Teksti suurus:

Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.11.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT III, 27.08.2021, 4

Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele

Vastu võetud 28.05.2021 nr 212
RT III, 29.05.2021, 1
jõustumine 01.06.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
01.06.2021RT III, 01.06.2021, 802.06.2021
15.07.2021RT III, 16.07.2021, 219.07.2021
13.08.2021RT III, 13.08.2021, 101.09.2021
23.08.2021RT III, 23.08.2021, 126.08.2021
27.08.2021RT III, 27.08.2021, 129.08.2021, kehtib kuni 27.11.2021

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 28 lõikes 8 sätestatut kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded, et vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiguskoldest väljapoole levikut, järgmiselt:
[RT III, 01.06.2021, 8 - jõust. 02.06.2021]

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus või kellel tervishoiuteenuse osutaja tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tulemus on positiivne (edaspidi haige), on keelatud alates diagnoosimisest või testi tulemuse teada saamisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui haige on saanud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korralduse lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab haigega koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud haigega lähikontaktis (edaspidi lähikontaktne), on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda 10-kalendripäevase perioodi jooksul. Isikul, kes elab haigega koos või viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige punktis 1 nimetatud SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Isikul, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haigega viimasest lähikontaktis olemisest arvates.

4. Punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata, kui lähikontaktsel puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korralduse lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast siis, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui ta on tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  4) kui ta on isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine;
  5) kui alapunktis 4 nimetatud isik on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui tal on välistatud igasugune kontakt temaga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva haigega;
  8) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  81) [kehtetu - RT III, 27.08.2021, 1 - jõust. 28.11.2021]
  9) kui ta on kuni 12-aastane isik, kelle lähikontakt haigega leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis ning kui ta selle järgselt võtab osa üksnes lapsehoiuteenuse osutamisest, koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest;
[RT III, 13.08.2021, 1 - jõust. 01.09.2021]
  10) kui ta on 12–18-aastane isik, kelle lähikontakt haigega leidis aset üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, kes on teinud viivitamatult SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus peab olema negatiivne, ja kes võtab osa üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest. Nimetatud isik on kohustatud tegema SARS-CoV-2 RT PCR kordustestimise mitte hiljem kui 72 tundi pärast lähikontaktsuse tuvastamist, mille tulemus peab olema negatiivne. Käesolevas alapunktis sätestatut kohaldatakse isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks.
[RT III, 13.08.2021, 1 - jõust. 01.09.2021]

5. Punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata lähikontaktse suhtes, kes:
  1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva (edaspidi läbipõdenu);
[RT III, 16.07.2021, 2 - jõust. 19.07.2021]
  2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritud);
[RT III, 23.08.2021, 1 - jõust. 26.08.2021]
  3) on võrdsustatud vaktsineerituga (edaspidi vaktsineerituga võrdsustatu). Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemise või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 1 sätestatut.
[RT III, 23.08.2021, 1 - jõust. 26.08.2021]

6. Punktis 5 nimetatud maksimaalse kaitse saavutamise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria ja Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saavutamise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saavutamise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.
[RT III, 23.08.2021, 1 - jõust. 26.08.2021]

7. [Kehtetu - RT III, 01.06.2021, 8 - jõust. 02.06.2021]

8. Korralduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka isikutele, kes on lähikontaktsed korralduse jõustumise ajal või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud enne käesoleva korralduse jõustumist.

9. Enne käesoleva korralduse jõustumist vaktsineeritud isikute või vaktsineeritutega võrdsustatud isikute maksimaalse kaitse saavutamise tähtaega arvestatakse vastavalt punktides 5 ja 6 sätestatule.

10. Punkti 5 alapunktis 3 kirjeldatud juhtude esinemisel enne käesoleva korralduse jõustumist loetakse isik vaktsineerituga võrdsustatud isikuks käesoleva korralduse tähenduses.

11. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil Politsei- ja Piirivalveameti.

12. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel.

