Teksti suurus:

Argo Mõttuse kaebuse läbi vaatamata jätmine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.10.2017
Avaldamismärge:RT III, 26.10.2017, 8

Argo Mõttuse kaebuse läbi vaatamata jätmine

Vastu võetud 23.10.2017 nr 45

Kaebuse asjaolud ja sisu

21.10.2017 esitas Argo Mõttus kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete valimiste korraldajate otsuste ja toimingute peale.

Kaebaja taotleb volikogu liikmete valimiste hääletamistulemused kogu riigis täies ulatuses kehtetuks tunnistamist ja korraldada kordushääletamine Sainte-Laguë põhimõttel vaid hääletamissedelitega (KOVVS § 67) ajal, mil kodanikele (sh kaebajale) on tagatud vabad, üldised ja ühetaolised valimised salajase hääletamisega, muudetud on kõik diskrimineerivad seadused põhiseaduse ja inimõigustega kooskõlas olevaks ning kodanikele (sh kaebajale) on antud aega ja võrdseid ressursse neis sisalduvaid õigusi ka teostada.

Kaebaja taotleb tunnistada põhiseadusevastaseks KOVVS § 44 lg 2, § 46, lg § 47, § 48, § 49, § 51, § 53 ja kõik nendest tulenevad muud lõiked ja punktid, samuti analoogilised sätted Riigikogu valimise seaduses. Kaebaja taotleb põhiseadusevastaseks tunnistada ka KOVVS § 5 lg 5, MTÜS § 5, EKS § 127 lg 1 ja 2, KOVVS § 1 lg 3 ja § 56 ja § 561; kõik toimingud ja õigusaktid, mis lubavad Riigikogu liikmetel kandideerida kohalikel valimistel, ilma et nad ei peaks alla kirjutama vandele, et valituks osutumise korral astuvad nad Riigikogu liikme kohalt tagasi. Kaebaja taotleb samuti inimõiguste ja põhivabaduste rikkumise eest mittevaralise kahjuna hüvitist.

Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud, kuna talle ei ole tagatud ükski õigus, et oleks üldse võimalik vabadel valimistel võrdselt ja üleüldse osaleda, või et isegi käesoleva valimissüsteemi puhul oleks tagatud tema poolt antud hääle võrdne kaal teiste poolt antud häälega. Kaebaja leiab, et seadus ei taga salajast hääletamist elektroonilisel hääletamisel, tagatud ei ole häälte võrdne kaal, ning ei ole rahul elektroonilise hääletamise korraldusega. Kaebaja esitab ka muid väiteid puuduste kohta hääletamise korraldamises.

Juhul kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, palub kaebaja tähtaja ennistamist, sest et tal on raske ühiskondlikus elus osaleda.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Kaebuse esitamise õigus on KOVVS § 64 kohaselt üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Esitatud kaebusest ei nähtu, et esitatud väited hääletamise korraldamise puuduste saanuks kaebaja õigusi rikkuda. Sisuliselt on kaebuses hääletamise korraldamist puudutavad väited käsitatavad märgukirjana MSVS § 2 lõike 1 punkti 1 mõttes, millega tehakse adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. Samuti ei ole avalikes huvides valimiskaebuse esitamine võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades nr 3-4-1-35-05 p 10, 3-4-1-6-13 p 20, ja 3-4-1-31-14, p 16), samuti ei saa esitada kaebust üldist laadi kahtlustuste kontrollimiseks (3-4-1-10-15 p 10).

2. Elektroonilise hääletamise toimingute vaidlustamise kohta selgitab Vabariigi Valimiskomisjon täiendavalt, et elektroonilise hääletamise tulemused tehakse kindlaks KOVVS § 542 sätestatud korras. KOVVS § 542 lõige 10 sätestab, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. See toiming leidis aset 16.10.2017. Seetõttu ka juhul kui aktsepteerida, et elektroonilise hääletamise toiminguid saab vaidlustada mitte ainult pärast e-hääletamise lõppemist (11.10.2017), vaid ka pärast elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist (16.10.2017), ei ole kaebus esitatud KOVVS § 66 lõikes 1 sätestatud kolmepäevast tähtaega järgides.

3. Kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Vastavalt KOVVS § 65 lõikele 3 ennistab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse esitamise tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Ühtegi põhjust kaebetähtaja ületamise kohta kaebaja esitanud ei ole, märkides vaid, et tal on raske ühiskondlikus elus osaleda. Seetõttu ei pea Vabariigi Valimiskomisjon võimalikuks kaebuse esitamise tähtaega ennistada.

4. Ülaltoodust tulenevalt jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata.


Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Argo Mõttuse kaebus läbi vaatamata.


Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

/otsingu_soovitused.json