Laevavrakkide kultuurimälestiseks tunnistamine
Vastu võetud 22.06.2016 nr 114
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, kooskõlas muinsuskaitseseaduse § 3 lg 5 ning arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 31. märtsi 2016. a ettepanekut:
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis:
1.1. Viljo vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, Tallinna laht, mälestise piiri koordinaadid: x: 6604927.00, y: 534867.00; x: 6604927.00, y: 534887.00; x: 6604907.00, y: 534887.00; x: 6604907.00, y: 534867.00).
1.2. Nargen vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, Tallinna laht, mälestise piiri koordinaadid: x: 6603867.00, y: 531833.00; x: 6603867.00, y: 531866.00; x: 6603841.00, y: 531866.00; x: 6603841.00, y: 531833.00).
1.3. Allveelaeva U 679 vrakk (asukoht majandusvöönd, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid: x: 6596059.00; y: 472013.00; x: 6596059.00, y: 472085.00; x: 6595986.00, y: 472085.00; x: 6595986.00, y: 472013.00).
1.4. Allveelaeva S-345 vrakk (asukoht sisemeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid: x: 6593287.00; y: 515606.34; x: 6593287.00; y: 515683.00; x: 6593273.00; y: 515683.00; x: 6593273.00, y: 515606.00).
1.5. Allveelaeva Jedinorog vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid: x: 6620280.00; y: 546670.00; x: 6620280.00, y: 546722.00; x: 6620247.00, y: 546722.00; x: 6620247.00, y: 546670.00).
1.6. Allveelaeva S-5 vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid: x: 6631923.00, y: 589862.06; x: 6631923.00, y: 589963.00; x: 6631883.00, y: 589963.00; x: 6631883.00, y: 589862.00).
1.7. Miinitraaleri HMS Gentian vrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6494799.00, y: 361723.00; x: 6494799.00, y: 361760.00; x: 6494711.00, y: 361760.00; x: 6494711.00, y: 361723.00).
1.8. Kergeristleja HMS Cassandra vrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6485333.00, 338224.00; x: 6485400.00, y: 338253.00; x: 6485309.00, y: 338415.00; x: 6485242.00, y: 338381.00).
1.9. Valvelaeva Amrumbank vrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6561721.00, y: 426064.00; x: 6561721.00, y: 426104.00; x: 6561670.00, y: 426104.00; x: 6561670.00, y: 426064.00).
1.10. Miinitraaleri Altair vrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6506430.00, y: 398543.00; x: 6506430.00, y: 398578.00; x: 6506400.00, y: 398578.00; x: 6506400.00, y: 398543.00).
1.11. Kaubalaeva Valeria vrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid:x: 6523279.00, y: 374274.00; x: 6523279.00, y: 374349.00; x: 6523222.00, y: 374349.00; x: 6523222.00, y: 374274.00).
1.12. Kaubalaeva Royal Minstrel vrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6574851.00, y: 462435.00; x: 6574851.00, y: 462470.00; x: 6574763.00, y: 462470.00; x: 6574763.00, y: 462435.00).
1.13. Tankeri Železnodorožnik vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, mälestise piiri koordinaadid: x: 6592022.00, y: 506544.00; x: 6592022.00, y: 506598.00; x: 6591955.00, y: 506598.00; x: 6591953.00, y: 506544.00).
1.14. Kaubalaeva Alice H vrakk (asukoht majandusvöönd, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6581833.00, y: 429875.00; x: 6581833.00, y: 429940.00; x: 6581716.00, y: 429940.00; x: 6581716.00, y: 429875.00).
1.15. Maabumisaluse PiLb 40 vrakk (asukoht sisemeri, Väinameri, Suur väin, mälestise piiri koordinaadid: x: 6498297.00, y: 466696.00; x: 6498262.00, y: 466696.00; x: 6498262.00, y: 466681.00; x: 6498297.00, y: 466681.00).
1.16. Laevavrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6560713.00, y: 420120.00; x: 6560713.00, y: 420141.00; x: 6560685.00, y: 420141.00; x: 6560685.00, y: 420120.00).
