Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 07.06.2019 Avaldamismärge: RT III, 28.05.2019, 1 Mälestiste ühise kaitsevööndi kehtestamine Vastu võetud 22.05.2019 nr 101 Muinsuskaitseseaduse § 14 lõigete 1 ja 6 ja § 19 lõike 1 alusel, arvestades muinsuskaitseseaduse § 20 lõiget 6 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lõikeid 1 ja 2. 1. Kehtestan ühise kaitsevööndi ehitismälestistele Rakvere ühisgümnaasiumi hoone (kultuurimälestiste registri nr 15739), Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone, (registri nr 15737) ja Rakvere Pauluse kirik, (registri nr 15743) ning ajaloomälestisele Vabadussõja mälestussammas (registri nr 27126) ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud (registri nr 5772) vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1 2. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestiste vaadeldavus. 3. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 17.01.2006 käskkirja nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine” punkti 19 alapunktid 5, 8 ja 9. 4. Muinsuskaitseametil teha käesolev käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja kaitsevööndi piir Maa-ameti kaardile. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitsevööndi kehtestamise asjaolud Ettepaneku Rakvere Vabaduse platsi ümber paiknevate ehitis- ja ajaloomälestiste ühise kaitsevööndi kehtestamiseks tegid Rakvere linna elanikud 09.04.2018. Muinsuskaitseamet kaalus ettepaneku põhjendatust ning algatas kaitsevööndite muutmise menetluse. Ümber Rakvere Vabaduse platsi paiknevad ehitis- ja ajaloomälestised on kõik rajatud 1920ndatest kuni 1940ndate aastateni ning moodustavad tervikliku linnaehitusliku kompleksi. Ühise kaitsevööndi ettepanek hõlmab kõiki väljaku äärde jäävaid mälestisi ja nende vahele jäävat avatud väljakuruumi. Rakvere Vabaduse plats kujunes Eesti esimesel iseseisvusperioodil oluliseks linnaväljakuks, kus toimusid suuremad rahvakogunemised ja sõjaväe- ning Kaitseliidu paraadid. Vabaduse platsile anti nimi 1927. a, seejärel hakati välja ehitama väljakut piiritlevat hoonestust. 1930ndate linnaplaanil näidati väljakut „paraadplatsina”. Väljakut raamistavad esinduslikud hooned ja mälestusmärgid: Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussammas (taastatud), Alar Kotli projekteeritud ühisgümnaasiumi hoone ja Pauluse kirik, Ernst Gustav Kühnerti kavandatud Saksa eragümnaasiumi hoone. 1945. aastal rajati väljaku lääneküljele II maailmasõjas hukkunute ühishaud monumendiga, mille autor on samuti Alar Kotli. See on unikaalne kooslus, kus kõrvuti paiknevad 20. saj heitliku ajaloo tunnistajad: taastatud Vabadussõja mälestussammas kõrvuti punamonumendiga, mis omakorda on üle platsi sama arhitekti ennesõjaaegsetest töödest – esinduslikust koolimajast ja kirikust. Rakvere ühisgümnaasiumi hoone on mälestiseks tunnistatud 30.03.1998 kultuuriministri määrusega nr 8. Mälestisele on kehtestatud kaitsevöönd, mis hõlmab Vabaduse tn 1 krunti, 17.01.2006 kultuuriministri käskkirjaga nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine” (punkt 19 alapunkt 9). Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone on mälestiseks tunnistatud 30.03.1998 kultuuriministri määrusega nr 8. Mälestisele on kehtestatud kaitsevöönd, mis hõlmab Tuleviku tn 1 krunti, 17.01.2006 kultuuriministri käskkirjaga nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine” (punkt 19 alapunkt 8). Rakvere Pauluse kirik on mälestiseks tunnistatud 30.03.1998 kultuuriministri määrusega nr 8. Mälestisele on kehtestatud kaitsevöönd, mis hõlmab Võimla tn 1 ja Vabaduse tn 2 krunte, 17.01.2006 kultuuriministri käskkirjaga nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine” (punkt 19 alapunkt 5). Vabadussõja mälestussammas on mälestiseks tunnistatud 26.06.2003 kultuuriministri käskkirjaga nr 116. Vabadussõja mälestussambale ei ole eraldi kaitsevööndi piiri kehtestatud, ning kaitsevöönd on kaitse kehtestamise ajal kehtinud muinsuskaitseseadusest tulenevalt 50 m mälestise välispiirist. II maailmasõjas hukkunute ühishaud on mälestiseks tunnistatud 13.05.1997 kultuuriministri määrusega nr 24. Ühishauale ei ole eraldi kaitsevööndi piiri kehtestatud ning kaitsevöönd on kaitse kehtestamise ajal kehtinud muinsuskaitseseadusest tulenevalt 50 m mälestise välispiirist. