Teksti suurus:

Kalapüügiseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.1996
Avaldamismärge:

Kalapüügiseadus

AVALDATUD :
RT I 1995, 80, 1384
REDAKTSIOON :
RK s 17.04.96 nr.  165 jõust.24.04.96
RT I 1996, 27,  567
 
                        KALAPÜÜGISEADUS
 
               Vastu võetud 27. septembril 1995.
 
                          1. peatükk
 
                           ÜLDSÄTTED
 
     Paragrahv 1. Seaduse ülesanne
 
     Käesolev seadus reguleerib suhteid kalapüügil ja veetaimede
kogumisel.
 
     Paragrahv 2. Seaduse kohaldamine
 
     (1) Käesolev seadus kehtib Eesti Vabariigi majandusvööndis
niivõrd, kuivõrd majandusvööndi seaduses (RT 1993, 7, 105) ei
ole sätestatud teisiti.
 
     (2) Käesolev seadus ei reguleeri suhteid kalade
kasvatamisel ja püügil kalakasvatuslikes rajatistes nagu tiigid,
sumbad, basseinid.
 
     (3) Käesoleva seaduse sätted kalapüügiandmete esitamise
kohustuse kohta laienevad Eesti lipu all sõitvale laevale
väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat vett.
 
     Paragrahv 3. Kalapüük ja veetaimede kogumine
 
     (1) Kalapüük on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille
eesmärgiks on kala ja jõesilmu, jõevähi ning teiste
veeselgrootute (edaspidi kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või
surmamise teel.
 
     (2) Veetaimede kogumine on käesoleva seaduse tähenduses
agariku (Furcellaria lumbricalis) püük merest.
 
     Paragrahv 4. Kalapüügi ja veetaimede kogumise põhinõue
 
     Kalapüügil ja veetaimede kogumisel tuleb säilitada nende
varude taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida
ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemis.
 
     Paragrahv 5. Omandiõigus
 
     (1) Püüdja omandiõigus kalale tekib hõivamisega, kui see ei
ole vastuolus käesoleva seadusega ja ei rikuta teiste isikute
õigusi. Kala on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.
 
     (2) Agarik meres on riigi omandis. Kaldale uhutud agarik on
kaldal asuva kinnisasja omaniku omandis.
 
     (3) Omandiõigus veekogule on kehtestatud veeseadusega (RT I
1994, 40, 655).
 
     Paragrahv 6. Kalapüügiõigus
 
     (1) Riigile ja kohalikule omavalitsusüksusele kuuluval
avalikul veekogul ning eraomanikule kuuluval avalikuks
kasutamiseks määratud veekogul on igaühel õigus kinnisasja
omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega ja
harrastusliku kalapüügi vahenditega käesolevas seaduses ja selle
alusel sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse
paragrahvides 8, 10 ja 11 loetletud juhud.
 
     (2) Kuni 20 m samasügavusjooneni merel ning kaldast
arvates kuni ühe km laiusel veealal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järvel on rannaküla alalisel elanikul õigus kinnisasja omanikule
kahju tekitamata kala püüda piiratud arvu kutselise kalapüügi
vahenditega käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud
korras. Rannaküla käesoleva seaduse tähenduses on merega või
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvega piirnev haja- või
tiheasustusala, mille piiritleb kohalik omavalitsus.
 
     (3) Veekogu omanikul on õigus käesolevas seaduses
sätestatud juhtudel ja korras kala püüda, kalapüüki korraldada
või kalapüük keelata. 
 
     (4) Õigus püüda kala kutselise kalapüügi vahenditega tekib
isikul, kes äriseadustikuga (RT I 1995, 26 - 28, 355; 57, 976)
sätestatud korras on kantud või kantakse ettevõtjana
äriregistrisse.
 
     (5) Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud
avalikuks kasutamiseks, võivad teised isikud kala püüda veekogu
omaniku loal.
 
     (6) Siseveekogude poolt üleujutatud maa-alal võivad teised
isikud kala püüda maaomaniku loal. Vee taganemisel kuivale
jäänud kalad kuuluvad maaomanikule. Maaomanik ei tohi teha
üleujutatud maa-alale rajatisi, mis takistavad kalade
tagasiminekut veekogusse.
 
