Teksti suurus:

Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.10.2017
Avaldamismärge:RT III, 26.10.2017, 2

Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 23.10.2017 nr 39

Kaebuse asjaolud

15.10.2017 tegi riigi valimisteenistus kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused KOVVS § 542 sätestatud korras. 16.10.2017 kontrollis riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, pärast mida riigi valimisteenistuse juht allkirjastas elektroonilise hääletamise tulemused vastavalt KOVVS § 542 lõikele 10.

Kaebuse sisu

18.10.2017 esitas Virgo Kruve kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja kandideerib nendel valimistel ja on huvitatud, et 2017. a kohalike valimiste tulemus on kindlaks tehtud kooskõlas seadusega. Elektrooniliste häälte kogumine ja lugemine ei toimunud seaduse kohaselt. Vaidlustatav toiming on elektrooniliste häälte kokkulugemine 15.10.2017 ja 16.10.2017. Kaebaja leiab, et valimiste korraldamist ei saa riigi valimisteenistus edasi volitada teisele juriidilisele isikule vastavalt KOVVS § 18 lõikele 1 ja 4. Vabariigi Valimiskomisjoni 8.06.2017 otsusega nr 28 on kinnitatud elektroonilise hääletamise korraldajateks punkti 1 kohaselt riigi valimisteenistus ja Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). Seetõttu ei olnud tagatud riigi valimisteenistuse töötajate kontroll hääletamise läbiviimise, ehk häälte kogumise, hoidmise ja lugemiseks üleandmise kohta. RIA ei saa takistada oma töötajatel andmeid muuta või andmeid lisada. Järelikult ei saa olla kindel ka elektroonilise hääletamise lõppemisel kogutud andmete õigsuses. Ametnik ei näe arvutis toimuvat ja erinevalt pabersedelist, on elektroonilised andmed kopeeritavad 100% ilma jälgi jätmata. Samuti on võimalik tekitada või lisada faile ilma inimese poolt seda protsessi märkamata. Selliselt kogutud häälte päritolu, tõepärasust ja rikkumatust ei oleks riigi valimisteenistus saanud garanteerida.

Vaidlustatud toiming rikub kaebaja õigusi, kuna kaebaja kui kandidaat ei saa tõestada, kas eeldatavalt temale antud elektroonilised hääled olid samad, mis selgusid 16.10.2017 allkirjastatud tulemuses. Kuna elektroonilise hääletuse korraldajaks oli kaks juriidilist isikut, ei ole tagatud sedelite kogumise jälgitavus ehk ausus.

Elektroonilisel hääletamisel saab valijat identifitseerivaid vahendeid anda ka tema teadmata teisele inimesele, kes sooritab sellega elektroonilise hääletamise. Elektroonilise hääletamise korraldamisel tuleb täita kõiki nõudmisi, et hääli ei saaks tekkida ilma valimisõigusega inimese teadmata või korraldaja saaks lisada süsteemi hääli, mida valija ise ei ole andnud.

Rikkumisi esines ka kaheldaval meetodil saadud failide lugemisega. RKVS § 601 lõige 1 sätestab, et riigi valimisteenistus teeb kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused valimispäeval pärast kella 19.00. Vabariigi Valimiskomisjoni 8.06.2017 otsuse nr 28 punktis 30 andnud riigi valimisteenistusele kohustuse elektrooniliste häälte teistkordseks lugemiseks pärast valimispäeva. See on vastuolus RKVS § 601 lõikes 9 sätestatuga „Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata“. 15.10.2017 tulemused valimised.ee lehel ilmusid, kuid neid ei olnud miksitud vastavalt „IVXV“ raamistiku nõuetele. Kuna osa toiminguid häälte lugemisega jäi valimispäeval tegemata, lisaks miksimisele ka logifailide kontrollimine, pole tõestatud tulemuse õige kujunemine. Võib esineda olukord, et loetud hääled ei olnud logifailide järgi need samad, mis võeti valijatelt vastu. Seadus ei näe ette elektrooniliste häälte lugemist mõnel teisel päeval kui valimispäeval. See tähendab, et kahel päeval kasutati erinevat meetodit häälte lugemiseks. Kehtestamata ja puudu oli regulatsioon juhuks kui tulemused on erinevad.