1.17. Laevavrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6552529.00, y: 395966.00; x: 6552529.00, y: 395996.00; x: 6552477.00, y: 395996.00; x: 6552477.00, y: 395966.00).
1.18. Laevavrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6551053.00, y: 393820.00; x: 6551053.00, y: 393770.00; x: 6551089.00, y. 393770.00; x: 6551089.00, y: 393820.00).
1.19. Laevavrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6553553.00, y: 403170.00; x: 6553553.00, y: 403134.00; x: 6553584.00, y: 403134.00; x: 6553584.00, y: 403170.00).
1.20. Laevavrakk (asukoht territoriaalmeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6569366.00, y: 432375.00; x: 6569366.00, y: 432348.00; x: 6569385.00, y: 432348.00; x: 6569385.00, y: 432375.00).
1.21. Liinilaeva Astrahan vrakk (asukoht sisemeri, Läänemeri, mälestise piiri koordinaadid: x: 6534402.00, y: 397229.00; x: 6534397.00, y: 397178.00; x: 6534449.00, y: 397173.00; x: 6534451.00, y: 397225.00).
1.22. Torpeedokaatri D-30 vrakk (asukoht territoriaalmeri, Soome laht, Narva laht, mälestise piiri koordinaadid: x: 6603029.00, y: 705180.00; x: 6603029.00, y: 705163.00; x: 6603044.00, y: 705163.00; x: 6603044.00, y: 705180.00).
2. Kehtestan käskkirja punktides 1.1. -1.22. nimetatud mälestistele kaitsevööndid vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–22.
Punktides 1.1–1.22 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevööndi piirid kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukohad ja kaitsevööndi piirid kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.
Käskkirja aluseks olevate Muinsuskaitseameti eksperdihinnangute ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Laevavrakkide kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse on algatanud Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseamet on koostanud laevavrakkide kohta eksperdihinnangud.
Laevavrakid on rahvusvahelise tähtsusega leiud, mis on seotud mitme riigi ajalooga ning nende kaitse alla võtmisel tuleb muuhulgas arvestada võimalike päritoluriikide huvide ja kaitsepraktikatega. Läänemeremaades on vrakkide kaitse alla võtmisel üldlevinud kriteerium nende vanus – üldjuhul kuuluvad riiklikult kaitstavate vrakkide hulka automaatselt kõik vähemalt 100 aasta vanused vrakid. Kaitse alla võtmise järel kohalduvad mälestistele muinsuskaitseseaduse asjakohased sätted, mis takistavad rahvusvahelise tähtsusega laevavrakkide kahjustamist või hävitamist ehitustegevuse, süvendus- või muude tööde käigus ning tagavad võimalike allveearheoloogiliste uuringute teostamise erialaspetsialistide poolt.
Punktis 1.1. nimetatud Viljo vrakk leiti 2015. aastal Tallinnas Tivoli uuselamurajooni ehitustööde käigus. Vrakk uputati peale arheoloogilisi väljakaevamisi Tallinna lahte Naissaare ja Littegrundi madala vahelisele merealale umbes 17 meetri sügavusele. Tegemist on eesti päritolu kaubaaluse vrakiga. Männipuidust ehitatud purjelaeva vrakk on dateeritud peale aastat 1487. Tõenäoliselt jääb laeva kasutusperiood vahemikku 1490–1500.
Punktis 1.2. nimetatud Nargen vrakk leiti Eesti Mereväe 2015. aasta miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus. Muinsuskaitseamet teostas vraki dokumenteerimistööd oktoobris 2015. a. Tegu on kaubapurjekaga, mis on uppunud Naissaare alla umbes aasta 1600 paiku.
Punktis 1.3. nimetatud allveelaeva U 679 vrakk leiti SubZone Oy otsingute käigus 12.08.2015. Saksa allveelaev U 679 ehitamist alustati 3. septembril 1942. a Howaldtswerke tehases Hamburgis. See sai valmis 18.09.1943 ja võeti teenistusse 29.11.1943 31. flotilli koosseisus, alates 1.08.1944 8. flotilli koosseisus. U 679 hukkus 4. jaanuaril 1945. a paigaldatud miinitõkkel koos 51 mehega pardal 9. või 10. jaanuaril 1945. a.