     (7) Keegi ei tohi kedagi takistada kasutamast kõiki
käesolevas paragrahvis loetletud kalapüügiõigusi.
 
     (8) Saarel võivad omavalitsused omavahelisel kokkuleppel
laiendada rannaküla alalise elaniku mõistet saare kõigile
elanikele.
 
     Paragrahv 7. Kalapüügiõiguse teostamine
 
     (1) Ühe käsiõngega kalapüügiõigus vormistamist ei vaja.
 
     (2) Harrastusliku kalapüügi vahenditega kalapüügiõigus
vormistatakse riigilt ostetud kalastuskaardiga.
 
     (3) Kalapüügilubade väljaandmise või kalapüügipiirkondade
rendileandmisega riigi omandis olevatel veekogudel teostavad
riigi nimel kalapüügiõigust:
     1) Keskkonnaministeerium majandusvööndis, merel alates 20 m
samasügavusjoonest kuni majandusvööndi piirini, Peipsi, Lämmi-
ja Pihkva järvel ning mitme maakonna piires asuvatel veekogudel.
Keskkonnaminister võib mitme maakonna piires asuval siseveekogul
kalapüügiõiguse teostamise kas osaliselt või täielikult üle anda
ühele maavanematest, kutselise kalapüügiõiguse teostamise
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maavanemale maakonnaga piirneval
akvatooriumi osal või rannaküla alalise elaniku kalapüügiõiguse
teostamise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kohalikule
omavalitsusele viimase nõusolekul;
     2) maavanem käesoleva lõike punktis 1 nimetamata
siseveekogul, piiriveekogul ja kutselise kalapüügi osas merel
kuni 20 m samasügavusjooneni. Keskkonnaminister võib maavanema
ettepanekul ja omavalitsuse nõusolekul kalapüügiõiguse
teostamise siseveekogudel üle anda omavalitsusele;
     3) omavalitsus oma haldusterritooriumiga piirneval merel
kuni 20 m samasügavusjooneni rannaküla alalise elaniku
kalapüügiõiguse osas.  Omavalitsus võib kalapüügiõiguse
teostamise üle anda maavanemale.
 
     (4) Kalapüügilubade väljaandmisega majandusvööndis teostab
riigi nimel kalapüügiõigust Keskkonnaministeerium.
 
     (5) Kohaliku omavalitsuse omandis olevatel veekogudel
teostab kalapüügiõigust kohalik omavalitsus kalapüügipiirkondi
rendile andes või kalapüügilubasid väljastades.
 
     (6) Kalapüügipiirkonna rentnik või püügiloa valdaja teostab
renditud või ostetud kalapüügiõigust rendilepingus ja
kalapüügiloas sätestatud tingimustel, arvestades käesolevas
seaduses ja selle alusel kehtestatud kitsendusi.
 
     (7) Eraveekogul teostab kalapüügiõigust veekogu omanik
iseseisvalt, arvestades käesolevas seaduses ja selle alusel
kehtestatud kitsendusi.
 
     (8) Mitme kinnisasja piires oleval veekogul teostatakse
kalapüügiõigust omanike kokkuleppel või ühtse kalapüügipiirkonna
moodustamisega.
 
     (9) Kalapüügiõiguse teostamisel majandusvööndis,
territoriaalmerel ja piiriveekogudel on aluseks rahvusvahelised
lepingud.
 
     (10) Omavalitsuse territooriumiga piirneva mere, Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järve akvatooriumi osi jaotavad omavalitsused
omavahelise kokkuleppe alusel. Kui omavalitsused ei jõua
akvatooriumi jaotamises kokkuleppele, teeb seda
keskkonnaminister, lähtudes võrdsete kauguste printsiibist.
Akvatooriumi jaotamise kokkulepped või keskkonnaministri otsused
tuleb säilitada Keskkonnaministeeriumis ja maavanema kantseleis.
 
     (11) Kalapüügiõiguse üleandmise otsus tuleb tühistada, kui
kalapüügiõiguse teostamisel ei täideta kõiki käesolevas seaduses
ja selle alusel kehtestatud nõudeid.
 