13. Korraldus jõustub 1. juunil 2021. a ja kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a.

14. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Karantiin on kehtestatud alates eriolukorrast ehk alates 26. märtsist 2020. a. Pärast eriolukorra lõppu kehtestas Vabariigi Valitsus alates 18. maist 2020. a karantiini COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ning nende lähikondsetele kuni 1. juulini 2020. a. Alates 16. juulist 2020. a kuni 30. septembrini 2020. a kehtis Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2020. a korraldus nr 257 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Alates 1. oktoobrist 2020. a kuni 31. detsembrini 2020. a kehtis Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2020. a korraldus nr 336 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Alates 1. jaanuarist 2021. a kuni 1. veebruarini 2021. a kehtis Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020. a korraldus nr 455 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele”. Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2021. a korraldus nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele” kehtib alates 1. veebruarist 2021. a kuni 31. maini 2021. a.

Käesoleva korraldusega pikendatakse karantiini nõudeid ning kehtestatakse piirangud ja meetmed uueks perioodiks alates 1. juunist 2021. a.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 5 kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Kuivõrd viirus on väga kergesti nakkav, on nakkuse leviku tõkestamiseks karantiininõude püsivalt kehtestamist haigele ja tema lähikontaktsele soovitanud Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse eesmärk olnud hoida karantiini nõudeid kehtivana. Arvestades nakatumise näitajaid, haiguse leviku kiirust, haiguse võimalikku rasket kulgu ja asjaolu, et alates 17. maist 2021. a on avatud COVID-19-vastane vaktsineerimine kogu Eesti elanikkonnale, kuid vaktsineerimise võimaldamine kõigile sõltub jätkuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest ning endiselt puudub haigusspetsiifiline efektiivne ravi, on nende piirangute pikendamine vajalik. 25. mai 2021. a seisuga lisandus ööpäevaga 160 positiivset testi. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harju ja Ida-Viru maakonda, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati vastavalt 81 ja 30 inimesel (haigestumus 100 000 elaniku kohta on vastavalt 207,3 ja 550,4). Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta Eestis on 236,1. Haiglaravil on 189 inimest, neist intensiivravil 25 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel 13 patsienti. Nakatunuid on viimase 14 päeva jooksul 3138. Kuigi nakatumine ja haiglakoormus on mõnevõrra vähenenud, ei ole nakkuse levik tõkestatud ning piirangute rakendamata jätmine võib taas kaasa tuua nakkuse leviku ja haiglakoormuse suurenemise.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut.

COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik, ja COVD-19 haiguse puhul puudub praeguse seisuga efektiivne ravi ning haiguse leviku plahvatusliku hoogustumise tagajärjel võib kujuneda olukord, kus hospitaliseerimist vajavate patsientide arv ületab haiglate ravivõimekust. Karantiin on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut. Korraldusega kehtestatav karantiin on vajalik nakkuskollete kontrolli alla saamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks.

Karantiin kehtestatakse isikutele, kes on saanud COVID-19 diagnoosi, ning diagnoosi saanud isikutega koos elavatele ja püsivalt samas elukohas või viibimiskohas viibivatele isikutele või isikutele, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis. Uudsena peab karantiini jääma ka isik, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, ning selle testi tulemus osutub positiivseks. Karantiini nõue nende suhtes on põhjendatud, sest viirus levib kiiresti ja võib põhjustada suurt tervisekahju ning iga väikseimgi haiguskolle võib piirangute efektiivse rakendamiseta tuua kaasa haiguse ulatusliku leviku ja koormuse tervishoiusüsteemile. Karantiinis viibivatele isikutele, kellel puuduvad viiruse sümptomid, nähakse ette erandid ja neil võimaldatakse põhjendatud juhtudel kodunt lahkuda. Lähikontaktsele on erandid lubatud juhul, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult, järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole viiruse sümptomiteta isikute liikumisvabadust ülemäära piiratud.

