Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku (1871-1873) ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsiooni, ikoonide ja aujärjetaguse maali koos raamistusega kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 21.11.2016 nr 220

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 2 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga kunstimälestis Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku (1871–1873) ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsiooni, ikoonid ja aujärjetaguse maali koos raamistusega.

2. Mälestise koosseisu kuuluvad ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon, ikoonid ja aujärjetagune maal koos raamistusega, mis on loetletud ning kirjeldatud käskkirja lisas 1.

Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.

Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga saab tutvuda Muinsuskaitse-ametis.

Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viib toimingud läbi vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

I. KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku (1871–1873) ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsiooni, ikoonide ja aujärjetagune maali kaitse alla võtmise menetluse algatas Muinsuskaitseamet omal initsiatiivil.

Ikonostaas asub Kolga-Jaani õigeusu kirikus, mis on tunnistatud ehitismälestiseks kultuuriministri 15.12.1997. a määrusega nr 79 (kultuurimälestiste riikliku registri nr 14541; teise nimega Lalsi Püha Nikolause kirik). Kultuurimälestiseks olemisele vaatamata on kirikuhoone ning ühes seetõttu ka kiriku sisustus hävimisohus.

Muinsuskaitseseaduse § 11 lõike 1 alusel võeti ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon, ikoonid ja aujärjetagune maal Muinsuskaitseameti peadirektori 23. septembri 2015. a käskkirjaga nr 1.1-5/35-A ajutise kaitse alla, et teha kindlaks asja mälestiseks tunnistamise vajadus. Ajutise kaitse alla võtmine oli vajalik, kuna asja omanik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik väljendas huvi paigutada kultuuriväärtuslik sisustus enda teise kirikuhoonesse ümber.

Ajutise kaitse kehtimise ajal koostas Muinsuskaitseamet ikonostaasi kultuuriväärtuse hindamiseks eksperdihinnangu. Eksperdihinnangus leidis Muinsuskaitseamet, et asjal on mälestise tunnused ning tegi kultuuriministrile ettepaneku Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku (1871–1873) ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon, ikoonid ja aujärjetagune maal koos raamistusega kultuurimälestiseks tunnistada.

Vastavus mälestise tunnustele

Muinsuskaitseameti 2015. a eksperdihinnangu järgi on Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku (1871–1873) ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioonil, ikoonidel ja aujärjetagusel maalil koos raamistusega järgmised mälestise tunnused: olulisus ajastu, stiili ja piirkonna ning interjöörikujunduse kui komplekti terviku tüüpilise näitena, lisaks eseme tüübi silmapaistva näitena.

Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kirik on ehitatud 1870. aastate keskel, tuginedes arhitekt G. Scheli Eestis laialt levinud tüüpprojektile. Ikonostaas ning aujärjetagune maal koos raamistusega kuuluvad Kolga-Jaani (Lalsi) kiriku algse sisustuse juurde. Kuigi tüübina oli nii hoone kui ka ikonostaasi ja aujärjetaguse maali lahendus Eestis laialt levinud, ei ole sellest perioodist säilinud teisi sedavõrd terviklikult säilinud lahendusi.

Kõnealuse materjali väärtus peitub tervikuna säilinud kogumis, mis hoolimata oma kunagisest tüüpilisusest on praeguseks muutunud harulduseks.

Ikonostaasi koosseisu kuulub 19 ikooni, ehisdekooriga konstruktsioon kuningliku väravaga ning aujärjetaguse maali raamistus.

Menetlusosaliste seisukohad

Objekti mälestiseks tunnistamise menetluse käigus on läbi viidud toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuuri-mälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord”.

Hoone ja ikonostaasi omanik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Kavandatava mälestise omanikku on mälestiseks tunnistamise menetlusest teavitatud ja antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ning küsitud asja kohta arvamust. 22.09.2015. a Muinsuskaitseametis toimunud kohtumisel Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga arutati kiriku sisustuse kaitsmise võimalusi ning omaniku esindaja oli asja ajutise kaitse alla võtmisega nõus. 18.01.2016. a saatis Muinsuskaitseamet välja kirja koos eksperdihinnanguga, milles paluti kultuurimälestiseks tunnistamise kohta arvamust avaldada. Määratud tähtaja jooksul Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik arvamust ei avaldanud. Kuu aega pärast arvamuse avaldamise tähtaega saatis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik seisukoha, et nad ei toeta asja mälestiseks tunnistamist, põhjendades seda ikonostaasi ja kirikuhoone halva tehnilise seisukorra ning madala teoloogilise väärtusega, samuti puudulike vahenditega kunstimälestise jaoks nõutud tingimuste tagamiseks. Muinsuskaitseamet selgitas omanikule täiendavalt objekti kõrget kultuuriväärtust tüüpilise õigeusu kirikuruumi elementide komplekti näitena, mis väärib säilitamist (30.03.2016. a kiri). Kirjas avaldati lootust, et omanik mõistab talle kuuluva vara väärtuslikkust nii Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku ajaloo kui ka kogu Eesti kultuuripärandi seisukohalt. Ühtlasi rõhutati, et kiriku ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsiooni, ikoonide ja aujärjetaguse maali kultuurimälestiseks tunnistamisega luuakse paremad eeldused selle säilimiseks. Muinsuskaitseameti kirjale  omanik ei vastanud.