                          2. peatükk
 
                    KALAPÜÜGI  KORRALDAMINE
 
     8. Kalapüügipiirkond
 
     (1) Kalapüügipiirkond on merel kuni 20 m samasügavusjooneni
ning teistel veekogudel kalavarude ja püügikohtade otstarbekaks
jaotamiseks, kasutamiseks ja kaitseks või looduslikul veekogul
kalakasvatuseks kindlaksmääratud ja registreeritud veeala, mis
võib olenevalt selle moodustajast olla:
     1) riigi kalapüügipiirkond;
     2) kohaliku omavalitsuse kalapüügipiirkond;
     3) eraomaniku kalapüügipiirkond.
 
     (2) Kalapüügipiirkonna moodustab kalapüügiõigust teostav
isik ja registreerib maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud
korras.
 
     (3) Kalapüügipiirkonna majandamise aluseks on
kalapüügiõigust teostava isiku kinnitatud majandamiskava, milles
nähakse ette püüniste ja püügikohtade jaotamise kord, koelmute,
püügikohtade ja kalavarude kaitse abinõud ning nõuded
püügiandmete esitamiseks.
 
     (4) Kalapüügipiirkond loetakse moodustatuks selle
registreerimise päevast. Kalapüügipiirkonda ei registreerita,
kui puudub kinnitatud majandamise kava.
 
     (5) Kalapüügipiirkonna moodustamine ei lõpeta igaühe
kalapüügiõigust ühe käsiõngega ja harrastusliku kalapüügi
vahenditega kõikidel veekogudel ning rannaküla alalise elaniku
kalapüügiõigust piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega
merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, välja arvatud käesoleva
paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhul.
 
     (6) Riigi või kohaliku omavalitsuse kalapüügipiirkonna
rentnik või eraomandusliku kalapüügipiirkonna omanik võib
siseveekogudel registreeritud kalapüügipiirkonnas kalapüüki
maavanema nõusolekul keelata või sisse seada täiendava tasu
kalapüügiloa või kalastuskaardi eest, kui ta on teinud kulutusi
veekogu kalavarude rikastamiseks.
 
     (7) Kalapüügipiirkonna sisse ei arvestata rahvusparkide ja
looduskaitsealade reservaatide territooriumil asuvaid
veekogusid, teistel kaitsealustel territooriumidel võib
kaitse-eeskiri seada kalapüügile täiendavaid kitsendusi.
 
     Paragrahv 9. Kalapüügipiirkonna rentimine
 
     (1) Kalapüügipiirkonna rendileandmisega antakse rentnikule
õigus kalapüügiks ainult rendilepingus sätestatud tingimustel.
 
     (2) Kalapüügipiirkonda saab rentida ainult tähtajalise
rendilepingu alusel.
 
     (3) Kalapüügipiirkonna muutmisel muudetakse vastavalt ka
rendilepingut. Rendilepingut võib ennetähtaegselt lõpetada
rentniku soovil ja juhul, kui rentnik rikub rendilepingu
tingimusi või käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud
kalapüügikorda. Renditud kalapüügiõiguse edasimüük on keelatud.
 
     (4) Kalapüügipiirkonda saab rentida kalapüügipiirkonda
arvatud veekogude või nende osade kõikide omanike nõusolekul.
 
     (5) Omanik võib jätta kalapüügipiirkonna välja rentimata.
 
     (6) Kalapüügipiirkonna võivad rendile võtta rannaküla
alalised elanikud või nende ühendused, äriseadustikuga
sätestatud korras registreeritud ettevõtjad või nende ühendused
või juriidilise isiku õigustes harrastuskalastajate ühendused.
 
     (7) Kalapüügipiirkonna rendilepingu tüüpvormi ja selle
sõlmimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
 
     Paragrahv 10. Ühe käsiõngega kalapüük
 
     (1) Igaüks tohib kalastuskaardita või kalapüügiloata ning
kalapüügipiirkonda rentimata püüda ühe käsiõngega kala käesoleva
paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatud tingimustel.  Käsiõnge
kirjelduse kehtestab kalapüügieeskiri.
 
     (2) Ühe käsiõngega võib kala püüda riigile ja
omavalitsusele kuuluval avalikul veekogul või eraomanikule
kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades
käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kitsendusi.
 
     (3) Kinnisasja omaniku loal võib ühe käsiõngega kala püüda:
     1) eraomanikule kuuluval veekogul, mis ei ole määratud
avalikuks kasutamiseks;
     2) siseveekogude poolt üleujutatud maa-alal;
     3) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud
veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.
 
