Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 19.04.2018 nr 78

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017. a ettepanekut.

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis linnuse (asukoht: Valga maakond Valga vald Rebasemõisa küla Madsa kinnistu, KÜ 28902:003:0383).

2. Kehtestan mälestise piiri ja kaitsevööndi asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.¹

Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevöönd kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.

Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.

Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikke või valdajaid ja kaitsevööndisse jäävate kruntide omanikke ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Madsa Liinamäge (vana toponüüm) kui võimalikku linnust on mainitud 1942. aastal Elviire Keremi koostatud Karula kihelkonna muististe nimekirjas.

2012. aasta kevadel avastas Tartu Ülikooli arheoloogiadoktorant Pikne Kama linnuse põhjajalamilt käsitsi valmistatud savinõukillud, mis viitasid, et mäe jalamil on säilinud arheoloogilist kultuurkihti. 2014. aastal avastati kultuurkiht ka mäe lääneküljel olevalt platoolt, mida uuriti põhjalikumalt 2015. aasta suvel teostatud arheoloogilistel uuringutel. Uuringutel avastati inimtegevuse jälgi 6.–7. sajandini, sealhulgas märke pronksi sulatamisest.

Ettepaneku Madsa linnuse kultuurimälestiseks tunnistamiseks tegi 2014. aastal arheoloog Pikne Kama. Muinsuskaitseamet algatas mälestiseks tunnistamise menetluse ning koostas 2017. aastal eksperdihinnangu.

30.11.2017. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu läbi ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada linnus kultuurimälestiseks.

Vastavus mälestise tunnustele

Madsa linnus vastab arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumidele: linnus tervikuna omab ja sisaldab olulist teaduslikku teavet Eesti rauaajast ning on oma olemuselt ainulaadne. Linnus vastab arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on ehitusjäänuseid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht, kirjalikult fikseeritud rahvapärimus ja maastikuliselt eristuv pinnavorm.

Madsa linnusel säilinud ehitiste või muude inimese poolt rajatud objektide jäänused (nt tuleasemed) ja arheoloogilised leiud on hindamatu allikas rauaaja ühiskonna, majanduse, religiooni ning loodusolude uurimisel.

Riikliku kaitseta ohustavad muistist detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ning teadmatusest tulenev lõhkumine.

Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine

Linnus on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piir on vaja kehtestada. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad veel arheoloogiliselt läbikaevamata kultuurkihile ja võimalikele arheoloogilistele leidudele, samuti vastavalt maastikuliselt eristuvale pinnavormile. Arheoloogiliste kaevamiste käigus uuriti läbi vaid osa linnusest, suurem osa muistisest on veel teaduslikult läbi uurimata.

Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Madsa linnusele määratakse kaitsevöönd 50 m mälestise piirist. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis, st võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimine linnuse lähiümbruses. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja teabemahukus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale seni teada olevalt mälestise alalt. Kaitsevööndiga tagatakse mälestise seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

Linnus asub eramaal, kaitsevööndi alale jäävad sama eraomaniku kinnistu ning Riigimetsa Majandamise Keskuse, Maanteeameti ja Keskkonnaameti kinnistud. Muinsuskaitseamet teavitas Madsa linnuse kaitse alla võtmise menetlusest kirjalikult mälestisel ja kaitsevööndis asuvate kinnistute omanikke ja Karula Valda (pärast haldusreformi Valga Vald).

Kirjalik tagasiside laekus maaomanikult, kes tegi ettepaneku arvata mälestise kaitsevööndist välja kinnistul paiknev õuemaa. Muinsuskaitseamet kaalus ettepanekut ja vastas 10.11.2017. a kirjas, et ei pea kaitsevööndi vähendamist põhjendatuks. Täiendav selgitus saadeti 16.04.2018. a kirjaga. Linnused on Eesti kõige silmapaistvamad arheoloogiamälestised. Seetõttu on varasemalt linnuste kaitsevööndid määratud oluliselt suuremad, sageli 100–150 m mälestise piirist. Madsa linnuse puhul määratakse kaitsevööndiks 50 m mälestise piirist. Mälestise ja kaitsevööndi piiri määratlemise ettepanekul on lähtutud välitöödel kogutud andmetest, maastikuelementidest, pinnavormidest, teedest ja kõlvikute ning kinnistute piiridest. Kaitsevööndi määramisel on arvestatud linnusest põhjapool paikneva Madsa talu õuealaga ning mälestise kaitsevööndisse on see hõlmatud vaid osaliselt. Suurem osa talu õuealast jääb linnuse kaitsevööndist välja. Madsa linnuse puhul on arheoloogilist kultuurkihti avastatud linnuse edela-, loode- ja kirdejalamilt. Samuti on alust arvata, et osaliselt on kultuurkihti säilinud linnuse ja taluhoonete vahelisel alal. Kuigi Madsa talu õuealal on 2000. aastate alguses toimunud tasandustööd, ei välista see võimalust, et kultuurkihi alumised horisondid on oma algsel asukohal säilinud. Madsa talu asub märgalade vahelisel looduslikul neemikul, mis on kõige sobivam paik linnuse jalamil paiknevale arheoloogilisele asulakohale.

Samas tehakse mälestise kaitsevööndis leevendus, et Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ei ole vaja taotleda mullatöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. Muinsuskaitseameti kirjalikku luba on vaja edaspidi taotleda suuremahulisteks mullatöödeks, mis on seotud ehitamise, maaparanduse, teede, trasside ja kraavide rajamisega.

Riigimetsa Majandamise Keskus, Maanteeamet, Keskkonnaamet ega kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikke vastuväiteid ei esitanud.

II KAITSE ALLA VÕTMINE

Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Mälestiseks tunnistamisega tagatakse Madsa linnuse säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega objektina.

Mälestiseks tunnistamine ei piira kinnismälestisel ega selle kaitsevööndis senist maakasutust. Seda võib jätkata samas mahus.

Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 ning mälestise kaitsevööndis § 25 lõikes 7. Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ei ole vaja taotleda kaitsevööndis ehitus-, mulla-, kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm.

¹ Mälestise piir ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Lisa Linnus ja selle kaitsevööndi asukoht kaardil