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 14 lõikele 6 võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi. Muinsuskaitseamet on olukorda analüüsinud ja leidnud, et kõigile nimetatud mälestistele, mis paiknevad sama väljaku ääres, on otstarbekas kehtestada ühine kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestiste vaadeldavus ja mälestistelt avanevate algupäraste vaadete säilimine (muinsuskaitseseadus § 14 lg 2 p 2). Rakvere Vabaduse väljakut ümbritsevate ehitismälestiste kaitsevööndid ei ole piisava suurusega, et tagada mälestiste vaadeldavus olulistest vaatepunktidest – need hõlmavad ainult mälestiste hoovialasid, kuid mitte väljakuruumi mälestiste ees, kust avanevad kaugvaated ühiskondlike hoonete esindusfassaadidele. Olukorras, kus mälestiseks tunnistatud esindushooned ümbritsevad avalikku linnaväljakut ning mälestistele avanevad kaugvaated üle väljakuruumi, on vaadeldavuse tagamiseks põhjendatud haarata kaitsevööndisse ka väljakuala. Vabadussõja mälestussammas ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud on Vabaduse platsi ja seda ümbritseva hoonestusega ruumiliselt ja tähenduslikult seotud. Vabadussõja mälestussammas püstitati 1925. aastal. Kaks aastat hiljem otsustati linnavolikogu otsusega Vabaduse platsi nimi, mis on selgelt seotud kõrvaloleva mälestussambaga. Kohal, kus praegu asub II maailmasõjas langenute ühishaud, oli 1930. aastatel avalik haljasala, mis planeeriti 1930. aastate alguses koos Vabaduse platsiga. Seetõttu on põhjendatud ettepanek ehitismälestistele ühise kaitsevööndi moodustamisel haarata sellesse ka teisel pool Vabaduse platsi olevad ajaloomälestised. Vastavalt kehtivale Rakvere linna üldplaneeringule (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu otsusega 17.02.2010) on üldplaneeringu joonisel „Muinsuskaitse” kehtestatud väärtuslik vaade kahele mälestisele Vabaduse platsi ääres. Joonisel on näidatud diagonaalvaade üle Vabaduse platsi, kuid joonise legendis on vaatena nimetatud „Vaated Pauluse kirikule ja Rakvere gümnaasiumile Parkali ja C. R. Jakobsoni tn. ristmikult,” mis on eksitav, kuna Parkali ja Jakobsoni tänavad ristuvad käsitletavast alast kaugemal põhja pool. Üldplaneeringu kaardil „Muinsuskaitse” on mälestise leppemärgiga tähistatud Vabaduse platsi ümbritsevast viiest mälestisest ainult üks (Pauluse kirik). Sama üldplaneeringuga on kogu Vabaduse platsi ulatuses lubatud 1–4 korruse kõrgune hoonestus, mis tähendab, et väärtuslikke vaateid ei ole üldplaneeringus käsitletud alana, kuhu uusehitisi ei püstitata, samuti võib hoonete korrusekõrgus praktikas palju varieeruda. Seega on Rakvere linn kehtestanud üldplaneeringuga mälestistele avanevad teatud väärtuslikud vaated, kuid üldplaneeringu täpsusaste, teksti ja joonise vastukäivus ning lubatud hoonestusmahud ei taga nende vaadete avatuna säilimist. Kõik ehituslikud muudatused mälestiste vahelisel väljakualal mõjutavad mälestiste vaadeldavust ja kultuuriväärtuslikku keskkonda. Olukorras, kus väljak ei ole kaitsevööndisse haaratud, ei ole mälestiste vaadeldavuse säilimine tagatud. Menetlusosaliste seisukohad Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse Rakvere Linnavalitsuse ja vastavalt eksperdihinnangule kavandatud kaitsevööndisse ainsa eraomandis oleva kinnistu omaniku. Kultuuriministeerium kaalus veelkord kaitsevööndi vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärgist lähtudes ning otsustas eraomandisse jääva krundi L. Koidula tn 14 ja sellega külgneva Kastani pst 13 krundi kaitsevööndist välja jätta, kuna need krundid ei mõjuta mälestiste vaadeldavust. Koidula tn 14 hoone on vastavalt üldplaneeringule väga väärtuslik objekt miljööväärtuslikul alal, mis peab tagama selle ajaloolise välisilme säilimise. Rakvere Linnavalitsus on andnud seisukoha, et ei näe vajadust ühise kaitsevööndi rajamiseks antud alale, kuna arvestatud on kõiki üldplaneeringust tulenevaid nõudeid muinsuskaitse all olevatele objektidele. Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangule esitas linnavalitsus arvamuse pärast arvamuse avaldamiseks antud tähtaega, selgitades uuesti, et ei pea ühist kaitsevööndit vajalikuks. Ühise kaitsevööndi menetlemise ajal on Rakvere Linnavolikogu kehtestanud ala hõlmava L. Koidula 11b kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu (Rakvere Linnavolikogu otsus 18. juulil 2018 nr 55). Detailplaneeringuga on antud avarad võimalused hoonestusmahu paigutamiseks planeeringualal, sh neli stsenaariumi. Mälestiste ühise kaitsevööndi kehtestamine ei takista kehtestatud planeeringu realiseerimist, külla aga tagab Muinsuskaitseameti kaasamise sellesse protsessi. Uushoone paigutamisel parima lahenduse leidmisel ning laiemalt mälestistevahelise väljakuruumi kujundamisel on oluline arvestada muinsuskaitselise aspektiga ning kaasata otsustamisse kultuuripärandi spetsialistid. Mälestiste ühise kaitsevööndi kehtestamine, mis hõlmab kogu mälestistevahelist ruumi, annab selleks seadusliku aluse. Kaitsevööndis ei tehta leevendusi muinsuskaitseseaduses sätestatust, kuna kõik ehituslikud muudatused, samuti kõrghaljastuse rajamine võivad mõjutada kaitsevööndi eesmärki ehk mälestiste vaadeldavust. 1 Mälestiste asukoht ja kaitsevöönd on märgitud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). Tõnis Lukas Kultuuriminister Lisa 1 Mälestiste ühine kaitsevöönd