     Paragrahv 11. Harrastuslik kalapüük
 
     (1) Igaüks tohib käesolevas seaduses või selle alusel
kehtestatud kitsendusi arvestades kalapüügiloata ning
kalapüügipiirkonda rentimata kalastuskaardi alusel tegelda
harrastusliku kalapüügiga:
     1) spinningu, vedeli, sikuti, lendõnge, ankurdamata unna ja
enam kui ühe käsiõngega kõikidel veekogudel, arvestades
käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tingimusi;
     2) allveekalapüügivahenditega, kasutamata akvalangi,
kõikidel veekogudel;
     3) haakeõngega üksnes merel ning Peipsi , Lämmi- ja Pihkva
järvel.
 
     (2) Harrastusliku kalapüügi vahendite kirjelduse kehtestab
kalapüügieeskiri.
 
     (3) Kinnisasja omaniku loal võib harrastusliku kalapüügi
vahenditega kala püüda:
     1) eraomanikule kuuluval veekogul, mis ei ole määratud
avalikuks kasutamiseks;
     2) siseveekogude poolt üleujutatud maa-alal;
     3) erakalapüügipiirkonda arvatud veekogul;
     4) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud
veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.
 
     Paragrahv 12. Kalastuskaart
 
     (1) Kalastuskaart on kirjalik luba kalapüügiks
harrastusliku kalapüügi vahenditega.
 
     (2) Kalastuskaardil on ühesugune vorm ja hind kogu Eesti
territooriumil, välja arvatud siiapüügil Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järvel.  Kalastuskaardi vormi, hinna ja väljaandmise
korra kehtestab keskkonnaminister.
 
     (3) Kalastuskaardile kantakse lubatud püügivahendid,
olulisemad kalapüügikitsendused ja piirkonnad, kus kalastuskaart
ei kehti.
 
     (4) Kalastuskaart on nimeline ja seda ei tohi anda
kolmandale isikule.
 
     (5) Keskkonnaministril on õigus määrata piirkonnad, kuhu
kalastuskaartide müük on piiratud. Nendes piirkondades kehtib
kalastuskaart koos lisalehega.
 
     Paragrahv 13. Kutseline kalapüük
 
     (1) Kutseline kalapüük on:
     1) kala või agariku püük äriseadustikuga sätestatud korras
registreeritud ettevõtja poolt kalapüügipiirkonna rendilepinguga
või kalapüügiloaga määratud püügivahenditega ja tingimustel,
arvestades käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
kitsendusi;
     2) rannaküla alalise elaniku kalapüük piiratud arvu
kutselise kalapüügi vahenditega merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järvel ühe kuni kolme nakkevõrguga või ühe kuni ühe meetri
kõrguse ääremõrraga või kuni 250-st õngekonksust koosneva
põhjaõngejadaga.
 
     (2) Kutseliseks kalapüügiks lubatud püügivahendite loetelu
ja kirjelduse sätestab kalapüügieeskiri.
 
     (3) Kutseline kalapüük toimub:
     1) renditud kalapüügipiirkonnas rendilepingu alusel.
Rendilepinguga võidakse nõuda rentniku volitust kalapüüdjale,
kui kalapüüdjaks ei ole rentnik ise;
     2) kalapüügipiirkonda mittearvatud veekogul või selle osal
Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väljastatud
kalapüügilubade alusel;
     3) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud
vahenditega omavalitsuse väljastatud lubade alusel, sõltumata
sellest, kas püügikoht on arvatud kalapüügipiirkonda või mitte.
 
     (4) Lubatud väljapüügi mahud ja kalapüügivahendite
kitsendused kutselisel kalapüügil:
     1) lubatud aastase väljapüügi mahud riigi ulatuses
rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide nagu räime, kilu,
tursa ja lõhe osas kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades
kalavarude seisundit ja rahvusvahelisi lepinguid;
     2) maakondade kaupa kehtestab püügivahendite arvu ja
vajadusel ka lubatud väljapüügi mahud keskkonnaminister, võttes
aluseks teadusuuringud ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud
väljapüügimahud;
     3) lubatud püügivahendite arvu ja vajadusel ka lubatud
väljapüügi mahud püügipiirkondade ja omavalitsuste kaupa
kehtestab maavanem oma otsusega, võttes aluseks
keskkonnaministri poolt maakonnale määratud arvud;
     4) lubatud püügivahendid rannaküla alalisele elanikule
piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega määrab omavalitsus
kalapüügiloaga, võttes aluseks maavanema määratud arvud.
Omavalitsuse omandis olevatele veekogudele määrab omavalitsus
nii püügivahendite lubatud arvu kui vajadusel ka lubatud
väljapüügi mahud;
     5) lubatud püügivahendite arvu ja vajadusel ka lubatud
väljapüügi mahud väljaspool kalapüügipiirkonda või üksikul
siseveekogul määrab kalapüügiloaga loa väljaandja, kui seda ei
ole teinud keskkonnaminister, võttes aluseks kehtestatud
püügivahendite arvu või väljapüügimahu.
 