Punktis 1.4. nimetatud allveelaeva S-345 vrakk lokaliseeriti 1994. a Rootsi-Eesti välitööde käigus Rootsi uurimislaevaga Altair. Allveelaeva S-345 ehitamist alustati 27. detsembril 1955. a Gorkis Krasnaja Sormovo laevatehases. Laev lasti vette järgmise aasta maikuus ning pärast valmimist toodi siseveeteid pidi Leningradi, kus toimusid mitmed tehnosüsteemide katsetused. Lõplikult valminuks loeti allveelaev 10. oktoobril 1956. a. S-345 uppus 1989. a augustis pukseerimise käigus, meeskonnaliikmed pääsesid.
Punktis 1.5. nimetatud allveelaeva Jedinorog vrakk lokaliseeriti augustis 2008. a Veeteede Ameti merepõhja mõõdistustööde raames. Vraki identifitseerisid 2009. a mais Eesti Meremuuseum ja Tuukritööde OÜ. Jedinorogi kiil pandi maha 1915. a 1. augustil Balti laevatehases Peterburis, 1916. a lõpus arvati Balti laevastiku koosseisu. 25.02.1918. a sai pukseeritav allveelaev Jedinorog rasketes jääoludes leki ja uppus Tallinna madala (Revalstein) tuletorni lähistel. Inimohvreid ei olnud.
Punktis 1.6. nimetatud allveelaeva S-5 vrakk lokaliseeriti oktoobris 2010. a Veeteede Ameti meremõõdistustööde käigus. 2012. a identifitseerisid Soome sukeldumisklubi „Divers of the Dark“ sukeldujad selle allveelaeva S-5 vrakina. Allveelaeva S-5 ehitamist alustati 1935. a Leningradis Balti laevatehases, teenistusse võeti see 30. oktoobril 1939. a. Allveelaev S-5 hukkus miiniplahvatuse läbi 1941. a 28. augustil, 46-st meeskonnaliikmest sai surma 35.
Punktis 1.7. nimetatud miinitraaleri HMS Gentian vraki lokaliseeris Eesti Merevägi Saaremaa lähedal 2010. a augustis. Miinitraaler HMS Gentian ehitati Greenockis Greenock & Grangemouth tehases juuli 1915–23. detsember 1915. Alus hukkus miinitraalimistööde käigus 15. juulil 1919. a Saaremaa all.
Punktis 1.8. nimetatud kergeristleja HMS Cassandra vraki lokaliseeris Saaremaa lähedalt Eesti Merevägi 2010. a augustis. Kergeristleja HMS Cassandra ehitati Inglismaal Vickersi tehases 1916–1917. a. Alus hukkus 5. detsembril 1918. a.
Punktis 1.9. nimetatud valvelaeva Amrumbank lokaliseeris Eesti Meremuuseum 2002. aastal. Muinsuskaitseamet teostas vraki dokumenteerimistööd 2012. ja 2013. a. Aurulaev ehitati Põhjamere kalatraalerina Saksamaal, Geestemündes 1916. aastal ning I maailmasõja ajal võttis Saksa merevägi selle kasutusele relvastatud valvelaevana. Hukkus miinil 28.03.1918. a Hiiumaa lähedal. Hukkus üks meeskonna liige.
Punktis 1.10. nimetatud miinitraaleri Altair vraki lokaliseeris ja identifitseeris Eesti Meremuuseum 2012. a.Saksa Põhjamere kalatraaler Altair ehitati Papenburgis, Jos. L. Meyeri laevatehases 1916. a. Laev relvastati ja määrati allveelaevatõrjelaevastikku, et võtta osa I maailmasõjast. Alus sõitis 14. oktoobril 1917. a Hiiumaa ja Saaremaa vahel traalimistööde käigus miinile, murdus kaheks tükiks ja uppus.