Kuigi vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestuse suhtes on uuringud alles käimas ning andmed on esialgsed, on Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidnud olemasolevatele andmetele toetudes, et pole alust arvata, et vaktsineerimisjärgne immuunsus langeks vähemalt 6–8 kuu jooksul pärast vaktsineerimiskuuri läbimist1, ning et kõigi eelduste kohaselt kestab see veel kauem. Täpne aeg, kui kaua vaktsineerimisjärgne immuunsus kestab ja millal oleks immuunsuse languse tõttu vajalik revaktsineerimine, ei ole teada, sest uuringud käivad ja andmeid tuleb pidevalt juurde. Samuti tuleb arvestada, et praegu pole ka piisavalt teavet selle kohta, kui tõhus on hetkel Euroopa Liidus müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinide kaitse viiruse uute tüvede vastu, kuid ka selles suhtes on uuringud käimas. Uute tüvede ilmnemisel võib selguda, et Euroopa Liidus müügiloa saanud vaktsiinid ei paku nende vastu piisavat kaitset ning ka juba vaktsiinikuuri läbinutel tuleb end uuesti vaktsineerida. Uute andmete saamisel tuleb üle vaadata ka karantiinivabastused ja nende asjakohasus.

Korralduse punktis 5 nähakse ette, et haiguse läbipõdenutele, vaktsineeritutele ning vaktsineerituga võrdsustatutele kohaldatakse lähikontaktsena karantiinivabastust korralduses sätestatud perioodi jooksul.

Läbipõdemise järgne immuunsuse kestus on olemasolevate andmete põhjal vähemalt 6 kuud2,3,4,5. Samas võib see immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul ja olemasolevate andmete põhjal sõltuda sellest, kui raske on olnud COVID-19 haiguse kulg. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab läbipõdenute vaktsineerimist ühe tõhustusdoosiga edasise piisava kaitse tagamiseks kuuendal kuul pärast läbipõdemist. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC)6 hinnangul näitavad esialgsed andmed, et loomulikul teel saadud immuunsus väheneb aja jooksul ja ei pruugi pikalt püsida. Samas on olemasolevate andmete põhjal pärast läbipõdemist uuesti haigestumine vähemalt kuue kuu jooksul harv. Uute tüvede suhtes ei pruugi läbipõdemine aga kaitset pakkuda.

Korraldusega kehtestatakse karantiinivabastus üheks aastaks isikule, kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Vaktsineerimiskuuri läbinuks loetakse isik: 1) kahedoosilise vaktsiiniga vaktsineerimise puhul pärast teise vaktsiinidoosi manustamist; 2) ühedoosilise vaktsiiniga vaktsineerimise puhul pärast ühe vaktsiinidoosi manustamist. Karantiinivabastus ei teki kohe pärast vaktsineerimiskuuri läbimist, vaid pärast vaktsineerimiskuuri maksimaalse kaitse saavutamise aega. Maksimaalne kaitse tekib erinevate vaktsiinide puhul eri aja möödudes.

Üks aasta on hinnanguliselt optimaalne aeg, mille jooksul peaks laekuma andmeid immuunsuse kestuse ja revaktsineerimise vajaduse kohta, sh uute tüvede vastu. Kuna andmete laekumise ja võimalike uute tüvede ilmnemise täpset aega on võimatu ennustada, jääb võimalus, et ka ühe aasta pikkust karantiinivabastuse aega tuleb mingil hetkel kas pikendada või lühendada. Seega on lisatud korraldusse punkt 12, mis võimaldab korralduse tingimusi muuta, kui seda õigustab epidemioloogiline olukord.

Eestis alustati COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimisega 27. detsembril 2020. a, kasutades Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty (2021. a 21. nädala seisuga on Eestisse tarnitud 470 340 doosi). Moderna COVID-19 vaktsiini on Eestisse 2021. a 21. nädala seisuga tarnitud 82 800 doosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria 252 000 doosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini 19 600 doosi. 25. mai 2021. a seisuga on Eestis 442 089 isikut, kes on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi, vaktsineerimiskuur on lõpetatud neist 226 105 isikul.

Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning vaktsiinidoosi järgsest maksimaalse kaitse saavutamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse ning sellest, kui arst on isiku terveks tunnistanud, ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, loetakse ta läbipõdenuks ning tema suhtes kohaldatakse läbipõdenute kohta sätestatut.

Immuniseerimise tõendile kantakse andmed vaktsineerimisel kasutatud vaktsiini, viimase vaktsiinidoosi manustamise aja jms kohta, kuid sellel ei kajastu maksimaalse kaitse tekkimise aeg, mida hakatakse lugema vaktsiinikuuri lõpetamise päevast ning mille kestus sõltub konkreetse vaktsiini ravimi omaduste kokkuvõttes nimetatud ajast.

Vaatamata korralduses nimetatud erisustele on vajalik, et lähikontaktsed jälgiksid oma tervist tähelepanelikult, järgiksid Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtaksid kasutusele kõik muud võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Samuti on oluline, et lähikontaktsed kannaksid siseruumides (nt avalikus siseruumis, tööl, ameti- või haridusasutuses, spordi- ja vaba aja veetmise kohas jne), kus puututakse kokku inimestega, kellega ei elata samas kohas, kaitsemaski või kataksid muul viisil nina ja suu, et tõkestada potentsiaalset viiruse levikut (v.a korralduses märgitud erijuhtudel). Seega tuleb ka piirangust vabastatud lähikontaktsel kanda 10-kalendripäevase perioodi jooksul siiski maski või muud kaitsevahendit korralduses määratud kohtades. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Korralduse rakendussäte on vajalik täpsustamaks, kuidas kohaldatakse korralduses sätestatut isikute suhtes, kes on lähikontaktsed korralduse jõustumise ajal või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud enne käesoleva korralduse jõustumist.

Karantiini kehtestamisega nakatunutele ja nakkuskahtlusega isikutele tagatakse riskirühma kuuluvate, sh kroonilisi haigusi põdevate isikute, nõrgema immuunsüsteemiga isikute ja vanemaealiste isikute tervise kaitse. Riik peab tagama vastavalt põhiseaduse §-dele 16 ja 28 inimeste elu ja tervise kaitse, kuid oluline roll on ka isikutel endil – seista hea nii oma perekonna, töökoha ja ühiskonna nõrgemate rühmade kui ka rahva tervise eest tervikuna.

Kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 kohaselt tuleb karantiini puhul näha ette karantiini kehtivuse aeg ja seda ei saa kehtestada tähtajatult, on korralduse andmisel kavandatud, et korraldus kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a (k.a). Kuupäeva valik lähtub sellest, et 31. detsembriks 2021. a on vaktsineerimise algusest Eestis möödunud enam-vähem üks aasta ning selleks ajaks on eeldatavasti avaldatud piisavalt usaldusväärseid uuringuid, et selgitada revaktsineerimise vajadust ning vaktsineerimise ja läbipõdemise järgse immuunsuse kestust ja toimet uute tüvede suhtes.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2103916
2 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
3 https://www.gavi.org/vaccineswork/natural-immunity-covid-19-may-be-long-lasting?gclid=EAIaIQobChMI0MaQ7uGR8AIVBHYYCh1mDAihEAAYAiAAEgJFYPD_BwE
4 https://science.sciencemag.org/content/371/6529/eabf4063
5 https://www.cell.com/immunity/fulltext/S1074-7613(20)30445-3
6 European Centre for Disease Prevention and Control


________________________

Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2021 korraldusega nr 309 tehtud muudatuse põhjendused

Korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele” (edaspidi korraldus nr 212).

Korralduse nr 212 kohaselt kehtib karantiinis viibimise nõue COVID-19 haiguse diagnoosi saanud isikuga lähikontaktis olnud isikutele 10 päeva möödumiseni lähikontaktsuse tuvastamisest. Nimetatud piirangut ei kohaldata lähikontaktse suhtes, kes:
1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva (edaspidi läbipõdenu);
2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritu);
3) on võrdsustatud vaktsineerituga.