Kohalikule omavalitsusele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada selle ning mälestiseks tunnistamise kohta arvamust. Omavalitsus ei esitanud arvamust ei asja ajutise kaitse alla võtmise ega mälestiseks tunnistamise kohta.

II. KAITSE ALLA VÕTMINE

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsiooni, ikoonide ja aujärjetaguse maali kaitse alla võtmise menetluse algatas pärast põhjalikku arutelu ja võimaluste kaalumist Muinsuskaitseamet. Tegu on tänases kontekstis haruldase näitega 19. sajandi õigeusu kiriku ruumi tüüplahendusest.

19. sajandi teisel poolel kerkis Eesti linnadesse ja maapiirkondadesse palju õigeusu kirikuid, millest suur osa on tänaseks halvas tehnilises seisukorras või hävinud. Kirikutes toimunud kunstivarade vargused on väga valusalt tabanud õigeusu pärandit, mis on erinevatel põhjustel, sh kollektsioneerimisväärtusest tingitud rahvusvahelise turu olemasolust, loonud olukorra, kus analoogse lahendusega ikonostaaside puhul ei saa enam rääkida terviklikult säilinud pildiprogrammist ja ehisdetailidest. Kõnealune ikonostaas on eriline, kuna säilinud on ikonostaasi tervik koos kõikide ikoonidega ning ka kuningaväravad.

19. sajandi keskel rajatud õigeusu kiriku hooned ja nende sisustus on olulised maamärgid, mis kõnelevad kohaliku elanikkonna religioossest enesemääratlemisest, aga ka ajaloolistest poliitilistest oludest, mis avaldasid mõju baltisakslaste rolli vähenemisele Eesti ala valitsemisel ja kulmineerusid omariikluse saavutamisega.

Omanik on välja toonud, et kirikuhoone ja ikonostaasi tehniline seisukord on halb. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu kohaselt on hoone tehniline seisukord aastatepikkuse hooldamatuse tõttu küll avariiline, kuid ikonostaas on ümbritsevaid tingimusi silmas pidades siiski heas seisukorras ning säilitanud lisaks kõrgele ajaloolisele väärtusele ka kunstilise väärtuse.

Omaniku hinnangul on ikonostaasi teoloogiline väärtus madal. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt ei hinnata mälestiseks tunnistamisel asja teoloogilist väärtust. Muinsuskaitseamet on eksperdihinnangus hinnanud asja kultuuriväärtust ajaloolisest, kunstilisest ja usundiloolisest aspektist lähtuvalt. Ikonostaasi usundilooline väärtus on kõrge, kuna tegu on olulise märgiga, mis viitab Eesti alal toimunud religioossele pluraliseerumisele 19. sajandi teisel poolel. Muinsuskaitseamet on hinnanud ikonostaasi oluliseks ja kõrge kultuuriväärtusega objektiks, millelaadset ja sama terviklikult säilinut kultuurimälestisena kaitse all ei ole. Tegu on valmimisajale iseloomuliku õigeusu kirikuruumi elementide komplekti näitega, mis väärib säilitamist.

Omanik on välja toonud, et neil vahendid kunstimälestise säilitamiseks puuduvad. Kultuurimälestiseks tunnistamine annab võimaluse omanikku konserveerimis- ja restaureerimistöödeks ette nähtud riigieelarveliste vahenditega toetada. Samuti on kultuurimälestiseks tunnistamise järel võimalik rakendada kultuuriväärtuse säilimiseks muinsuskaitseseaduse § 20 alusel vallasmälestise hoiulepaigutamist.

Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku hoone on tunnistatud ehitismälestiseks. Ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon, ikoonid ja aujärjetagune maal koos raamistusega on säilinud autentselt, mis muudab nende väärtuse kujundusliku tervikuna eriti kõrgeks. Tegu on iseseisvalt, st ka hoonest eraldi vaadelduna suure kultuuriväärtusega asjaga. Kolga-Jaani õigeusu kirik on tunnistatud ehitismälestiseks, kuid selle kaitse ei laiene hoones asuvatele vallasasjadele. Seetõttu on otstarbekas rakendada asja pikaajalise säilimise eesmärgil riiklikku kaitset. Mälestiseks tunnistamisega on võimalik luua eeldused Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsiooni, ikoonide ja aujärjetaguse maali koos raamistusega pikaajaliseks säilimiseks ja restaureerimiseks, mis säilitab ajaloolist substantsi.

Lisa 1 Mälestise koosseisu kuuluvate osade loend