Punktis 1.11. nimetatud kaubalaeva Valeria vrakk leiti Veeteede Amet merepõhja mõõdistustööde raames 2008. a. 2012. a teostas Tuukritööde OÜ vrakil uuringud ringskaneeriva sonari ja allveerobotiga. Aurik Valeria ehitati 1904. a Flensburgi laevaehitustehases. Piirituse ja vaselaadungiga kaubaaurik Valeria hukkus tormis teel Peterburist Saksamaale oktoobri algul 1910. a. Hukkus 16 meest, kellest neli leiti üles ja 12 jäid kadunuks.
Punktis 1.12. nimetatud kaubalaeva Royal Minstrel vraki leidis hobisukelduja 2009. a. Ehitati 1872. a Inglismaal laevatehases Monkwearmouth. Laev hukkus 24. veebruaril 1894. a Osmussaare lähistel, meeskond pääses Osmussaarele.
Punktis 1.13. nimetatud tankeri Železnodorožnik vraki lokaliseeris ja identifitseeris Eesti Meremuuseum 1996. a. Tanker ehitati Saksamaal (Stettin-Grabow, Oderwerke) 1898. a. Tanker Železnodorožnik hukkus miinil 21.juulil 1941. a olles Punalipulise Balti Laevastiku koosseisus.
Punktis 1.14. nimetatud kaubalaeva Alice H vraki lokaliseeris 2011. a Veeteede Amet ja identifitseeris 2013. a SubZone Oy. Kaubaaurik Alice H ehitati 1912. a Rotterdamis. Laev sõitis 7. augustil 1914. a teel Peterburist Hollandisse Osmussaarest loodes asuvale Saksa miinitõkkele, plahvatas ja vajus mere põhja. 13 inimest pääses kuivale maale Hiiumaa Suursadamas, 10 hukkus.
Punktis 1.15. nimetatud maabumisaluse PiLb 40 vraki lokaliseeris ja identifitseeris Eesti Merevägi 2015. a. Tegemist on II maailmasõja saksa maabumisaluse vrakiga.
Punktis 1.16. nimetatud laevavraki lokaliseeris Veeteede Amet 2012. a. Tegemist on kaubapurjekaga, mis on uppunud Tahkuna poolsaarest põhjas tõenäoliselt 18. sajandi lõpus / 19. sajandil.
Punktis 1.17. nimetatud laevavraki lokaliseeris Veeteede Amet 2012. a. Tegemist on mootorpurjekaga, mis on uppunud Hiiu madalal 20. sajandi I poolel.
Punktis 1.18. nimetatud laevavrakk lokaliseeriti Eesti Meremuuseumi välitööde käigus 22. juulil 2004. a. Tegemist on 19. sajandist pärit kaubapurjeka vrakiga.
Punktis 1.19. nimetatud laevavraki lokaliseeris Veeteede Amet 2013. a. Tegu on kaubapurjekaga, mis on uppunud Hiiu madalast kirdes tõenäoliselt 18. sajandi lõpus / 19. sajandil.
Punktis 1.20. nimetatud laevavraki lokaliseeris Veeteede Amet 2013. a. Tegu on kaubapurjekaga, mis on uppunud Apollo madalast põhjas tõenäoliselt 19. sajandil.
Punktis 1.21. nimetatud liinilaeva Astrahan vraki lokaliseeris 2010. a hobisukelduja ja identifitseeris Eesti Meremuuseum. Liinilaev Astrahan ehitati Arhangelskis 1755–1756. Alus hukkus 10. oktoobril 1761. a Hiiumaa põhjarannikul Tahkuna poolsaare lähistel.
Punktis 1.22. nimetatud torpeedokaatri D-30 vrakk lokaliseeriti Veeteede Ameti meremõõdistustööde käigus augustis 2005. a. Vraki identifitseeris D-3 tüüpi kaatri vrakina Otsingu-koduloo klubi Kamerad 2014. a. D-3 tüüpi puidust kaatreid ehitati Leningradis ja Kirovi oblastis Sosnovkas. Tõenäoliselt hukkus torpeedokaater D-3 Narva lahes 1944. a.
Vastavus mälestise tunnustele
Viljo vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, kohalikust laevaehitusest sh Läänemere piirkonna laevaehitustraditsioonidest ja purjelaevade arengust 15. sajandi lõpuaastatel. Mälestise tunnus: keskaegse purjelaeva vrakk.