Vaktsineerimata või COVID-19 haiguse mitteläbipõdenud isikutele 10-kalendripäevase karantiini kehtestamine võib takistada rahvusvaheliste kõrge tasemega spordisündmuste korraldamist, kui sündmusel osaleva delegatsiooni liige annab positiivse proovi ning selle tagajärjel peab osa delegatsioonist, kes on tunnistatud lähikontaktseks (sõltumata nende antud testide tulemustest), viibima eneseisolatsioonis.

Korralduse nr 212 punkti 4 lisatakse erisus, mida rakendatakse rahvusvahelise kõrge tasemega spordiürituse korraldamisel.

Korraldusse lisatud õiguslik alus võimaldab esiteks 01.09.–09.09.2021 toimuval võrkpalli meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniiril osalevatel Eesti, Läti, Saksamaa, Prantsusmaa, Slovakkia ja Horvaatia delegatsiooni vaktsineerimata või COVID-19 haiguse mitteläbipõdenud liikmetel jätkata treeningtegevuse ja võistlusmängudes osalemisega ka olukorras, kus ühe või mitme sama delegatsiooni liikme COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD kiirtesti või SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus on positiivne, aga nende enda testi tulemus peale lähikontaktseks tunnistamist on olnud negatiivne.

Teiseks võimaldab korraldusse lisatud erisus 13.09.–17.09.2021 toimuval FIBA korvpalli meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril osalevatel Eesti, Leedu, Austria, Montenegro, Saksamaa ja Portugali korvpalliklubide delegatsiooni vaktsineerimata või COVID-19 haiguse mitteläbipõdenud liikmetel jätkata treeningtegevuse ja võistlusmängudes osalemisega ka olukorras, kus ühe või mitme sama delegatsiooni liikme COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD kiirtesti või SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus on positiivne, aga nende enda testi tulemus peale lähikontaktseks tunnistamist on olnud negatiivne.

Kolmandaks võimaldab korraldusse lisatud erisus 2.09.–26.11.2021 toimuvatel Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängudel osalevatel Belgia, Põhja-Iirimaa, Valgevene, Walesi, Tšehhi, Sloveenia ja Prantsusmaa delegatsiooni vaktsineerimata või COVID-19 haiguse mitteläbipõdenud liikmetel jätkata treeningtegevuse ja võistlusmängudes osalemisega ka olukorras, kus ühe või mitme sama delegatsiooni liikme COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD kiirtesti või SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus on positiivne, aga nende enda testi tulemus peale lähikontaktseks tunnistamist on olnud negatiivne.

Muudatus võimaldab vaktsineerimata või COVID-19 haiguse mitteläbipõdenud delegatsiooni liikmetel jätkata treeningtegevuse ja võistlusmängudes osalemisega ka lähikontaktsena, kui nende enda testi tulemus on negatiivne, sealhulgas korduval testimisel, ning isikud viibivad võistlusisolatsioonis, mille kohaselt on neil lubatud lahkuda oma elukohast või viibimiskohast, milleks on hotell, ainult treeninguks, võistlemiseks, riiki saabumiseks või riigist lahkumiseks. Nimetatud tingimuste puhul juhindutakse Terviseameti juhistest ning muu hulgas sellest, et delegatsioonide transport peatumispaika, treening- ja võistluspaika ning riiki saabumisel ja riigist lahkumisel peab olema korraldatud nii, et kokkupuudet teiste delegatsioonide ja isikutega on välditud.

Kuigi Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. aasta korralduse nr 305 kohaselt ei ole kõigi Eestisse saabuvate isikute testimine kohustuslik, siis nimetatud kolme võistlustega seoses välisriikidest saabuvaid kõiki delegatsiooni liikmeid testitakse enne Eestisse saabumist kas SARS-CoV-2 RT-PCR testiga kuni 72 tundi või SARS-CoV-2 antigeen-RTD kiirtestiga kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist. Testi korraldamisel lähtutakse Eestisse sisenemiseks kehtestatud testimise nõuetest või kui kehtiva õiguse kohaselt testimine ei ole kohustuslik, siis lähtutakse rahvusvahelise spordialaliidu nõuetest. Välisriikidest saabuvaid delegatsiooni liikmeid testitakse samuti Eestisse saabumise järel vastavalt Terviseametiga kokku lepitud juhistele.

