Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2022
Avaldamismärge:RT III, 28.12.2021, 2

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ muutmine

Vastu võetud 23.12.2021 nr 464

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel, arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, § 28 lõike 2 punktide 3 ja 5 ning lõike 5 punkti 3 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8 ja riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 alusel:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldust nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada punkti 5 alapunkt 3 järgmiselt:
„3) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva;“;

2) sõnastada punkti 5 alapunkt 4 järgmiselt:
„4) on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem 270 päeva (edaspidi vaktsineeritud isikuga võrdsustatud isik). Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 2 sätestatut;“.

2. Muuta Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ järgmiselt:

1) sõnastada punkti 5 alapunkt 2 järgmiselt:
„2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva (edaspidi vaktsineeritud);“;

2) sõnastada punkti 5 alapunkt 3 järgmiselt:
„3) on võrdsustatud vaktsineerituga (edaspidi vaktsineerituga võrdsustatu). Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemise või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 1 sätestatut.“.

3. Sõnastada Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ punkti 126 alapunkt 1 järgmiselt:
„1) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva;“.

4. Korraldus jõustub 1. veebruaril 2022. a.

5. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud, samuti leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise ja riigipiiri ületamise nõuded.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Kehtivate korralduste alusel saab isik osaleda kontrollitud tegevustes ja ei ole kohustatud jääma eneseisolatsiooni pärast riigipiiri ületamist või karantiini, olles osutunud lähikontaktseks, kui tema vaktsineerimisest ei ole möödas rohkem kui üks aasta ehk 365 päeva. Praegu ei ole Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ühtset vaktsineerimistõendi kehtivusaega. Samas tagab tõendite ühtne kehtivusaeg ka reisimeetmete lihtsama ja selgema koordineerimise, nagu järeldas ka Euroopa Ülemkogu oma 16. detsembri 2021. a kohtumisel. 21. detsembril 2021. a võttis Euroopa Komisjon ELi digitõendi määruse nr 2021/9531 alusel vastu delegeeritud akti, millega kehtestatakse ühtne periood vaktsineerimistõendite aktsepteerimiseks (270 päeva), mis rakendub esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Vaktsineerimiskuur on läbitud, kui on manustatud kaks doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või kaks doosi AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria või kaks doosi Moderna COVID-19 vaktsiini Spikevax või üks doos Jansseni COVID-19 vaktsiini. Läbipõdenute vaktsineerimisel piirdub esmane vaktsineerimiskuur ühe doosiga, v.a erijuhud (teatud immuunseisundid, vältimatu vajadus reisida).

Ettenähtud kehtivusaeg lähtub Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suunistest1, milles soovitatakse teha vaktsiini täiendav doos hiljemalt kuus kuud pärast esimese vaktsineerimiskuuri lõppu. Pärast nimetatud kuue kuu lõppu kehtib tõend veel kolm kuud, et riiklikke vaktsineerimiskampaaniaid saaks kohandada ja kodanikel oleks juurdepääs täiendavatele doosidele. Oluline on silmas pidada, et käesolev korraldus ei muuda täiendavate dooside tõendite kehtivusaega – selleks jääb aasta ehk 365 päeva. Selle üle jätkuvad arutelud ka ELi tasandil ühise lahenduse leidmiseks.

Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides väljastatavatel ELi digitaalsetel vaktsineerimise tõenditel pole esitatud kehtivuse lõpukuupäeva ning seetõttu kontrollitakse digitõendite 270-päevast kehtivust kontrollirakenduse (kontroll.digilugu.ee) uuendatud ärireeglite kaudu. Tõendeid, mis pole ELi digitaalsed COVID-tõendid, tuleb kontrollida visuaalsel vaatlusel.

Käesolev korralduste muudatus jõustub 1. veebruaril 2022. a, et anda isikutele piisav üleminekuaeg. Seega alates 1. veebruarist 2022. a peab tegevustes osalemiseks olema isik vaktsineeritud ja tema viimasest vaktsiinidoosist ei tohi olla möödas rohkem kui 270 päeva. Kui isikul on vaktsineerimisest möödas rohkem kui 270 päeva, on tal õigus ja võimalus minna tegema täiendavat vaktsiinidoosi. Kui isik teab juba jaanuaris, et tema 270 päeva saab lähiajal täis, on tal võimalus üleminekuajal minna täiendavat vaktsiinidoosi tegema.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/Implications-emergence-spread-SARS-CoV-2%20B.1.1.529-variant-concern-Omicron-for-the-EU-EEA-Nov2021.pdf

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json