Nargen vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, Läänemere piirkonna laevaehitustraditsioonidest ja purjelaevade arengust 16. sajandi lõpuaastatel. Mälestise tunnused: keskaegse purjelaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Allveelaeva U 679 vrakk on merehaud ja arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja allveelaevade evolutsioonist II maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: II maailmasõjaaegse Saksa VIIC klassi allveelaeva vrakk ja inimsäilmete jäänused koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Allveelaeva S-345 vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja allveelaevade ehituse arengust peale II maailmasõda. Mälestise tunnused: allveelaeva vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Allveelaeva Jedinorog vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja allveelaevade ehituse arengust I maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: I maailmasõja aegne Bars klassi allveelaeva vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Allveelaeva S-5 vrakk on merehaud ja arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja allveelaevade evolutsioonist II maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: II maailmasõjaaegse S-klassi allveelaeva vrakk ja inimsäilmete jäänused koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Miinitraaleri HMS Gentian vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja sõjalaevade arengust I maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: I maailmasõja aegne Arabis klassi miinitraaleri vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Kergeristleja HMS Cassandra vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja sõjalaevade arengust I maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: I maailmasõjaaegse kergeristleja vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Valvelaeva Amrumbank vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja sõjalaevade arengust I maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: I maailmasõja aegne relvastatud valvelaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Miinitraaleri Altair vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja sõjalaevade arengust I maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: I maailmasõja aegne miinitraaleri vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Kaubalaeva Valeria vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, merekaubandusest ja aurulaevade arengust 20. sajandi alguses. Mälestise tunnused: aurulaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Kaubalaeva Royal Minstrel vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, merekaubandusest ja aurulaevade arengust 19. sajandi lõpust. Mälestise tunnused: aurulaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Tankeri Železnodorožnik vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, merekaubandusest ja aurulaevade arengust 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Mälestise tunnused: 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit tankeri vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Kaubalaeva Alice H vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, merekaubandusest ja aurulaevade arengust 20. sajandi alguses. Mälestise tunnused: aurulaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga, inimsäilmete jäänused.
Maabumisaluse PiLb 40 vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja sõjalaevade ehituse arengust II maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: II maailmasõja aegne maabumisaluse vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Laevavrakk (p 1.16) on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, laevaehitustraditsioonist ja purjelaevade arengust 18. sajandi lõpus/ 19. sajandil. Mälestise tunnused: uusaegse purjelaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Laevavrakk (p 1.17) on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, laevaehitustraditsioonist ja purjelaevade arengust 20. sajandi I poolel. Mälestise tunnus: uusaegse mootorpurjeka vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Laevavrakk (p 1.18) on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, laevaehitustraditsioonist ja purjelaevade arengust 19. sajandil. Mälestise tunnus: uusaegse purjelaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Laevavrakk (p 1.19) on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, laevaehitustraditsioonist ja purjelaevade arengust 18. / 19. sajandil. Mälestise tunnused: uusaegse purjelaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Laevavrakk (p 1.20) on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, laevaehitustraditsioonist ja purjelaevade arengust 19. sajandil. Mälestise tunnused: uusaegse purjelaeva vrakk koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Liinilaeva Astrahan vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja purjelaevade ehituse arengust 18. sajandil. Mälestise tunnused: 18. sajandi sõjalaeva vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Torpeedokaatri D-30 vrakk on arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõjandusest ja sõjalaevade ehituse arengust II maailmasõja ajal. Mälestise tunnused: II maailmasõja aegne sõjalaeva vrakk koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga.
Kaitsevööndi määramine
Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Selle ülesandeks on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kaitsevöönd ei ole ehituskeeluala, kuid kõik projektid, detailplaneeringud, ehitustegevus, kaeve- ja mullatööd kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kaitsevööndi määramine ei mõjuta varem kehtestatud detailplaneeringute või väljastatud ehituslubade kehtivust.
