Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ muutmine

Vastu võetud 29.10.2020 nr 369

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 5 punkti 3 ja lõiget 8:

1. Teha Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduses nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ järgmised muudatused:
1) asendada punktides 1 ja 2 arv „14“ arvuga „10“;
2) asendada punkti 4 alapunktis 6, punktides 4², 4⁴ ja 4⁵ sõnad „kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud“ sõnadega „kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud“;
3)  sõnastada punkti 4 alapunkti 9 teine lause järgmiselt:
„Käesolevas punktis nimetatud isiku kutsujal tuleb tagada juhul, kui riigi, millest isik saabub ja mille õiguse kohaselt loetakse isikut selle elanikuks või seal seaduslikult viibivaks, viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 16 või kui selle riigi kohta puuduvad eelnimetatud andmed ja selles riigis esineb kõrge viiruse leviku oht, koostöös isikuga viimasele võimalus viibida Eestisse saabumisest kuni 10 kalendripäeva jooksul oma elukohas või püsivas viibimiskohas ja läbida koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimine viivitamata Eestisse saabumise järel ning kordustestimine mitte varem kui Eestis viibimise 10. päeval.“.

2. Korraldus jõustub 30. oktoobril 2020. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku tõkestamise nõuded, meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 6 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus liikumisvabaduse piirangud korraldusega, kui piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korralduse eesmärk on ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut ning vastavaid usaldusmeetmeid kasutades võimaldada inimestel võimalikult suurel määral jätkata oma tavapärase eluga.

Kehtiva korralduse kohaselt peab isik, kes on tulnud kõrge nakkusriskiga välisriigist ja ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Eesti Infektsioonhaiguste Selts ja Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda on teinud ettepaneku lühendada liikumisvabaduse piirangut 14 kalendripäevalt 10 kalendripäevale.

Ka teadusuuringutest on teada, et umbes 95%-l patsientidest tekivad haigusnähud kokkupuute järel esimese 10 päeva jooksul. Terviseameti epidemioloogilised andmed Eesti välisriikidest sisse toodud nakkusjuhtumite kohta kinnitavad teaduskirjanduse põhjal tehtud järeldusi. 21. oktoobri 2020. a seisuga on piiriületuse järgset liikumisvabaduse piirangut riiki saabujatele 10 päevale lühendanud vähemalt seitse Euroopa Liidu riiki (Ungari, Madalmaad, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Läti, Leedu), vähemalt kahes riigis (Belgia, Luksemburg) on teatud regioonides isolatsiooni kestus seitse päeva.

Korralduse muudatusega nähakse ette, et isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, peab Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva asemel viibima 10 kalendripäeva jooksul oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Liikumisvabaduse piirangu aja lühendamine põhineb teaduskirjandusel, rahvusvaheliste organisatsioonide (Maailma Terviseorganisatsioon, Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) soovitustel, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Vabariigi Valitsust nõustavate teadlaste ja Terviseameti ettepanekutel.

Muudatus võimaldab välisriigist Eestisse saabunutel naasta varem tavaellu ning vähendada potentsiaalselt ka testimiskoormust kõrge nakkustasemega välisriigist Eestisse saabunute testimise arvel. Samas ei suurenda muudatus märkimisväärselt nakkuse levimise riski, pidades silmas, et Terviseameti tehtud analüüsi kohaselt avaldusid seitsme päeva jooksul peale Eestisse saabumist sümptomid 89,1%-l analüüsitud juhtudest, esimese 10 päeva jooksul avaldusid sümptomid kõikidel analüüsitud juhtudel. Seoses liikumisvabaduse piirangu lühendamisega 14 kalendripäevalt 10 kalendripäevale tehakse muudatused ka korralduse neis punktides, mis reguleerivad teistest riikidest Eestisse saabuvate isikute liikumisvabaduse piirangute kohaldamise tingimusi.

Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.