Teadaolevalt ei allkirjastatud esialgset elektrooniliste häälte valimistulemust mitte 15.10.2017 vaid sellele järgneval päeval. Praegu on elektroonilise hääletamise kohta puudu esimese päeva allkirjastatud tulemus. Järelikult pole ka selge, et teisel päeval võrreldi miksimisega saadud tulemust sellega, mida nägid valimispäeva õhtul lugemise juures viibinud komisjoni liikmed. Valimistulemuse kujunemist tuleb tõestada häälte lugejatel ja praegu on selles suured lüngad. Kas teisel päeval olid üldse kohal nõutud ametnikud, nagu nõutud valimispäeval: vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust? Kaebaja soovib koopiat valimistulemuste lugemise protokollist mõlema päeva kohta.

Kokkuvõttes taotleb kaebaja elektroonilise hääletamise tulemuse tühistamist, sest häälte kogumisega tegeles mitte seadusega volitatud isik riigi valimisteenistus, vaid riigi valimisteenistus andis selle korraldamise RIA-le. Sellega oli rikutud kontroll häälte kogumise, hoidmise ja lugemiseks esitamise terviklikkuse üle.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Vaidlustatud toiming on KOVVS §-s 542 kohaselt läbi viidud elektrooniliste häälte lugemise toiming. Kaebaja kandideeris käesolevatel valimistel üksikkandidaadina Rakvere linnas ja leiab, et toiming rikub tema õigusi. Kaebuses ei ole toodud väiteid või tõendeid, mis põhjendaksid, et elektroonilise hääletamise tulemus ei oleks olnud õige, kuid kaebaja toob rea põhjendusi, miks elektrooniliste häälte lugemisel ei ole tema arvates järgitud seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu tulemus ei ole tema meelest usaldusväärne. Kaebaja leiab ka, et tema ei saa seetõttu tõestada, kas eeldatavalt temale antud hääled olid samad, mis selgusid 16.10.2017 allkirjastatud tulemustega. Sellest lähtuvalt võib vaidlustatud toiming rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kandidaadil on õigus veenduda, et tulemused tehakse kindlaks korrektselt. Järelikult on kaebaja huvitatud isikuks KOVVS § 64 mõttes ja kaebuse saab läbi vaadata.

2. Kaebaja leiab esmalt, et elektroonilise hääletamise korraldamine oli edasi volitatud RIA-le, kuid seadus sellist edasivolitamist ei võimalda. Vabariigi Valimiskomisjoni ei nõustu väitega, et elektroonilise hääletamise korraldamine on edasi volitatud RIA-le. Selles osas on riigi valimisteenistus juba esitanud oma selgituse 16.10.2017 Virgo Kruvele (kiri nr 12-19/17-9/4) ja Vabariigi Valimiskomisjon nõustub nende seisukohtadega. KOVVS § 19 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi valimisteenistuse ülesanne on korraldada elektrooniline hääletamine. RKVS § 482 lõige 1 sätestab, et elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus. Riigi valimisteenistus ei ole andnud elektroonilise hääletamise korraldamise pädevust ega vastutust üle ühelegi teisele osapoolele ning vastutab kogu protsessi eest algusest lõpuni. Vabariigi Valimiskomisjoni 8.06.2017 otsuses nr 28 on RIA nimetatud üheks e-hääletamise korraldajaks. Tema sellealane pädevus on sätestatud otsuse järgmises punktis – koguja. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses on sätestatud erinevate e-hääletamise korraldamise osapoolte ülesanded ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses RIAle antud nimetus „e-hääletamise korraldaja“ ei anna RIA-le valimiste korraldaja staatust. RIA täpsem roll e-hääletamise kogujana on sätestatud riigi valimisteenistuse ja RIA vahel sõlmitud lepingus, mille kohaselt pakub RIA elektroonilise hääletamise infosüsteemi majutus- ja haldamisteenust. Sellega ei ole elektroonilise hääletamise korraldamise pädevus üheski osas üle antud RIA-le, vaid RIA osutab kogumisteenust Vabariigi Valimiskomisjoni viidatud otsuses, elektroonilise hääletamise üldraamistikus ja lepingus määratletud ulatuses.