     (5) Vajadus lubatud väljapüügimahtude määramiseks tuleneb
kalavarude ohustatusest, rahvusvahelistest lepingutest ja
kalapüügistatistikast ning selle vajaduse kehtestab
keskkonnaminister.
 
     (6) Kutseliseks kalapüügiks kõigi kalapüügieeskirjaga
lubatud kalapüügivahenditega on kalapüügipiirkonna rentimise ja
kalapüügiloa saamise õigus äriseadustikuga sätestatud korras
registreeritud ettevõtjatel või nende ühendustel. 
 
     Paragrahv 14. Teadus- ja eriotstarbeline kalapüük
 
     (1) Riigi omandis olevatel veekogudel annab püügiloa
teaduslikeks uuringuteks või eriotstarbeliseks kalapüügiks
Keskkonnaministeerium. Nimetatud püügiloaga võidakse lubada
püüda kala, arvestamata piiranguid, mis on kehtestatud kalapüüki
reguleerivate õigusaktidega. Kalapüük on eriotstarbeline, kui
seda tehakse kalavarude rikastamise eesmärgil kalamarja
kogumiseks kalakasvandusele, kalade ümberasustamiseks, kalade
hukkumise vältimiseks ja veekogu ökosüsteemi parandamiseks.
 
     (2) Teadus- või eriotstarbeliseks kalapüügiks era- või
kohaliku omavalitsuse omandis olevatel veekogudel annab püügiloa
veekogu omanik.
 
     Paragrahv 15. Kalapüügiõiguse tasustamine
 
     (1) Kalapüügiõigus kutselise kalapüügi ja piiratud arvu
kutselise kalapüügi vahenditega riigile ja kohalikule
omavalitsusele kuuluvatel veekogudel on tasuline. Tasu määrab
igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügivahendi
liigist, selle püügivõimsusest ja püügipiirkonna eripärast. Tasu
ei või ületada kolme protsenti väljapüütava kalakoguse
harilikust väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes
4 sätestatud juhul.
     (RK s 17.04.96 nr. 165 jõust.24.04.96 - RT I 1996, 27, 567)
 
     (2) Püügiload teaduslikuks kalapüügiks kõikidele
veekogudele ja eriotstarbeliseks kalapüügiks riigi omandis
olevatele veekogudele väljastatakse tasuta.
 
     (3) Kalapüügilubade vormi ja nende väljastamise korra
riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvatel veekogudel
kehtestab Vabariigi Valitsus.
     (RK s 17.04.96 nr. 165 jõust.24.04.96 - RT I 1996, 27, 567)
 
     (4) Kalapüügiõiguse tasu välislaevadele Eesti
majandusvööndis või kalapüügiõiguse tasu Eesti lipu all
sõitvatele laevadele kalapüügi eest lepingu alusel väljaspool
Eesti jurisdiktsiooni asuval veealal määrab rahvusvaheline
kokkulepe.
     (RK s 17.04.96 nr. 165 jõust.24.04.96 - RT I 1996, 27, 567)
 
     (5) Vähipüügiloa hinna, vormi ja väljastamise korra
kehtestab keskkonnaminister. Püügivahendite loetelu ja
kirjelduse sätestab kalapüügieeskiri.
     (RK s 17.04.96 nr. 165 jõust.24.04.96 - RT I 1996, 27, 567)
 
     (6) Kui isik on tasunud õiguse eest püüda kala mitme
erineva püügivahendiga, võib ta kõiki neid püügivahendeid
samaaegselt kasutada.
     (RK s 17.04.96 nr. 165 jõust.24.04.96 - RT I 1996, 27, 567)
 
     Paragrahv 16.  Piiratud püügivõimalustest tingitud
kitsendused
 
     (1) Kui rannaküla alaliste elanike taotlused
kalapüügilubade saamiseks ületavad maavanema poolt lubatud
püügivahendite arvu või lubatud väljapüügi mahtu, vähendab
omavalitsus püügivahendite või püügipäevade arvu või kehtestab
püügilubade saamise järjekorra.
 