Lisaks tehakse turniiri jooksul Eestis kõigile võrkpalli meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniiril osalevatele delegatsioonidele SARS-CoV-2 antigeen-RTD kiirtest iga 48 tunni järel. FIBA korvpalli meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri raames tehakse turniiri jooksul Eestisse saabunud delegatsiooni liikmetele, kes on vaktsineeritud või viimase kuue kuu jooksul viiruse läbi põdenud, SARS-CoV-2 antigeen-RTD test iga 48 tunni järel. Delegatsiooni liikmetele, kes ei ole vaktsineeritud ega haigust läbipõdenud, tehakse SARS-CoV-2 RT-PCR test iga 48 tunni järel. Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängude puhul tehakse SARS-CoV-2 RT-PCR test enne iga mängu. Eesti delegatsiooni liikmeid testitakse päev enne võistluse algust ja seejärel kuni võistluse lõpuni sarnaselt teiste delegatsioonide liikmetega.

Kui tehakse SARS-CoV-2 antigeen-RTD kiirtest ja selle tulemus on positiivne, siis suunatakse isik kohe eneseisolatsiooni. Isikule tehakse SARS-CoV-2 RT-PCR test ja korraldatakse kohtumine arstiga, kes teeb otsuse, kas isik on nakkusohutu või mitte. Positiivse proovi andnud isiku isolatsiooniruumi saatmisel tagatakse, et isik teistega kokku ei puutu. Kui SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus on positiivne, järgneb vajadusel Terviseameti uus ohuhinnang kogu delegatsiooni kohta. Juhul, kui peale esimest positiivset proovi antud SARS-CoV-2 RT-PCR test osutub negatiivseks, korraldatakse pärast 24 tunni möödumist kolmanda testi tegemine kooskõlas Terviseameti soovitustega.

Vaktsineerimata või COVID-19 haiguse mitteläbipõdenud lähikontaktsetele, kes on andnud negatiivse testi tulemuse, korraldatakse vajaduse korral uus test pärast mõne delegatsiooni liikme positiivse tulemuse selgumist kooskõlas Terviseameti soovitustega, et selgitada välja, kas on teisi isikuid, kellele viirus on võinud kanduda.

Võrkpalli meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldamisel järgitakse Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni 5. augustil 2021. a kinnitatud „CEV Eurovolley M 2021 hygiene guidelines” reegleid, mille kohaselt tuleb tagada lähikontaktide vähesus hajutamisega transpordil, toitlustamisel, koosolekutel ja ööbimisel, ning Eestis kehtestatud viiruse leviku piiranguid.

FIBA korvpalli meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri korraldamisel lähtutakse Eestis kehtivatest COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtivatest meetmetest ning Terviseametiga kokku lepitud viiruse leviku maandamise plaanist.

Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud korraldatakse UEFA Return to Play protokollis sätestatud tingimustes nii-öelda mullis ehk hotellist on lubatud delegatsioonidel lahkuda üksnes treeninguteks, võistlusteks, riiki saabumiseks või riigist lahkumiseks.

Erandi tegemisel on viiruse levikule minimaalne oht, sest delegatsioonid viibivad Eestis võistlusisolatsioonis – hotellist pääseb delegatsioon välja ainult treeninguteks ja mängudeks. Delegatsioonidel ei ole lubatud teha ühtegi lisasõitu ning selle tagamist valvab turvaettevõte. Teiste isikutega delegatsioonid Eestis olles kokku ei puutu.

Nimetatud säte jõustub 29. augustil 2021.a ja kehtib kuni 27. novembrini 2021. a.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

/otsingu_soovitused.json