3. Kaebaja näeb oma õiguste rikkumist selles, et kuna RIA on kogumisteenuse osutaja, ei saa ta olla kindel, kas eeldatavalt temale antud hääled olid samad, mis tehti kindlaks 16.10.2017 allkirjastatud tulemustega. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et häälte kohalejõudmist verifitseeritakse registreerimisteenuse abil. Registreerimisteenuse osutaja on kogumisteenuse osutajast sõltumatu. 2017. a kohalikel valimistel on registreerimisteenuse osutajaks vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 8.06.2017 otsuse nr 28 punktile 3 SK ID Solutions AS. Registreerimisteenus registreerib ning kinnitab ajamärgendiga iga kogumisteenuse poolt edastatud krüpteeritud ja allkirjastatud hääle. Hääletamise lõppedes annab registreerimisteenus kõik ajamärgendid üle töötlejale (riigi valimisteenistusele). Samuti kontrollitakse andmeauditi käigus koguja ja registreerimisteenuse väljundi kooskõla.

4. Lisaks leiab kaebaja, et elektrooniliste häälte lugemisel ei järgitud seaduses sätestatud korda (kaebaja viitas küll RKVS § 601 lõikele 1, mis käsitleb elektrooniliste häälte lugemist Riigikogu valimistel, kuid kohalikel valimistel on kehtestatud sarnane kord KOVVS § 542 lõikes 1).

5. KOVVS sätestab, et riigi valimisteenistus teeb kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused valimispäeval pärast kella 19.00. Selle protseduuri käigus valimispäeval õhtul tehtavad toimingud on kirjeldatud KOVVS §-s 542. Seadus ei näe ette eraldi valimispäeva õhtul toimunud elektroonilise häälte lugemise protokolli allkirjastamist, kuid kokkulugemise protsess väljastab ka lugemistõendi, mida saab kasutada häälte avamise korrektsuse tõestamiseks.

6. KOVVS § 542 lõige 10 sätestab, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. See nõue on täidetud. 16.10.2017 viis riigi valimisteenistus läbi elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli, selle käigus loeti ka hääled teistkordselt. Toimingu juures viibisid ka neli Vabariigi Valimiskomisjoni liiget. Seaduses ei ole sätestatud, et see toiming peab olema läbi viidud just nimelt valimispäeval. Kaebaja väide, et hääli ei tohiks teist korda lugeda, ei ole kooskõlas hääletamistulemuste kontrollitavuse põhimõttega. Tulemuste õigsuses veendumiseks peab vajadusel olema võimalik hääled uuesti üle lugeda. Kaebaja soovitud toimingud nagu elektrooniliste häälte miksimine ja logifailide kontrollimine toimuski tervikluse kontrolli käigus. Kaebaja on ka õigesti märkinud, et mõlemal häälte lugemisel kasutati erinevat meetodit, kuid see ei mõjuta tulemuste õigsust, vastupidi – häälte miksimise järel on võimalik tõestada, et hääletamistulemused loeti algselt kokku korrektselt, st nii sisend- kui ka väljundhäälte dekrüpteerimine ja tulemi summeerimine annab sama resultaadi. Ülaltoodust tulenevalt on elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks tehtud seadusega kooskõlas.

7. Ülaltoodud põhjustel tuleb kaebus jätta rahuldamata.


Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.


Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

/otsingu_soovitused.json