     (2) Kui sama veeala taotlevad kalapüügipiirkonnana rentida
mitu isikut, langetatakse otsus kalapüügipiirkonna kalavarude
kaitseks ja taastootmiseks parema majandamise kava esitanud
isiku kasuks enampakkumiseta.
 
     (3) Kui kalavarud ei võimalda kutselise kalapüügiga
tegelevate isikute poolt taotletud püüniste arvu või
väljapüügimahtu, vähendatakse mõlemat kõigi taotluste osas
võrdeliselt. Piiratud püügivõimaluste korral võib kutselist
kalapüüki alustavale ettevõtjale kalapüügiõigust omava ettevõtja
arvelt kalapüügiluba anda vaid viimase nõusolekul.
 
     (4) Kui rannaküla alalise elaniku ja kutselise kalapüügiga
tegelevate isikute taotlused ühele ja samale veealale ületavad
lubatud püügivahendite arvu või väljapüügimahtu, vähendatakse
võrdeliselt nii esimeste kui teiste taotluste osas kas püüniste
arvu või väljapüügimahtu. Püüniste arvu või väljapüügimahu
suurendamisel sellel veealal suurendatakse võrdeliselt nii
rannaküla alalistele elanikele kui kutselise kalapüügiga
tegelevatele isikutele kas püüniste arvu või väljapüügimahtu.
 
     Paragrahv 17. Kalapüügi ja veetaimede kogumise eeskiri
(edaspidi kalapüügieeskiri)
 
     (1) Kalapüügikorra kõigil veekogudel ja veetaimede kogumise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga. 
 
     (2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:
     1) kalapüügi keeluajad ja -alad;
     2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused;
     3) püügivahendite ja -viiside piirangud ja nõuded;
     4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus.
 
     (3) Kaaspüük käesoleva seaduse tähenduses on püügiloaga
lubatud kalaliigi kõrval püünisesse sattunud ja väljapüütud
alamõõdulised kalad või teised kalaliigid.
 
                          3. peatükk
 
            KALAPÜÜGI  ARVESTUS  JA  REGULEERIMINE
                   NING  KALAVARUDE  KAITSE
 
     Paragrahv 18.  Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise
kohustuslikkus
 
     (1) Kalastuskaardi, kalapüügiloa või rendilepingu alusel
kala või veetaimi püüdev isik on kohustatud esitama püügiandmed
Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
 
     (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kord laieneb
erakalapüügipiirkonna omanikule, omavalitsusele tema poolt
väljastatud kalapüügilubade osas ja Eesti lipu all sõitvale
laevale, olenemata püügikohast.
 
     (3) Kalapüügiandmete arvestust maakonnas korraldab
maavanem.
 
     (4) Andmed tuleb esitada ka kaaspüügina kalapüünistes
hukkunud imetajate ja lindude kohta.
 
     (5) Kala esmakokkuostja esitab andmed kala ostu kohta
kalapüügiõigust omavalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud
korras.
 
     Paragrahv 19. Kalapüügi kitsendamine
 
     (1) Kalapüüki kitsendatakse kalapüügieeskirjaga ning
püügimahtude, lubatud püüniste liikide ja arvu kehtestamisega,
arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja Eesti seadusi.
 
     (2) Kalapüügikitsenduste aluseks on teadusuuringud ja
kalapüügi statistilised andmed.
 
     (3) Kalavarude ohustatuse korral kehtestab
keskkonnaminister kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul
ajutised püügikitsendused.
 
     Paragrahv 20. Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid.
 
     (1) Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on veekogudel
keelatud:
     1) muuta veekogu põhja ja kallaste profiili;
     2) takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel;
     3) vee reostamine ja veekogu risustamine;
     4) rikkuda või hävitada veekogule või selle äärde
paigaldatud märke, silte ja muid rajatisi.
 
