Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2021
Avaldamismärge:RT III, 26.02.2021, 2

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 26.02.2021 nr 97

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 5 ja 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada punkt 2013 järgmiselt:
2013. Alates 1. märtsist 2021. a kuni 28. märtsini 2021. a (kaasa arvatud) võivad õppijad viibida ja liikuda üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, ainult siis, kui:
   1) õpet viiakse läbi üldhariduskoolide 1.–4. klassile;
   2) õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või ta sooritab praktilist õpet, eksameid või teste või osaleb olümpiaadidel;
   3) õpperuumis tagatakse tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine ning väljaspool õpperuumi järgitakse punktis 81 sätestatud nõudeid;
   4) järgitakse punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid;
   5) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Punktis nimetatud tingimusi ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel, ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele.“;

2) täiendada korraldust punktiga 2014 järgmises sõnastuses:
2014. Korralduse punktides 91–11 ja 13–20 sätestatut ei kohaldata alates 3. märtsist 2021. a kuni 28. märtsini 2021. a (kaasa arvatud) ning nimetatud asutustele ja tegevustele kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid:
   1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga, ning kui teiste isikutega hoitakse vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25% ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid, tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Piirangut ei kohaldata tegevustele koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata punkti 2013 kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas rühmas või klassis. Samuti ei kohaldata piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;
   2) välistingimustes on noorsootöö, sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 10 inimest, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Piirangut ei kohaldata tegevustele koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata punkti 2013 kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas rühmas või klassis. Samuti ei kohaldata piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele;
   3) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijad. Samuti on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused lubatud, kui nendes osalevad koolieelse lasteasutuse sama rühma lapsed või õpilased, kellele ei kohaldata punkti 2013 kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas klassis. Samuti on lubatud riigi sõjalise kaitsega, siseturvalisusega ja puudega isikutega, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenusega seotud tegevuste raames toimuvad spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused. Pealtvaatajad ei ole lubatud. Spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimisel siseruumides tuleb järgida punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid. Spordivõistluse ning spordi- ja liikumisürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Spordivõistluse ning spordi- ja liikumisürituse korraldaja tagab, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ja sisetingimustes osalejate arv kokku mitte rohkem kui 200 inimest ja välistingimustes mitte rohkem kui 250 inimest, kui on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 50 inimest, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   4) isikud ei või viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele, ning vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen. Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates võib viibida ja liikuda nimetatud kohtades asuvates toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides käesoleva punkti alapunktis 6 sätestatud tingimustel ja nimetatud kohtades asuvates teenuse osutaja teenindussaalides punktis 9 sätestatud tingimustel ning majutusteenuse kasutamiseks või sportimiseks ja treenimiseks käesoleva punkti alapunktis 1 sätestatud tingimustel;
   5) statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused siseruumides ei ole lubatud. Isikud ei või viibida ja liikuda meelelahutusteenuse osutamise kohas ning muuseumides ja näituseasutustes. Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Välistingimustes on nimetatud kohtades viibimine ja liikumine lubatud, kui teenuse osutaja või korraldaja tagab, et seal ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Tagatud peab olema, et nimetatud ürituste korraldamisel või teenuse osutamisel välistingimustes ei oleks osalejate arv rühmas rohkem kui 10 inimest ning et kokku ei puututa teiste rühmadega. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   6) toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis võib viibida ja liikuda, kui järgitakse punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid, teenuse osutaja tagab, et seal ei viibita ajavahemikus kella 18.00 kuni 06.00 ning ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50%. Ajavahemikus kella 18.00 kuni 06.00 võivad isikud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Teenuse osutaja peab müügi- või teenindussaalis tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Käesolevas alapunktis kehtestatud lahtiolekuaja ja täituvuse piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning lahtiolekuaja piirangut rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale ning parvlaeva pardal. Lahtiolekuaja piirangut ajavahemikus kella 18.00 kuni 06.00 ei kohaldata ka tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.“.

2. Korraldus jõustub 1. märtsil 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtumite arv on kogu maailmas, sealhulgas Eestis endiselt tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus praegusest suuremaks võib ohustada juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Korraldusega pikendatakse liikumisvabaduse piirangut, mille kohaselt alates 1. märtsist 2021. a ei toimu üldhariduskoolide koolihoonetes alates 5. klassist kohapealset õppetööd, et katkestada nakkusahelad ja takistada viiruse levikut. Seega ei või õppijad 1.–28. märtsini 2021. a õppehoonetes viibida ega seal liikuda. Õppehoonetes võib viibida ja liikuda üksnes erijuhtudel: kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, kui nad sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel, ning üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, või kui tegu on puudega isikutega. Võrreldes kehtivate piirangute ja meetmega ei või alates 1. märtsist 2021. a teiste haridusasutuste, sealhulgas kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide üliõpilased ja õpilased viibida kutseõppeasutuse või kõrgkooli õppehoonetes, välja arvatud korralduses sätestatud erandite puhul.

Samuti kehtestatakse lisapiirangud noorsootööle, sportimisele, treenimisele, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele sise- ja välistingimustes. Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused ei ole lubatud, välja arvatud mõned erandid, näiteks spordivõistlused, milles osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis esi- ja meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid. Täpsem erandite loetelu on avatud punkti 2014 alapunktis 3.

Üldjuhul ei ole lubatud statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused siseruumides. Isikud ei või viibida ja liikuda meelelahutusteenuse osutamise kohas ning muuseumides ja näituseasutustes. Välistingimustes on nimetatud tegevused lubatud korralduses sätestatud tingimustel, kuid palju piiratumal kujul kui seni. Näiteks on edaspidi nimetatud tegevuste läbiviimisel lubatava rühma suurus 10 inimest. Samuti kehtestatakse korraldusega lisapiirangud toitlustusettevõtete müügi- või teenindussaalis viibimise ja liikumise kohta.

Korralduses ette nähtud piirangud on vajalikud, sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning nakatumine ja selle kasvutempo tõusev. Seetõttu on korralduses toodud nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning üldiselt rahvatervise ja meditsiinisüsteemi toimepidevuse kaitseks. Korraldusega kehtestatavad piirangud on hinnatud erinevatest võimalikest alternatiividest tõhusateks ning isikute õigusi ja vabadusi võimalikult vähe piiravateks. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade või näiteks käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud. Piirangute kehtestamisel on arvestatud, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Muu hulgas on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud isikutele, kes saabuvad Eestisse välisriikidest.

Praegu on nakatumine kiires tõusutrendis, Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus nakatumine tõuseb. 25. veebruari 2021. a seisuga analüüsiti Eestis viimase ööpäevaga 4939 testi tulemust, nendest 1154 ehk 23,37% olid positiivsed. Kokku on kinnitatud 912 636 laboratoorset testi, millest 61 627 ehk 6,8% on positiivsed vastused. 25. veebruari 2021. a seisuga on haiglaravil haiglate edastatud andmete põhjal 504 patsienti, juhitaval hingamisel on 26 patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus 10 surmajuhtumit. Kokku on praeguseks Eestis surnud 567 koroonaviirusega nakatunud inimest. Viimase 14 päeva jooksul on tehtud testide seast osutunud positiivseks kokku 11 307 testi, mis teeb suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 850,81. Viimase 7 päeva jooksul on tehtud testide seast vanuserühmas 65-aastased ja vanemad osutunud positiivseks kokku 737 testi, mis on 11,64% kõigist sama perioodi nakatunutest. Suurenenud on nende inimeste hulk, kes põevad haigust asümptomaatiliselt.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json