Käskkirja punktis 1.1.–1.22. nimetatud vrakkide kaitsevööndi määramisel käskkirja lisas 1.1.–1.22. toodud ulatuses on arvestatud, et oleks tagatud laevavraki kui arheoloogilise informatsiooni kandja ja seda ümbritseva kultuurkihi säilimine ning kaitse, juurdepääs ja uurimisvõimalused.
Menetlusosaliste seisukohad
Laevavrakkide mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord”.
Käskkirja punktides 1.1., 1.2., 1.11., 1.12., 1.14., 1.16., 1.17., 1.18., 1.19., 1.20 nimetatud laevavrakid kuuluvad riigile muinsuskaitseseaduse § 30 lõigete 1 ja 2 alusel. Punktides 1.4., 1.6., 1.13. ja 1.22. nimetatud vrakid kuuluvad Eesti Vabariigile vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a otsusele (otsus Eesti Vabariigi territooriumil endise NSV Liidu relvajõudude halduses olevate hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja muu vara Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise kohta). Punktides 1.5. ja 1.21. nimetatud vrakid kuuluvad samuti Eesti Vabariigile (Tartu rahulepingu artikkel 11).
Käskkirja punktides 1.3., 1.9., 1.10. ja 1.15. nimetatud sõjalaevade lipuriik oli Saksamaa. Mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus toimus informatsiooni vahetamine vrakkide lokaliseerimisest, identifitseerimisest ja kaitse alla võtmise algatamisest Kaitseministeeriumi vahendusel Saksamaa Liitvabariigi kaitseatašeega. Vrakkide lipuriik mälestiseks tunnistamise suhtes seisukohta ei avaldanud.
Punktides 1.7. ja 1.8. nimetatud sõjalaevade lipuriik oli Suurbritannia. Mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus toimus informatsiooni vahetamine vrakkide lokaliseerimisest ja kaitse alla võtmise algatamisest Suurbritannia saatkonnaga Eestis Kaitseministeeriumi vahendusel. Vrakkide lipuriik mälestiseks tunnistamise suhtes seisukohta ei avaldanud.
Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 31 lõikele 2 haldab veealuseid mälestisi Muinsuskaitseamet.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Muinsuskaitseseaduse § 1 ja 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning mis on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.
Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja uuringute ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku tulemusena on leitud, et käesoleva käskkirjas punktis 1.1.–1.22. nimetatud laevavrakid on olulise kultuuriväärtusega ning vastavad mälestise tunnustele.
Nimetatud laevavrakkide kaitse alla võtmise eesmärk on tagada nende säilimine pikas perspektiivis. Kaitse alla võetava laevavraki puhul on võetud arvesse selle kultuuriväärtust, mis seisneb vraki allikaväärtuses, andes informatsiooni nii laevaehituse, meresõidu, kaubanduse kui ka rahvusvaheliste suhete kohta erinevatel ajaloo perioodidel. Laevavrakid on rahvusvaheline pärand ja nende kaitse ja säilimise korraldamine on rannikuriigi kohustus.
Indrek Saar
Kultuuriminister
Lisa 1 Viljo vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 2 Nargen vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 3 Allveelaeva U 679 vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 4 Allveelaeva S-345 vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 5 Allveelaeva Jedinorog vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 6 Allveelaeva S-5 vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 7 Miinitraaleri HMS Gentian vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 8 Kergeristleja HMS Cassandra vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 9 Valvelaeva Amrumbank vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 10 Miinitraaleri Altair vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 11 Kaubalaeva Valeria vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 12 Kaubalaeva Royal Minstrel vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 13 Tankeri Železnodorožnik vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 14 Kaubalaeva Alice H vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 15 Maabumisaluse PiLb 40 vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 16 Laevavraki kaitsevööndi kaart
Lisa 17 Laevavraki kaitsevööndi kaart
Lisa 18 Laevavraki kaitsevööndi kaart
Lisa 19 Laevavraki kaitsevööndi kaart
Lisa 20 Laevavraki kaitsevööndi kaart
Lisa 21 Liinilaeva Astrahan vraki kaitsevööndi kaart
Lisa 22 Torpeedokaatri D-30 vraki kaitsevööndi kaart
Facebook
Twitter