     (2) Kalapüügil on keelatud püüda kala, mille pikkus
värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust.
Alamõõdulise kala kaaspüügi tingimused sätestatakse
kalapüügieeskirjaga.
 
     (3) Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on keelatud heita
tagasi vette püütud kalu ja veetaimi, kui need on kaotanud
eluvõime.
 
     (4) Keelatud on püüda kala vahenditega ja viisil, mis
põhjustavad kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise,
nagu püük elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega,
tulirelvade ja lõhkelaengutega.
 
     (5) Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja
püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.
 
     (6) Keelatud on:
     1) müüa alamõõdulist kala;
     2) müüa ja transportida värsket kala veekogu kaldal, kus
selle püüdmine on keelatud;
     3) müüa, transportida ja töödelda värsket kala, mille
päritolu ei ole tõendatav.
 
     Paragrahv 21. Veekogude omanike ja valdajate kohustus
kalavarude kaitsel
 
     Veekogu omanik ja valdaja on kohustatud korraldama
kalavarude kaitset tema omandis või valduses oleval veekogul.
 
     Paragrahv 22. Kalade maaletoomine või veekogudesse
asustamine
 
     (1) Eestis looduslikult mitteesinevate liikide eluskala või
muid veeorganismide liike või nende viljastatud marja tohib
maale tuua ainult keskkonnaministri loal.
 
     (2) Kalade veekogudesse asustamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus.
 
     Paragrahv 23. Keskkonnaekspertiis
 
     Hoonete ja rajatiste püstitamiseks ning muude tööde
tegemiseks, mis võivad kahjustada kalavarusid, tuleb teha
keskkonnaekspertiis Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
 
                          4. peatükk
 
                          LÕPPSÄTTED
 
     Paragrahv 24. Järelevalve
 
     Kalapüügialaste õigusaktide täitmist kontrollivad seadusega
volitatud ja Vabariigi Valitsuse volitatud järelevalveasutused.
 
     Paragrahv 25. Vastutus kalapüügialase õiguserikkumise eest
ja kahjude hüvitamine
 
     (1) Füüsilised isikud, kes rikuvad kalapüügialaseid
õigusakte, kannavad distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või
tsiviilvastutust vastavalt seadustele.
 
     (2) Juriidiline isik kannab tsiviilvastutust vastavalt
käesolevale seadusele. Juriidilise isiku haldusvastutus on:
     1) kalapüügi korraldamise eest keeluajal või -alal või
loata -
     rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud väljapüütud
kala koguse hariliku väärtuse viiekordses ulatuses, kuid mitte
vähem kui 10 000 krooni;
     2) kalapüügi korraldamise eest püügikorda, loa või
rendilepingu tingimusi rikkudes -
     rahatrahv kuni 10 000 krooni;
     3) kalamüügi korraldamise eest müügitingimusi rikkudes -
     rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud kalakoguse
hariliku väärtuse viiekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 
2 000 krooni; 
     4) järelevalveasutuste ettekirjutuste täitmata jätmise eest
     - rahatrahv kuni 10 000 krooni.
 
     (3) Halduskaristuse juriidilisele isikule kalapüüki
reguleerivate õigusaktide rikkumise eest määrab halduskohtunik.
Halduskaristuse määramisel kasutatakse haldusõiguserikkumiste
seadustikuga (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33,
539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12,
202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620;
46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995,
4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29,
358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005;
59, 1006; 62, 1056) sätestatud menetluse korda.
 
     (4) Kalavarudele tekitatud ja tekitatav kahju tuleb
hüvitada.  Hüvituse ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil
kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused
kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
     Paragrahv 26. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine
 
     (1) Tunnistatakse kehtetuks:
     1) Eesti Vabariigi kalapüügiseaduse (RT 1991, 43, 516)
paragrahvid 1 - 28;
     2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti Vabariigi
kalapüügiseaduse rakendamise kohta" (RT 1991, 43, 517).
 
     (2) Eesti Vabariigi kalapüügiseaduse (RT 1991, 43, 516)
paragrahvid 29 ja 30 kaotavad kehtivuse kalakapitali seaduse
jõustumise päeval.
 
     Paragrahv 27. Seaduse jõustumine
 
     Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril.
 
                             Riigikogu esimees  Toomas Savi