse asutamisel ministeeriumi või maavalitsuse kaudu riigi poolt asutajaõiguste teostamiseks.
(4) Riigi osalemisel mittetulundusühingus põhiseadusliku institutsiooni kaudu määrab käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud komisjon liikmeõiguste teostajaks ühe põhiseadusliku institutsiooni. Sama kehtib sihtasutuse asutamisel põhiseaduslike institutsioonide kaudu riigi poolt asutajaõiguste teostamiseks.
(5) Aktsiate või osa valitseja või liikme- või asutajaõiguste teostaja korraldab järelevalvet käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud juhtorganitesse valitud isikute tegevuse üle.
§ 7. Riigi esindamine asutaja, aktsionäri, osaniku või liikmena
(1) Äriühingu asutamisel esindab riiki Vabariigi Valitsuse poolt asutajaõigusi teostama volitatud ministeeriumi juhtiv minister.
(2) Äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi juhtiv minister.
(3) Mittetulundusühingu liikmete ja volinike koosolekul ning sihtasutuse asutajaõiguste teostamisel esindab riiki käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul liikme- või asutajaõigusi teostavat ministeeriumi juhtiv minister või maavalitsust juhtiv maavanem.
(4) Mittetulundusühingu liikmete ja volinike koosolekul ning sihtasutuse asutajaõiguste teostamisel esindab riiki käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul liikme- või asutajaõigusi teostav põhiseaduslik institutsioon või liikme- või asutajaõigusi teostava põhiseadusliku institutsiooni juht.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud arvestavad riigi esindamisel käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 6 ja 7 ning lõikes 3 sätestatut.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikud arvestavad riigi esindamisel käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut.
(7) Äriühingu riigile kuuluvaid aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi juhtiv minister esitab Rahandusministeeriumile ühe kuu jooksul, arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest, äriühingu nõukogu kaudu aruande äriühingu tegevuse ja ministeeriumi tegevuse kohta riikliku majanduspoliitika elluviimisel. Rahandusministeerium esitab igal aastal 1. juuliks Vabariigi Valitsusele aruannete põhjal koostatud koondaruande, vajadusel koos ettepanekutega riigi huvide paremaks järgimiseks äriühinguis.
(8) Äriühingud, kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, esitavad Riigikontrollile kahe nädala jooksul majandusaasta aruande kinnitamisest oma majandusaasta aruande koopia.
§ 8. Riigi esindajad eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis
(1) Riigi esindajateks äriühingu ja sihtasutuse nõukogus ning mittetulundusühingu juhtorganis on riigiametnikud ja/või teised asjatundjad.
(2) Riigi esindajad sihtasutuse nõukogus ja mittetulundusühingu juhtorganis määrab käesoleva seaduse § 7 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isik.
(3) Pooled riigi esindajatest äriühingu nõukogus määrab käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud ministeeriumi juhtiv minister ja pooled rahandusminister, arvestades käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 3 sätestatut.
(4) Riigi äriühingu ja äriühingu, kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, nõukogu esimees valitakse isikute hulgast, kelle on riigi esindajaks määranud käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud ministeeriumi juhtiv minister. Nõukogu liikmete häälte poolnemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
(5) Äriühingu nõukogus riiki esindava isiku ja äriühingu üldkoosoleku poolt volitatud isiku vahel sõlmitakse leping, milles fikseeritakse selle nõukogu liikme ülesanded ja töö tasustamise kord. Lepingu vormi kinnitab Vabariigi Valitsus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele makstakse juhtorganis töötamise eest tasu vastavate juriidiliste isikute kohta käivates seadustes sätestatud tingimustel. Riigi äriühingu ja äriühingu, kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, nõukogu liikmete töö tasustatakse rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 9. Dividend
(1) Riigi äriühingute ja äriühingute, kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, dividendimäära kinnitab Vabariigi Valitsus üheaegselt riigieelarve heakskiitmisega.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus eelarveaasta jooksul rahandusministri ettepanekul kohaldada üksikute äriühingute puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatust erinevat dividendimäära.
(3) Riigi osalusega äriühingute, kus riigil ei ole enamusotsustusõigust või otsustusõigust, dividendi suuruse otsustamisel üldkoosolekul juhindub käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isik rahandusministriga kooskõlastatud dividendimäärast. Kui rahandusminister dividendimäära ei kooskõlasta, lahendab küsimuse Vabariigi Valitsus.
§ 10. Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud
(1) Riigi äriühingu ja äriühingu poolt, kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik üldkoosoleku eelnev nõusolek.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehinguteks on äriseadustiku § 317 lõikes 1 nimetatud tehingud. Üldkoosoleku otsusega võib ette näha ka teisi tehinguid, mille tegemiseks on vajalik üldkoosoleku eelnev nõusolek.
§ 11. Aktsiate või osa omandamine ja võõrandamine
(1) Äriühingu aktsiad või osa omandab riik riigieelarves ettenähtud vahendite piires ja riigivara äriühingule üleandmise teel.
(2) Äriühingu aktsiad või osa võõrandatakse riigivaraseaduses kehtestatud korras. Äriühingu riigile kuuluvaid aktsiaid või osa võib võõrandada ainult harilikule väärtusele vastava tasu eest. Aktsiaid või osa võib võõrandada alla hariliku väärtuse ainult eriliste asjaolude korral ja selleks on vajalik Riigikogu eelnev nõusolek.
§ 12. Riigi osaluse alampiir äriühingu aktsiate või osa omandamisel
(1) Riigi osalusega äriühingu asutamisel, samuti tegutseva äriühingu aktsiate või osade omandamise korral ei või riigi osalus olla vähemusosalusest väiksem.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata mitterahaliseks sissemakseks oleva riigivara üleandmisel asutatavale riigi osalusega äriühingule ja äriühingu aktsiate või osa omandamisel riigi poolt pärimise teel.
§ 13. Teatavate aktsiate ja osade võõrandamise erisused
Käesolevat seadust ei kohaldata enne seaduse jõustumist erastamisnimekirja kinnitatud aktsiate ja osade võõrandamisel, samuti aktsiate ja osade võõrandamisel, mille nimekirja Vabariigi Valitsus kinnitab nelja kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest. Need erastatakse erastamisseaduses (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979; 1996, 36, 738) kehtestatud korras.
§ 14. Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja esitamine Riigikogule
Vabariigi Valitsus esitab käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud nimekirja Riigikogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.
§ 15. Riigivaraseaduses tehtavad muudatused
Riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Riigi poolt äriühingute ja teiste eraõiguslike juriidiliste isikute asutamine ja nendes osalemine ning riigivara üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule sätestatakse riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusega.»;
2) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Riik saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt osalustelt. Riigile makstava dividendi suuruse otsustamine sätestatakse riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusega.».
§ 16. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehtav muudatus
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773) § 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
(1) Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks.
(2) Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul.
(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald või linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valla- või linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valla- või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla- või linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valla- või linnavalitsuse poolt nimetatud isik.
(5) Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.».
§ 17. Erastamisseaduses tehtavad muudatused
Erastamisseaduses (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979; 1996, 36, 738) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter